Kümmekond aastat tagasi populaarseks muutunud õhksoojuspumbad on tänu paar aastat tagasi toimunud tehnoloogiahüppele täna veelgi kasutajasõbralikumad. Kui toona oli tegu pigem luksuskaubaga, siis täna on tegu pigem tarbeesemega.
Õhk-õhk-tüüpi soojuspumpade müük sai tuule tiibadesse eelmise majandusbuumi ajal. Toona olid müügil esimesed põhjamaade vajadustele kohandatud pumbad, mille tunnuseks elektriline põhjasoojenduskaabel, mis lisati väliseadmele kas paigalduse käigus või maaletooja laos.
„Seadmete tootjapoolne garanteeritud töövahemik oli kuni –15 °C, mida pärast põhjasoojenduskaabliga modifitseerimist langetati maaletooja vastutusel kuni –25 °C,” räägib OÜ Airwave juhatuse liige Urmas Malmet.
Pump on mugav abiline
Kümne aastaga on turul paljugi muutunud – pea igal tootjal on nüüd valikus põhjamaade soojuspumbaks kvalifitseeruv seade, mis töötab välistemperatuurini –25 °C. „Õhk-õhk soojuspumpade tehnoloogia tegi suure hüppe paar aastat tagasi – tänu uuele külmaainele suudeti tõsta seadmete efektiivsust, pumbad ei vaja enam põhjasoojendust ning neid on võimalik juhtida ka puldiga,“ kirjeldab Urmas Malmet tänapäevaseid uuendusi.
Hinna järgi valida ei maksa
Siiski soovitab ta kliendil olla valikul tähelepanelik. „Valida ei tasu mitte hinna, vaid selle järgi, kuhu pump paigaldatakse ning mis omadused tootel on,“ selgitab Malmet. Odavus peab paraku tulema millegi arvelt – kokku on hoitud näiteks tootearenduselt või tootekomponentidelt.
See, et lõpptarbija vaatenurgast on tooted oma välimuselt üsna sarnased, teeb valiku veelgi keerulisemaks. „Ei soovita postimüügikataloogist või internetikaubamajast toodet paigaldajaga nõu pidamata osta,“ hoiatab Urmas Malmet.
OÜ Pärnu Soojuspumbad juhataja Toomas Timmi sõnul müüvad nad kõige enam maasoojuspumpe – uued majad tehakse enamasti maaküttele. „Kes ei taha või ei saa õues kaevata, valib õhk-vesi soojuspumba, mis sobib samuti põhikütteks,“ jätkab Timmi.
Ehkki õhk-õhk soojuspumba eeliseks on soodus hind ja võimalus kasutada seda suvel jahutamiseks, Timmi seda põhikütteallikana ei soovita. „Kuigi paljud paigaldavad selle ainsa kütteallikana, peaks õhk-õhk soojuspumba kõrval olema alternatiivküte,“ nendib ta. Kuna õhk-õhk soojuspumbal puhutakse õhk välja vaid ühest kohast, ei jõua see ruumi kõikidesse soppidesse, mis tähendab, et külma ilmaga ei köeta kogu elamist ära. „Kui õhk-õhk soojuspump on ainus kütteallikas ja väljas on kakskümmend kraadi külma, jahtuvad nurgad, nii et pump ei jõua ruume üles kütta.“
Õhk-vesi soojuspumba eeliseks on, et soe kandub edasi kas vesiküttel radiaatorite või põrandakütte abil, tänu millele jaotub õhk märksa ühtlasemalt. Lisaks on õhk-vesi soojuspumpadel olemas sees elektriküttekeha – töö efektiivsuse langedes lülitub pump üle elektrienergia kasutamisele, mida võib vaja olla näiteks juhul, kui ruum on suur või elamine ei pea sooja.
Pump on mugav abiline
Siiski on õhk-õhk soojuspump Toomas Timmi sõnul mugav ning tõhus abiline, mis tänu sellele, et tehnoloogia on teinud paari viimase aastaga kiire arengu, peaks suutma toa soojaks kütta ka külmema ilmaga kui 15 miinuskraadi.
„Kümme aastat tagasi oldi nende osas üsna skeptilised, aga tegelikult paigaldatakse neid täna päris palju,“ nendib Toomas Timmi, et kui varem oli tegu pigem luksuskaubaga, siis nüüd on saanud õhk-õhk soojuspumbast tarbeese. „Et mõned päevad kodust eemal olles elamine maha ei jahtuks, vaid tagasi tulles oleks kodu soe.“
Õhk-õhk soojuspumba odavama variandi saab Toomas Timmi sõnul kätte tuhande euroga. Õhk-vesi soojuspump maksab umbes kolm korda rohkem. Samas on kütmine sellega soodsam. Õhk-õhk soojuspumba töö maksab õhk-vesi soojuspumbaga võrreldes poole võrra rohkem ja kui võrrelda seda õhkmaasoojuspumbaga, on vahe lausa neljakordne.
