Pärast viimast langusperioodi on ehitusmahud alates 2016. aasta I kvartalist järjepidevalt kasvanud. Tänaseks on ehitusmahud saavutanud juba viimase buumi aegse taseme ja ilmselt paljudel mõlguvad mõtteis küsimused: kas tegemist on taas buumiga? Millal „pidu“ ehitusturul lõpeb?
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018. aasta esimeses pooles üle viiendiku (23%) võrra rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. Sarnane kasv on püsinud juba viimased kaks aastat ning meenutab üha rohkem 10 aasta tagust buumiperioodi.
Kui 2017. aasta I poolaastal ehitati oma jõududega kokku 1,08 miljardi euro väärtuses, siis 2018. aasta esimesel poolaastal teostati ehitustöid kokku 1,326 miljardi euro väärtuses. Sellest hooneid 954 miljoni ja rajatisi 372 miljoni euro eest.
Kasvu toetas majanduse hea käekäik
Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitus, kusjuures ehitusmahud suurenesid nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Lisaks jätkus mõõdukas kasv ka rajatiste ehituses, mis püsis esimesel poolaastal 5–6 protsendi juures.
Rajatiste ehitamise kasvu esimesel poolaastal on mõjutanud mitmete EL-i struktuurivahenditest rahastatavate suuremahuliste objektide käivitumine. Siin on sektori sisemine potentsiaal kasvuks ilmselt suurem kui hoonete ehituse puhul, sest ehitusmahud on jõudmas alles 2013. aasta tasemele. Jah, tundub, et ehitusettevõtetel läheb veel praegu hästi ja tööd jätkub kõikidele ehitajatele.
Suurt kasvu toetas kindlasti kogu Eesti majanduse hea käekäik, mida kinnitavad I poolaasta majandusnäitajad, mille järgi kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 3,7%.
Nagu ka möödunud perioodil, on majanduskasvuga samas rütmis kasvanud elanikkonna keskmine sissetulek, mis loob elamispindade nõudlusele jätkuvalt positiivset fooni. Seda toetab ka elanikkonna suhteliselt väike laenukoormus 10 aasta taguse buumiperioodiga võrreldes. Kui keskmine palk Eestis oli 2008. aastal 825 eurot, siis 2018. aasta II kvartalis oli keskmine palk Eestis juba 1321 eurot, mis on üle 60% suurem.
Usun, et vaatamata soodsatele kasvutingimustele ehitussektor sellel korral päris buumi ei jõuagi, vaid hakkab peagi näitama jahtumise märke. Esiteks piirab ehitusturu edasist kasvu suur kvalifitseeritud tööjõu defitsiit, mis üha enam survestab ehitushindasid tõusule. Teiseks on viimase paari kvartali jooksul väljastatud ehituslubade maht (nii eluruumide kui ka mitteelamute osas) eelmise aastaga võrreldes vähenenud.
Kui 2017. aasta esimesel poolaastal väljastati eluhoonete ehituslubasid 339 300 m² ehitamiseks, siis 2018. aasta esimesel poolaastal väljastatud ehituslubade maht oli 291 200 m², mis oli 16,5% vähem võrreldes aasta varasemaga.
Tootlikkuse potentsiaal jõudis haripunkti
Mitteelamute osas kahanes ehituslubade väljastamine ruutmeetrite arvestuses 2018. aasta esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8%.
Suure tõenäosusega on ka ehitussektori tootlikkuse potentsiaal haripunkti jõudnud, mis tähendab, et ehitusturg ilma väliskeskkonna mõjude (näiteks „halli majanduse“ osakaal turul või piirangud võõrtööjõule) muutmiseta edasi kasvada ei saa.
Ehitussektori tootlikkuse kasvu viimasel kümnendil ilmestab ehk enim tööhõive osakaalu tuntav vähenemine: kui ehitusmahud on saavutanud juba viimase buumi aegse taseme, siis tööhõive ehitussektoris on 10 aasta taguse ajaga oluliselt vähenenud. Kui 2007.aastal oli statistikaameti andmeil ehitussektoris 81 000 hõivatut, siis 2017/2018. aastal on hõivatute arv püsinud 57 000 piires. Sisuliselt 1/3 võrra väiksema tööhõivega ehitatakse täna samas mahus kui 10 aastat tagasi.
Kindlasti saab juba pikka aega kasvavale nõudlusele mõju avaldama lähenev energiatõhususe direktiivi rakendumine, mille kohaselt riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse kasutuses või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtusi, kui hoone ehitusluba väljastatakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit.
Muudel juhtudel, kui sisekliima tagamisega hoone ehitusluba väljastatakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2020. aasta 31. detsembrit, siis ei tohi hoone energiatõhususarv ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtust. Kui suurel määral see turgu jahutab, näitavad järgmised paar aastat.
