Oma pisikesele poekesele tundliku joonega maalitud silt? Viit koduvärava kõrvale? Suuremad tähed, mis kõlaksid kokku hoone arhitektuuriga? Eesti Sisearhitektide Liidu liige ja Säästva Renoveerimise Infokeskuse koolitaja Inara Tõugjas usub, et käsitööilu vastu ei saa ükski arvutiprogramm ja neist maalitud sildile vastast ei ole.
„Suurte hoonete juures näitab niisugune hoolega valitud kiri ja korraliku teostusega viit, et austatakse ka sisekujundajat ja arhitekti,“ sõnab Inara. „Kui nii palju on nähtud vaeva ja tehtud väljaminekuid, siis tuleb ka kirjade kunstis olla vääriline ning vaataja jääb tahes tahtmata imetlema töö täpsust, oskust ja teadlikkust.“ Inara sõnutsi ei saa maalida lihtsalt tähti, samavõrra olulised on ka tähtede vahed, tonaalsus ja viimistlus, millest kumab läbi ka pintsli jälg.
Korralik alus
„Esimese Eesti vabariigi aegu oli siltide maalimise kunst kõrgel tasemel. Iga asutus pidas auasjaks korralikku viita, mis ei pidanud silma jäämiseks plinkima. Tänapäevane arvutiprogramm paneb tähed kõrvuti, ent ei muuda nende loogilisi vahesid olenevalt tähe laiusest ja järgnevusest. Inimlik puudutus jääb puudu, samas on just siin võti, mis jätab kirjast professionaalse mulje,“ räägib Inara. „Kui on tegemisel šabloon, siis tuleks tähti paigutada ükshaaval. Kui tähed on aga juba šablooni abiga joonistatud, siis sageli tuleb maalides mõnel pisut kuju muuta, et tulemus jääks loomulik.“
Õnnestumiseks on eelkõige vaja valida sildile korralik alus. Kui siseruumidesse sobib ka vineertahvel, siis välja on soovitatav valida traditsiooniline metallist või puidust alus, kuhu looduslike õlivärvidega maalitakse. „Kui vaatan enda poolt 2007. aastal maalitud Säästva Renoveerimise Infokeskuse silte, siis nendega ei ole midagi juhtunud.
Päevast päeva tänavatolmu ja ilmastiku meelevallas, ent 10 aasta möödudes ma lihtsalt pesin need üle ja sära andmiseks tegin kerge hooldusõlitamise,“ selgitab Inara Tõugjas, kes hiljuti sai valmis ka Muhu kaubahoovi tervikliku siltide komplekti – nii said omanäolised ja samas ühtse joonega viidad näiteks sealsed kohalikud õllepruulijad, leivategijad, kalapood ja käsitöölised.
Unikaalne töö
Käsitööna maalitud siltidel ei ole ükski täht identne järgmisega ja pintsli jälg vajutab tööle meistripitseri. „Mulle meeldib värvide mäng, see, kuidas tulemust mõjutab valgus, see, kuidas tähe juures lähevad toonid üle näiteks punasemast lillakamaks,“ kirjeldab tegija. „Käisin Muhus enne töö algust hooneid ja neid mõjutavat valgustust mitmel päeval ja erineval kellaajal uurimas. Soovitan arvestada ka tänavavalgustusega ja mõelda, kuidas möödasõitja seda tajub. Hea tulemus sünnib siis, kui pisiasjad läbi mõelda.“ Selleks on Inara võtnud ette ka makettide tegemise – 1:1 papile joonistatuna saab selge ülevaate proportsioonidest.
Värvide maagia
Kui käsitsi valmistatava sildi suurus on otsustatud, on järg värvitoonide valikuks – lahendus ei tohi mõjuda liialt kirjult, ent samas ka mitte liialt ühetoonilisena. Toonivalik võiks sündida põhimõttel – taustaks tükike tähetooni ja tähevärvis tükike taustatooni. „Topsist võetav ja poes valmis-segatud värv üldjuhul ei lähe. Võiks pigem teha väikesed värvilapid ja katsetada. Teinekord tuleb kasuks ka lasuurne värv, mis lisab tulemusele salapära,“ juhendab Inara Tõugjas Säästva Renoveerimise Infokeskusest.
Pärast aluse kahekordset kruntvärvi ja värnitsavärviga katmist tuleb enne tähtede juurde asumist aega varuda – korralik värv võib kuivada nädalaid, see-eest säilib tulemus aastakümneid. „Kindlasti tuleb värvi ostes kontrollida selle linaõlisisaldust. On olnud juhuseid, kus tootja nimetab vaid kaheprotsendilise õlisisaldusega värvi õlivärviks. Mina olen maalides töötanud peamiselt Soome tootja Uula ja Rootsi tootja Allbäcki välitingimustesse mõeldud õlivärviga,“ räägib Inara Tõugjas. Valminud silti lakkima hakata ei ole soovitatav, küll võib pinna aastate möödudes üle õlitada, mis lisab sildile liimainet ja küllastab õlivärviga kaetud pinda, pannes värvid särama.
Vaata lisaõpetusi ka veebist: inara.seenior.ee