Kolm tarbijalõksu
OEM-kaubamärgid
Pole suur kunst tellida Hiinast konteineritäis soojuspumpasid, mis märgistatakse väljamõeldud nimedega. Meiegi turul liiguvad OEM-tooted, mis on justkui toodetud Jaapani tehnoloogia järgi ning mille mudelinimetused on sarnased Jaapani omadega, aga reaalsuses võib väljamõeldud kaubamärk olla registreeritud USA kiirtee-äärsesse poekesse. Peamine oht ei seisne mitte toodete Hiina päritolus, vaid reklaamis esitatud andmetes: näiteks võidakse esitada hooajalise efektiivsuse näitaja (SCOP) mitte keskmise (kohustuslik), vaid soojema kliima kohta. Puudub vastav märgistus, mis tähendab külmas tsoonis elava eestlase jaoks andmetega manipuleerimist. Kui võrrelda OEM-toote tehnilisi näitajaid n-ö päristootja omadega, võib leida erinevusi nii tehnika tarbimisvõimsuses, müranäitajates kui garanteeritud töövahemikus.
Lubatud välistemperatuur
Reklaamkampaaniates kirjutatakse, et minimaalne välistemperatuur, millega õhk-soojuspump töötab, on –25 °C, –27 °C, –30 °C või isegi –35 °C. Kuigi Eestis on küttesüsteemide projekteerimisel kasutatav arvutuslik välisõhu temperatuur üldjuhul –22 °C, võib jääda mulje, et madalama töötemperatuuriga seade on talvel parem. Tegelikult on oluline eristada, kas reklaamis välja toodud miinimumtemperatuur põhineb tehase ametlikel andmetel või on tegemist vaid maaletooja lubadusega – kasutage Google’i otsingut või laadige alla tootjatehase ametlik tootekataloog. Andmete kontrollimisel tasub eelistada seadmete tehnilisi juhendeid, mis on koostatud tootjatehases. Laias laastus ei ole –25 °C ning –30 °C seadmel tehnoloogilist erinevust ning –25°C seade saab madalamal temperatuuril sama hästi hakkama kui –30 °C.
Pikem garantii
Osad maaletoojad pakuvad oma seadmetele pikemat garantiid. Samal ajal on tuntumad ning väljakujunenud turuosaga pakkujad garantiitingimuste osas pigem konservatiivsed. Tänapäeva tootmistehnoloogia juures on toodete kvaliteet kõrge ja probleemid on reeglina tingitud ebakvaliteetsest paigaldusest või voolukõikumistest, mis tähendab, et tootja kahjusid ei kompenseeri ning vastutus jääb paigaldaja või ostja kanda. Tuleb olla tähelepanelik garantii sisu osas, milliste kahjude eest see kaitseb ja milliseid lisakulusid nõuab.
Allikas: OÜ Airwave, Urmas Malmet
Mida külmem, seda rohkem müra
Soojuspumba paigaldamisel on üheks oluliseks aspektiks selle töötamisega kaasnev müra – mida külmem väljas on, seda rohkem seade müra teeb.
„Ventilaatorist puhutakse õhuvool majast eemale, mis tähendab, et isegi kui naaber on päris kaugel, näiteks 40–50 meetri kaugusel, võib see naabrit segada,“ räägib OÜ Pärnu Soojuspumbad juhataja Toomas Timmi, et seda probleemi pole võimalik paraku alati ka ette näha, mis tähendab, et kui müra hakkab segama, ei jää üle muud, kui tuleb paigaldada müratõkked.
„Oleneb ka kohast ja inimesest, vahel võib olla müra lubatu piirides, aga ikkagi naabreid häirida,“ jagab Timmi kogemust, et tegu on madalsagedusheliga ja kui ollakse vaikusega harjunud, võib see segada. „Mõni paneb tähele, teine mitte.“
Selleks, et õhksoojuspump töötaks efektiivselt, tuleb selle tolmufiltreid kord kuus puhastada. „Sellega saab igaüks ise hakkama,“ kinnitab OÜ Ekokliima juhatuse liige Aare Filippov. Kui filter on kergelt määrdunud, piisab selle tolmuimejaga puhastamisest, suurema mustuse korral tuleks filtrit pesta. Nelja-viie aasta tagant tuleks lasta tehnikul seade lahti võtta ja seda ka seest puhastada.
Hooldamata õhksoojuspump kaotab Filippovi sõnul efektiivsust, mis tähendab suuremat energiakulu ning väga pikalt hooldamata seade võib lakata sootuks töötamast.
„On olnud juhuseid, kus klient on arvanud, et seade on viie aastaga vanaks jäänud, aga tegelikult oli see lihtsalt seest tolmu täis,“ toob ta näiteks ja lisab, et samas on mõnel juhul pump olnud ka kümme aastat hooldamata ja toimib ikka. „Palju oleneb ka sellest, kus pump asub – kas tolmuses esikus või piinlikult puhtas ruumis,“ teab ta.
