Eesti puitmajasektori moodustavad monteeritavate puitehitiste tootmisega tegelevad ettevõtted.
Nende hulk on viimase 10 aasta jooksul küll varieerunud 150 ning 200 vahel, kuid aktiivselt ja tõsiseltvõetavalt tegutsevaid ettevõtteid on stabiilselt 100 ringis. Neist 90% ekspordib oma valmistooted välismaale.
Eksport kasvab jätkuvalt
Statistikaameti andmetel eksportisid Eesti tootjad möödunud aastal puitmaju välisriikidesse 394 miljoni euro väärtuses, mida on ligi 23% enam kui sellele eelnenud aastal (2017). Eesti puitmajade põhiturud on läbi aastate olnud Skandinaavias. Sinna saadetakse peamiselt puitkarkassil (element- ja moodulmajad) hooneid ning Saksamaa, mis on edukas turg Eesti aiamajatootjate jaoks.
Sihtriikidena on meie puitmajasektori toodangut saadetud rohkem kui 70 maailma riiki, kuid stabiilselt eksporditakse aasta lõikes ca 40 erinevasse riiki. Nendest esilekerkivamad on Norra, Rootsi, Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Taani ja Suurbritannia. Eesti Statistikaameti andmetel olid nendest möödunud aasta kontekstis suurima kasvuga just Rootsi (25,5 mln eurot), Norra (16 mln eurot) ja Soome (20 mln eurot). Eksport suurenes ka Prantsusmaa, Taani ja Hollandi suunal.
Põhiturgude alternatiiviks võib pidada ka Aasiat ja Lähis-Ida, kuhu Eesti puitmajatootjad järjest enam vaatavad ja projekte realiseerivad. Nende turgude kaardistamine on seni tagaplaanil püsinud peamiselt seepärast, et nendele turgudele sisenemise praktika on võrreldes EL-iga väga erinev. Eesti Puitmajaliit osaleb ettevõtete paremaks toetamiseks seetõttu ka mitmes Central Balticu projektis. Näiteks Läti-Eesti-Soome puidusektori koostöövõrgustiku eksporditoe projektis Hiina turule (LEF Network to China) ja Lähis-Ida ehitusturule suunatud Eesti-Soome-Rootsi ühisprojektis „IHMEC – Breaking the Infection Chain“.
Kindlasti ei tähenda kasvav eksport üheselt sektori hiilgeaegu, vaid tegutsevate tootjate kohanemisvõimet. Tootjate konkurentsivõimet on viimastel aastatel takistanud kasvav võitlus turupositsioonide pärast, sisendhindade väga kiire tõus ning kvaliteetse tööjõu puudus. Sellele vastukaaluks on positiivne tõdeda, et ettevõtted on suutnud sihikindla tegutsemise ja eduka müügiga ekspordikasvu siiski säilitada ning ka väga märkimisväärselt kasvatada. Oleme loonud kõrgeimal insenertehnilisel tasemel keerukaid erilahendusi, mis paljudele meie konkurentidele tunduvad võimatud.
Eestis rõhk eramajadel
Kuigi sektor on tugev välisturgudele tootja, siis järjest enam leiavad ettevõtted võimalusi koostööks ka koduturu klientidega. Kui piiri taha viime põhiliselt korter- või ridamaju, siis Eestis ehitatakse puidust valdavalt eramaju. Juba praegu on näha, et tehases valmistatud puidust elementmaja vahetab ka koduturul välja objektil ehitamist.
Koduturule jäävat tootmismahtu annab suurendada riiklike puithoonete teadliku tellimise kaudu.
Loodetavasti on üheks põhjuseks see, et puithoonetega kaasas käivad müüdid (tuleohtlikkus, kallim hind, kehv kvaliteet vms) on hakanud taanduma ja inimesed (arendajad, kliendid, riik) näevad nende iganenud arusaamade kõrval järjest enam puithoone positiivseid omadusi (parem sisekliima, hoone valmimise kiirus, kvaliteet, keskkonnasäästlik ehitusviis jm). Eestis on puidust ehitatud eramaju uute projektide arvestuses ca 50%, kortermajadest on puitkonstruktsiooniga hooneid aga oluliselt vähem.
Koduturule jäävat tootmismahtu annab suurendada paljuski ka ühiskondlike hoonete ehitamise ja riiklike puithoonete teadliku tellimise kaudu. Ka siin on tasapisi algust tehtud ja näitena saab tuua kasvõi uue Viimsi riigigümnaasiumi hoone, kus on kasutatud CLT- konstruktsioone, või planeeritava puidust Keskkonnamaja.
Turud muutuvad
Praegu on puitmajasektori suurimateks väljakutseteks oskusliku tööjõu leidmine ja väga kiirelt kasvavad palgakulud ning materjalide hinnad. Ka ärikultuur on meie põhiturgudel muutunud. Möödunud aasta komponentide ja põhimaterjalide järske hinnatõuse olid tootjad sunnitud tasandama eelkõige oma kasumimarginaali arvelt.
Siin on lahenduseks kolm võimalust – kas klient lepib toote kõrgema hinnaga, tootja lepib madalama kasumimarginaaliga või on tootja sunnitud tegema muudatusi oma tehnoloogias, tootmisprotsessides, turgudes või toodetes, et vastata turu võimalustele ja kliendi ootustele, ja viimase variandina kahjumlikust ärist väljuda. Kas möödunud aasta ekspordikasv on tulnud suuremast kogustest puithoonetest või toote ruutmeetri müügihinna kasvust, on hetkel veel keeruline öelda.
Tulevikuvaates tahaksime jõuda sinnani, kus ehitusega seotud teadlik otsus tehakse mitte odavuse põhimõttel, vaid arvestades energiatõhusust, taastuvate materjalide kasutust, hoone kogu elukaart ja keskkonnahoidu. Praegu pole veel kuigi tõhusaid suunavaid meetmeid, mis Eestis puitehitust ja selle arendamist propageeriks.