Alates 2011. aastast on puitmajasektori kasv olnud keskmiselt 5–10% ning 15 miljonit eurot aastas. Erandina paistis silma 2015. aasta, mil väga suure hüppe tegi Rootsi turg ja sellest suurenes kogu sektori eksport ca 28%.
Möödunud aasta oli puitmajatootjatele stabiilne: kasv on mahult sarnane sektori keskmisele ehk 15,6 miljonit eurot, kuid protsentuaalselt väikseim kasv viimasel seitsmel aastal. Meie puitmajatootjate peamised sihtriigid on endiselt Norra ja Rootsi, kuid mõlema riigi krooni kurss on langenud ning prognoositakse mahtude langemist Norra turul. Eurotsooni riikides valmistatud toodete hind kliendile on märkimisväärselt tõusnud ning meie konkurentsivõime võrreldes kohalike tootjatega vähenenud. See sunnib otsima alternatiivseid turge, et riske hajutada ja tulevikus jätkusuutlikult toimetada.
Lisaks Skandinaaviasse ja Põhjamaadesse eksportimisele kaardistavad Eesti puitmajatootjad potentsiaalset turgu Prantsusmaal, suure elamukriisi käes olevat Iirimaa turgu ning samuti Hiinas ja Jaapanis tegutsemist. Prantsusmaa ehitustraditsioon on endiselt kivipõhine ja puidust hoonete ehitamise trend visa kasvama. Samas on näha entusiasmi puidu kui ehitusmaterjali propageerimisel ning rahvusvahelise koostöö edendamisel. Riiklikul tasandil on puitmajade ehitamine olnud seal üks prioriteetidest juba ca 10 aastat ning loodetakse teistele puitmaju soosivatele riikidele järele jõuda. Positiivsele trendile aitavad kaasa riiklikud meetmed, uued keskkonna- ja energiatõhususe nõuded ning tõusev teadlikkus. Viimastel aastatel on allkirjastatud muljetavaldav hulk projekte uute puidust kõrghoonete ehitamiseks, kusjuures puidust suuremahulisi projekte on pea igas Prantsusmaa suures linnas.
Kogemused Skandinaavias
Kuigi oleme Eestis suured eksportijad, on paljude riikide turupotentsiaal meie jaoks meeletu ning peame leidma võimalusi, kuidas neist mahtudest veelgi suuremat osa saada: 2017. aasta andmetel eksportisid Eesti tootjad puitmaju Skandinaavia ja Saksamaa kõrval näiteks Prantsusmaale (üle 17,4 milj euro), Iirimaale (ligi 0,74 milj eurot), Fääri saartele ja Taani (5,3 milj eurot) ja Jaapanisse (1,9 milj eurot).
Element- ja moodulmaju eksporditakse peamiselt Skandinaaviasse, aiamajade suur turg on
Saksamaa, palkmajad lähevad Norra ja Lääne-Euroopa riikidesse, samal ajal on Eesti käsitööpalkmajad väga hinnatud Prantsusmaal ja masintoodetud palkmajad Jaapanis.
Koduturg ja seadusandlus
Eestis on täna registrisse kantud 245 ettevõtet (EMTAK 16232), kelle tegevusalaks on kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine. Eesti puitmajasektor pakub tööd ca 3000 inimesele.
2016. aasta numbriga võrreldes on sama valdkonnaga tegelevate ettevõtete number märgatavalt kasvanud ja on näha, et ettevõtteid lisandub eelkõige elementmajade tootjate gruppi. See on muutnud ettevõtete vahelise konkurentsi päris teravaks.
Kokkuvõttes on elementmajade tootmine võrdluses käsitööpalkmajadega jätkuvalt kasvuteel: toodetavate puitmajade peamised kasutusvaldkonnad on elu- ja avalikud hooned, majad pürivad üha enam kõrgustesse ning korterelamute konstruktiivne lahendus on reeglina puitkarkass või CLT. Seega saab see sektor mahtude osas kiiremas tempos kasvada.
Samal ajal on karmistuvad energiatõhususnõuded puitkarkasshooneid tehaslikult tootvatele ettevõtetele olemuslikult sobivad, sest õhupidavuse- ning termograafiatestid on element- ja moodulmajatootjate tootearenduse loomulik osa ning kvaliteetsete projekteerijate ja hoonete valmistajate koostöös on nõuete täitmine jõukohane.
Puitmajatootjate väljakutsed
- Stabiilse kasvu ja heade tulemuste tõttu on oluliselt kasvanud konkurents Eesti puitmajasektoris, loodud on arvukalt uusi ettevõtteid, kelle peamine eksportturule sisenemise strateegia on parema hinna pakkumine. See on tekitanud sarnase olukorra üldehitussektoriga, kus peatöövõtjatel on lihtne partnerit vahetada. Meie tootjatele tähendab see, et kliendi jõupositsioon ning tugev konkurents nii Eesti oma ettevõtete kui peamiste konkurentriikide tootjate vahel võimaldab majatootjaid väga lihtsalt üksteise vastu välja vahetada, projekte vaidlustada. See paneb keerulisse olukorda paljud ennast varem turul kindlalt tundnud ettevõtted.
Ülisoodsa hinnaga majade pakkujad moonutavad elamu reaalse hinna kujunemise põhimõtteid ning eksitavad kliente. - Trend ja erisus meie peamistest konkurentsriikidest on ka väga kiire keskmise palga kasv, mis sunnib ettevõtteid tegelema aktiivsemalt tootearenduse ja tehnoloogilise innovatsiooniga, et liikuda tööjõumahukuselt suuremale automatiseeritusele.
- Tugev konkurents platsiehitajatega – nähtus on tingitud tarbija vähesest teadlikkusest ja mõjutab otseselt läbi ümbrikupalkade riigi maksulaekumist.
- Konkurentsis püsimiseks on vajalikud mahukad investeeringud tootmisseadmetesse ja tehnoloogiasse.
Insenertehniline tööjõukriis sektoris. - Kohaliku turu konkurentsivõimet pärssivad tegurid: tootmissisendite hinnatõus, oskustööjõu puudus,
täistööhõive ning vananev elanikkond.
