Naturaalsed soojustusmaterjalid – kas tegu on friikide mängumaa või ehituse möödapääsmatu tulevikuga?
Ajal, mil keskkonnasõbralikkusele pööratakse kõiges meid ümbritsevas üha suuremat rõhku, on ehitusmaterjalitööstus selles vallas kohati tupikteel tammumas. Meie turul on juhtkohal soojustusmaterjalid, mis on tehislikud, põhikomponentides taastumatust ressursist sh naftast valmistatud keemiatööstuse lahendused, mis üldistavalt on kokku võetavad kahte kategooriasse: erinevad soojustusvahud ja kunstvaikudel põhinevad mineraalvillad.
Tehnilised probleemid
Prügina looduskeskkonda sattudes jäävad eeltoodud materjalid tuhandeteks kuni miljoneiks aastateks mittelagunevaks jäätmeks. Tuleb ka tunnistada, et valitsevate soojustusmaterjalide tootmine on väga energia-mahukas ja jääke tekitav. Lisaks tekitab kunstmaterjalide kasutamine traditsiooniliste konstruktsioonide juures (rahvakeeles nn hingavate ehk teaduskeeles difuussete) erinevaid tehnilisi probleeme, mida ei ole sugugi lihtne vältida.
Eeltoodu tõttu ei kvalifitseeru meil ehitusturgu absoluutselt valitsevad soojustusmaterjalid ökomaterjalide nimekirja. Kas leiaks aga alternatiive erinevate loodusmaterjalide näol, mille puhul saame rääkida keskkonnasõbralikumas võtmes? Näiteks taastuva ressursi kasutamine, CO2 sidumine, loodusesse sulandumine, ehitise eluea lõpus võimalik komposteerumine ja hea „hingava“ (ingl. breathable) kodu loomine.
Lai valik
Meil enim tuntud kaasaegsed ökomaterjalide kategooriasse liigituvad soojustusmaterjalid on puitkiudvill ja -plaat ning tselluvill, naturaalkiududest soojustusplaadid, pilliroo- ja põhuplaadid, korkplaadid. Huvitavad variandid on naturaalsoojustuste alla kuuluvatest materjalidest ka lambavillaplaadid, turbaplaadid, ent et pilti mitte liiga kirjuks ajada, piirduksime siinkohal ülaltoodud taimsete taastuvressursist lahenduste analüüsiga.
Mis siis on teadaolevalt naturaalmaterjalide eelisteks? Ühelt poolt n-ö maailmapäästmise aspekt, mille kohaselt talletavad nad taastuva materjalina meie keskkonnast CO2 ja seega on nende eelistamine õilis tegevus, et vähem kasutada taastumatuid ressursse. Olulisemas on nende eelis kokku võetav kahe aspektiga: esiteks asjaolu, et lisaks kunstvilladega laboris arvutuslikult leitud võrdsele soojaisolatsioonile on neil märksa parem sooja- ning niiskusmahtuvus. See aitab õigesti planeerides kaasa sisekliima reguleerimisele: ühe praktilise näitena võimaldab nende materjalide eelistamine näiteks seda, et elamine suviselt kuuma katuse all liiga palavaks ei lähe.
Teiseks on väga oluline naturaalsete materjalide kapillaaraktiivsus: erinevalt levinumatest kunstkiuga materjalidest ei teki külmas konstruktsioonis kastepunkti tekkides koheselt vett, vaid toimub niiskuse hajutamine. Sama omadus aitab niiskusel kliima muutudes ka kergemini välja kuivada. See on oluline, kuna soojustuskihi näol on tegu varjatud konstruktsiooniosaga ja me unustame selles toimuva kergesti niikaua, kuni biokahjustused, hallitused, seened probleemidest märku annavad. Tänu niiskuse juhtimisele ja paremale soojuse talletamisele tekib naturaalkiududega soojustusmaterjalis ja seda ümbritsevates puitkonstruktsioonis harvemini meie tervisele ja konstruktsioonidele ohtlikke hallitusi.
