Riigikontroll analüüsis aastatel 2015–2018 valminud kümne hoone põhjal, milline on olukord ehitushangete lepingute täitmisel.
Leiti, et riigihangete üle järelevalve tegemisel oleks oluline panna rõhk sellele, kas hanke tulemusel saavutati avaliku raha eest just see parim võimalik tulemus ja kas seadus praegusel kujul täidab oma eesmärki ning on reaalses elus abiks. Praegune põhiliselt hankemenetluse korraldamise formaal-juriidilistele nüanssidele keskenduva järelevalve traditsioon ei pruugi oluliselt toetada seaduse peamist eesmärki.
Kümne objekti ehitamise kogemus näitab, et keskmiselt sai ehitise kasutusele võtta kaheksa kuud hiljem, kui oli ette nähtud esimese ehitamiseks sõlmitud hankelepinguga. Ehituse maksumus kallines algse hankelepinguga võrreldes keskmiselt 20%. Samas olid kõik auditeeritud valminud ehitistega rahul ja ka Riigikontroll ei tuvastanud, et mõni ekspertiis oleks viidanud nende nõrgale ehituskvaliteedile või ohtlikkusele.
Olulisi probleeme on paraku nii hankijate kui ka hankel osalejate käitumises ehk mõlemal poolel. Analüüs näitab, et ehitamine venib ja kallineb peamiselt juhtudel, kui hankija asub töid hankima puuduliku ehitusprojekti alusel või kui ehitamisel ilmneb, et ehitaja ei suuda nõutud viisil lepingut täita. Paljud hankelepingu täitmise käigus tekkivad probleemid saavad alguse sellest, et töid hangitakse sellise projekti alusel, mille järgi tegelikkuses ehitada ei saa, või muutuvad hankija soovid ning ehitajal tuleb lahendusi ümber või juurde projekteerima hakata. Seejuures ei toimita sel viisil nii mõnigi kord mitte teadmatusest ja oskamatusest. Seda tehakse ajalisel või rahalisel survel, kuna loodetakse, et ehitamisega samal ajal projekteerides on võimalik aega ja raha kokku hoida. Riigikontrolli analüüsitud objektidest ei vastanud ükski selline ehitis, kus ehitamisega samal ajal ka projekteeriti, algsetele hanketingimustele. Juhtudel, kus ehitamist hangitakse juba algselt koos projekteerimisega, on Riigikontrolli arvates riigihangete seaduse järgimise võimalikkus üldse küsitav ja vajaks seetõttu Rahandusministeeriumi täiendavat analüüsi ja juhendmaterjale.
Endiselt teevad arvestataval osal hangetest parimaks tunnistatud pakkumise ehitajad, kes hoolimata täiendavast kinnitusest, et on võimelised nõutud tingimustel ehitama, ei ole seda eesmärgiks seadnud, vaid teinud teadlikult alapakkumise. Nad soovivad lepingu täitmise käigus asendada hankes nõutud lahendusi enda jaoks odavamatega ja seeläbi saavutada hinnasäästu.
Riigikontroll leiab, et hankijad peavad omalt poolt kaasa aitama, et pahatahtlike ehitajate rikkumised ehituslepingute täitmisel saaksid fikseeritud ja teised hankijad oleksid neist teavitatud. Auditi tulemusel tegi Riigikontroll hankijatele ka mitmeid soovitusi, kuidas võimalikud materjalide ja lahenduste asendamised saaksid läbi vaieldud juba enne hankelepingu sõlmimist, mitte selle täitmise ajal. Lisaks leidis Riigikontroll auditis „Ehitushangete lepingute täitmine ja järelevalve”, et hankijad peaksid ehitamise käiku senisest paremini dokumenteerima ning määrama oma sisemistes töökordades kindlaks, kes ja milliste küsimuste eest hankelepingu täitmise käigus vastutab. Rahandusministeeriumil soovitas Riigikontroll senisest enam tähelepanu pöörata ehituslepingu täitmisel ilmnevate süsteemsete probleemide analüüsimisele, et teha kindlaks, kas tuvastatud eksimused on põhjustatud üksnes hankija oskamatusest või pahatahtlikkusest või on osaliselt tingitud ka sellest, et seadus ei ole rakendatav.
