Eesti puitmajatootjate ekspordi osakaal on jätkuvalt üle 90% ning mahu kasv eelmise aastaga võrreldes on suurusjärgus 8%. Sellist tõusujoont on puitmajasektor viimasel kümnendil stabiilselt hoidnud.
Puidust kokkupandavad ehitised ehk tehasemajad annavad Eesti väliskaubandusse jätkuvalt kõrge panuse – kokku 321 miljonit eurot (statistikaamet, 2017. a). Seejuures tegeleb puitmajade tootmisega Eestis enam kui 250 ettevõtet ja neist 160 on määratlenud selle põhitegevuseks.
Puitmajade tootmise ja ehitamisega seotud puidutööstus ning valdkonna ekspordinumbrid on viimase kümnendi jooksul olnud igal aastal küll erineva sammupikkusega, aga siiski pidevas kasvus. Sealjuures saab Eesti tootjaid endiselt kirjeldada kui Euroopa suurimaid puitmajade eksportööre.
Tootjate suunavalikud
Kuigi puitmajatootjate tulevik näib stabiilne ja ettevõtted kasvavad, on viimaste aastate kogemuse põhjal edu pärssimas ka niisugused faktorid, mis alati ei olegi ettenähtavad või mõjutatavad. Järjest ülespoole pürgivad sisendhinnad, tooraine kättesaadavus ja palgasurve pidurdavad tootjate jätkusuutlikkust.
Võimalike ohtude ja otsustuskohtadena terendavad sektoris ka automatiseerituse ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu teemad. Teatud osa puitmajatootjaid, kelle automatiseerituse tase on hetkel veel võrdlemisi madal ning kes kasutavad palju käsitööjõudu, seisavad tõenäoliselt peagi olulise valiku ees – automatiseeritud tööliin ja standardlahendused või käsitöömeistrite valmistatud nišitoode. Tööjõud tulevikus kindlasti odavamaks ei muutu ja seetõttu suureneb konkurents Läti, Leedu ja Poola pakkujatega üha kiiremas tempos.
Eesti tootjatel ei eksisteeri enam olukorda, kus odav tööjõud annab tootele konkurentide ees madalama hinna eelise. Hetkel suudame küll pakkuda n-ö rätsepatööd masstoodangu hinnaga, aga et ka kümne aasta pärast edukalt tegutseda, peavad Eesti puidutööstusettevõtted üha rohkem panustama teadus-arendustegevusesse ja tootmise automatiseerimisse. Ettevõtte edu ja efektiivsuse võti on ka pädevas projekteerimistöös, nutikate lahenduste kasutamises, ressursside maksimaalses ärakasutamises, läbimõeldud ja jätkusuutlikus juhtimises. Miks mitte panna tehasemajade tootjate eesmärk ja eduka tegutsemise põhimõte ka sellesse suunda, et tehakse insenertehniliselt sedavõrd keerulisi tooteid, mille osas puudub leedukate või poolakate seas konkurent.
Sihtturgude kirju spekter
Eesti tootjate põhilised sihtturud on jätkuvalt Rootsi, Norra ja Saksamaa. Põhjus peitub osaliselt ka niisugustes asjaoludes, nagu turu lähedus, ärikultuuri sarnasused, turunõudlus ja ostujõud.
Olemasolevatele lisaks on viimastel aastatel pildile kerkinud ka Aasia. Hiina ja Aasia turgu tervikuna võib pidada alternatiiviks Skandinaaviale, kuhu suur osa Eesti puitmajatootjaid on hulgaliselt projekte teinud. Aasia turu kaardistamine on seni tagaplaanil püsinud peamiselt seetõttu, et sealsele turule sisenemise praktika on märkimisväärselt erinev sellest, millega EL-is harjunud oleme. Samas on turule sisenemise info võimalik välja sõeluda koostöös teiste sarnaste sektorite ja ettevõtetega. Ka Eesti Puitmajaliit osaleb seetõttu partnerina Läti Kaubandus-Tööstuskoja juhitavas Central Balticu projektis „LEF Network to China: Läti-Eesti-Soome puidusektori koostöövõrgustiku eksporditugi Hiina turule“. Projekti eesmärgiks on sealset turgu tundma õppida ja aidata ettevõtetel sealne müügivõrgustik välja arendada.