Renoveerimise võimalused
Isetoimuvat niiskusregulatsiooni võib eristada nii lühiajaliste ehk ööpäevaste kui pikemaajaliste ehk aastaaegade vaheldumisest tingitud niiskusrežiimi muutuste lõikes. Muidugi tuleks ka naturaalsete soojustussüsteemide kasutamisel suhtuda eesmärkide saavutamisel ülesandesse kompleksselt, lahendades erinevad konstruktsioonikihid tervikuna läbimõeldult. Räägime siinjuures sobiva aurutakistusega tuuletõkete kasutamisest või korteri sisepinna tihendamisest koos toimivate viimistluste nagu savi- ja lubikrohvidega või viimastega sarnaste omaduste plaatidest nagu nt Fermacell kips-kiudplaadid.
Naturaalse kiuga soojustusmaterjalide eelised avalduvad lisaks uue planeerimisele selgelt ka vanade majade lisasoojustamisel: näiteks ei ole alati võimalik korrektselt paigaldada ettekirjutatud aurutõkkeid ja teipe. (Me räägime siinjuures tavalistest, regulaarselt õhutatavatest siseruumidest. Pesemisruumide jt kõrgendatud niiskusega ruumide puhul ei saa ainult isereguleerumisele lootma jääda ja loomulikult tuleb ka naturaalmaterjalide puhul tagada seal vajalikud isolatsioonikihid.)
Mõõdukas naturaalsoojustus on oluliseks riskimaandamise kohaks ka hoonetel, kus püsivalt ei elata ja köeta, vaid tehakse seda hooajaliselt. Neis hoonetes on konstruktsioonide märgumise, mitte väljakuivamise ja selle tagajärgedest tulenev biokahjustuste oht kunstmaterjalide puhul kõrgem kui naturaalmaterjalide puhul. Seega tasuks senisest rohkem uurida materjalide tausta ja analüüsida kodu planeerimisel ka naturaalsete soojustusmaterjalide omadusi ja võimalusi.
Kaasaegsed ökomaterjalide kategooriasse liigituvad soojustusmaterjalid
- Eestis on naturaalmaterjalidest enim kasutatud puitsoojustus ehk puitkiudvill ja -plaat aga samuti taaskasutatud vanapaberist valmistatud tselluvill. Mõlemad variandid on olemas nii mahukindlate plaatide kui puiste kujul.
Puitkiust valmistatakse nii pehmeid konstruktsiooni vahele paigaldatavaid kui ka jäigemaid, seina katteks kasutatavaid plaate. Eristada tuleks ka sisesoojustuseks ettenähtud ja väljastpoolt tuuletõkkeks kasutatavaid plaate. Lisaks on levinud ka tselluvilla vertikaalpaigaldus märgmenetlusena. Puidupõhiseid materjale iseloomustab kõrge niiskuse ja soojuse absorbeerimisvõime. Sellega on õige konstruktsiooni korral saavutatav meie elamises suurem õhuniiskuse regulatsiooni võimekus, et saavutada tervislikum sisekliima. - Naturaalkiududest (kanepi-, lina-, tšuudikiud) valmistatud soojustusplaate iseloomustab niiskuse ning soojusenergia absorbeerimisvõime. Samas on neil teatud erinevused: näiteks kanepil on suurem vastupidavus niiskuskahjustustele ja õhupuhastusvõime kahjulikke ühendeid sidudes, linakiul jällegi parem niiskuse absorbeerimisvõime, tšuudil on soodsam hind jne.
- Kolmandaks võimaluseks on looduslikest taimedest pilliroo- ja põhuplaadid. Pillirooplaadid on pikemaajalise traditsiooniga ja eelkõige puitmajade seintel krohvide all kasutatud lisasoojustus.
Materjali isolatsiooniomadustelt jäävad need küll alla eelnevalt nimetatud puitsoojustusele ja naturaalkiududest materjalidele, aga seda kompenseerib hea sobivus aluspinnana naturaalkrohvidega.
Korkplaat on tunnustust leidnud kui heade näitajatega isolatsiooniplaat, mille laiemat levikut takistab kõrgem hind võrreldes eeltoodutega.