Soovime lisaks põhiturgude toetamisele aidata ettevõtetel siseneda ka kaugematesse riikidesse ja seda võimaldab LEF-projekt suurepäraselt. Lisaks Hiina projektile on puitmajatootjad liidu kaudu partnerid ka Lähis-Ida ehitusturule suunatud Eesti-Soome-Rootsi ühisprojektis „IHMEC – Breaking the Infection Chain“. Projekti eesmärk on avalike hoonete jaoks mõeldud antibakteriaalsete lahenduste leidmine siseruumide kliima parandamiseks ning nende lahenduste eksportimine Saudi-Araabiasse.
Uutesse sihtriikidesse sisenemisse ja müügispektri laiendamise osas on oluline välja tuua, et Eesti puitmajatootjad on suuresti kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted. Nende turundusvõrgustik ja müügitiim on oluliselt väiksemad kui suurtel välisosalustega ettevõtetel, kus peakontorist korraldatakse nii tootearendust kui suurt osa tellimustest. Eesti ettevõtted peavad seetõttu panustama turundusse, kontaktide loomisesse ja partnerite kaasamisse mõnevõrra rohkem. Kas seda kõike pidada eeliseks või puuduseks, see on vaatenurga küsimus.
Majatootjad toovad meie eelistena välja näiteks selle, et Lätis kuuluvad paljud firmad välisomanikele, kellel puudub eestlastega võrreldes pikk vanavanematelt pärandatud puitmajade ehitamise traditsioon ja taust.
Tehasemajade tulevik koduturul
Kui piiri taha viivad Eesti puitmajatootjad moodulitena põhiliselt korter- või ridamaju, siis Eestis ehitatakse puidust valdavalt eramaju. Juba praegu on näha, et tehases valmistatud puidust elementmaja vahetab ka koduturul välja objektil ehitamist.
Koduturule jäävat tootmismahtu annab suurendada paljuski ühiskondlike hoonete ehitamise ja riiklike puithoonete sihiliku tellimise kaudu: riik peaks senisest rohkem seadma eesmärgiks energiatõhusate hoonete ehitamise keskkonnasäästlikest materjalidest. Teadlik otsus tehakse mitte odavuse põhimõttel, vaid jätkusuutlike valikute kaudu, arvestada saab nii energiatõhusust, taastuvate materjalide kasutust, hoone kogu elukaart kui keskkonnahoiu põhimõtetele vastavust. Neid ja teisi riikliku tellimuse ning üldise ehitusturuga seotud maailmavaate kitsaskohti tõid hästi välja ka puitmajasektori selleaastased teadustöö konkursi premeeritud lõputööd, viidates riikliku keskkonnasäästliku ehitusviisi edendamise puudulikkusele ja oskamatusele olla innovaatilise ehituse eestvedaja.
Selge on aga see, et puidu väärindamine ehitiste kaudu on kahtlemata mõistlik, sest metsast maha võetud palgile antakse majade näol kõrgeim lisandväärtus ning aastakümnete jagu elupäevi. Efektiivsemad ja jätkusuutlikumad lahendused jõuavad tootmisse läbi pilootprojektide ning nendest kasvavad suuremad tellimused omakorda läbi ettevõtete initsiatiivi ja riiklike tellimuste.
Puitmajaliit – tootjaid toetav võrgustik
Eesti Puitmajaliitu kuuluva 36 majatootmisega tegeleva ettevõtte käive moodustab sektori üldkäibest enam kui 65%. Valdkonnas tegutseb tegelikult enam kui 200 liitu mittekuuluvat puitmajatootjat. Kui organisatsioon kasvaks veel paari suurtootja võrra, oleks enam kui 90% Eesti puitmajasektorist koondunud ühtseks võrgustikuks.
Eesti Puitmajaliit pälvis sel kevadel puitmajaklastri kui tootjate eduka koostöövõrgustiku eest Euroopa Ettevõtluse Edendamise Auhinna Eesti eelvoorus „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2018“ tiitli.
Sama projekt valiti ka Euroopa ettevõtluse edendamise voorus (ingl European Enterprise Promotion Awards) 19 parima hulka, kus konkureeriti ettevõtluse rahvusvahelistumise kategoorias Bulgaaria, Taani ja Soome projektidega.
Allikas: Eesti Puitmajaliit
