Täna on aastakümneid tagasi iga majapidamise loomulikuks osaks olnud maakeldrid taas populaarsust kogumas. Neil, kel keldri ise ehitamiseks aega või ettevõtmist ei jagu, on võimalik tellida valmiskelder, mille saab paika uskumatult kiiresti ja mis on lisaks koduaia kaunisteks.
OÜ Revonia juhatuse liikme Rauno Oja sõnul on suhtumine keldritesse ajas palju muutunud. „Kui vanasti olid keldrid olemas ellujäämise eesmärgil, sinna pandi talvevarud, siis täna oleme me märksa paremas majanduslikus olukorras ja lisaks on inimestel rohkem vaba aega, seda eriti koroona ajal, mis tähendab, et tegeletakse erinevate hobidega, nagu näiteks koduveini tegemine või oma väikese põllulapi harimine.“
Seetõttu on tema sõnul keldrivaliku kriteeriumid ajas samuti muutunud. „Kui kunagi oli oluline eelkõige selle funktsionaalsus, siis täna, kui me räägime sellisest ettevõtmisest nagu keldri tellimine, moodustab valikul juba poole see, kuidas kelder välja näeb.“ Kelder on muutunud ka koduaedu kaunistavaks elemendiks. Põhjuseks, miks valmiskeldreid tellitakse, on tema hinnangul just nende valmimise kiirus. „Paigaldus võtab koos haljastustöödega aega vähem kui nädala: moodul ise saab paika päevaga, pluss kaeve- ja haljastustööd neli-viis päeva.“
Kui Revonia ettevõttega alustas, oli neil tootmises üks toode – maakelder. Tänaseks toodavad nad kuppel-, kaar- ja ristvõlvmooduleid, mida on võimalik keldris omavahel liita. „Kombinatsioone, kuidas neid mooduleid omavahel liita saab, on sadu,“ toob ta näiteks, et on nii veini-, õuna- kui moosikeldreid ja et ruumid komplekteeritakse vastavalt iga konkreetse kliendi vajadustele. „Kõige enam tellitakse Eestis keldreid, kus pool on puuviljade ja veini jaoks ning väiksem pool siis juurikakamber kartulite, porgandite jms jaoks. Teine levinud variant on, et võetakse ainult veinikelder. Ja kolmandaks on kombo, milles on eraldi kolm ruumi: esimene puuviljadele, teine veinidele ja kolmas juurikatele, kõik vaheseintega eraldatud.“
Ruumide tehnoloogia sõltub ka sellest, mida ruumis hoida plaanitakse. „Mängime selliste nüanssidega, et kui juurikad ja puuviljad teatavasti nõuavad rohkem niiskust kui näiteks veinid ja veiniruum, siis veinidele mõeldud ruumi pole tarvis nii palju ventileerida – saame kombineerida seda ventilatsiooni sisse- ja väljalasketorudega ehk kui on vaja ruumi rohkem niiskust, teeme põhja suuremad niiskusavad,“ selgitab Oja.
Valmistoode tehasest
Kuna moodulid on tehases ette toodetud ja viimistletud, pole vahet, kas tegu on viie või saja ruutmeetri suuruse keldriga, selle paigaldus ei võta rohkem aega kui üks päev. „Töö on 90% osas tehases ära tehtud, keldrid on ka viimistletud, sealhulgas on sees riiulid, kartulisalved, veiniriiulid jne. Ka elektritööd on kõik tehtud, nii et jäävad ainult kaeve- ja haljastustööd,” tutvustab ta.
Kõige populaarsem suurus, mida nad Oja sõnul Eestis müüvad, on 12 ruutmeetri suurused keldrid. Selle komplekti hind koos sisustuse, elektritööde ja paigaldusega ehk täispakett koos paigaldusega on ca 15 000 eurot, pluss käibemaks. Oja sõnul pole see hind tegelikult kõrgem, kui tuleks ise keldri ehitust organiseerides. „Meie kogused on üpriski suured. Kui inimene läheb ükshaaval tellima samaväärseid täispuidust käsitööuksi nagu meie keldritel ees on või ostma sepiseid ükshaaval ehituspoest jaehinnaga, siis ma ei usu, et nii hinnaeelise saaks.”
Ning kui võrrelda valmiskeldrit vanade maakivist maakeldrite ehitusega, siis juhul, kui kutsuda mõni kivimeister kümne ruutmeetri suurust keldrit ehitama, võib selle ehitus vabalt kesta mitu kuud. Martin Vunk OÜ-st Motohoov ütleb, et nende pakutavad metallkarkassiga plastist Tingard termoisoleeritud luugiga maakeldrid hoiavad stabiilselt vajalikku jahedat temperatuuri ja välistavad ka niiskuse ning veelekked.
Plastist kelder on veekindel
Ka betoonkeldri saab täiesti veekindlaks teha, aga see maksab väga palju ehk kui pinnasevesi on kõrgel, siis paratamatult ei saa betoonkeldrit panna. „Niisugusel juhul on plastist kelder sada protsenti veekindel. See on 2,5 cm plastikust, metallraam sees,“ tutvustab ta toodet, mille paigaldus toimub sarnaselt septiku ja teiste mahutite maa sisse paigaldamisega. Oluline on hinnata põhjavee taseme maksimaalset kõrgust ja sellest lähtuvalt kelder ankurdada. Plastkeldri saab täiesti vesisesse pinnasesse panna, oleme paigaldanud seda ka jõe äärde,“ jätkab ta.
Selleks lastakse kelder vett täis, siis lastakse see maa sisse, pannakse ankrud külge – betoonplokid – ja valatakse plaat peale. „Seejärel pumbatakse vesi keldrist välja. Niisugune kelder hoiab väga head temperatuuri,“ kirjeldab Vunk. Lisaks veekindlusele on plastist keldri eeliseks tema sõnul soodsam hind. „Meie kõige väiksema keldri saab kätte kolme tuhande euroga ja kui on hea pinnas, maksab paigaldus alates tuhandest eurost,“ tutvustab ta. Umbes pooled nende kliendid ostavad keldri koos paigaldusega ja pooled ilma. Paigaldus tellitakse siis enamasti kohalikult septiku paigaldajalt, kes kaevetööd teeb.
Küngas on keldri jaoks ideaalne
Vungi sõnul hoitakse nende paigaldatud keldrites väga erinevaid asju, nii veine kui aiasaadusi. Esimesed keldrid tulid neil müüki üle-eelmise aasta lõpus ja eelmise aasta alguses ning need on näidanud talvel väga ühtlast temperatuuri viis-kuus kraadi. Seda olenevalt sellest, kui palju keegi ventilatsiooniklappe lahti hoiab või kinni keerab. Keldritega on kaasas ka termomeeter, mis näitab selle temperatuuri ja õhuniiskust.
Horisontaalse põrandaluugiga maakeldri peale tehakse Vungi sõnul sageli külm kuur, selles saab näiteks muruniidukit hoida. Klassikalisema poolviltuse suuga kelder sobitub aga paremini künkaga: see jääb paistma nagu kiviktaimla.
Oja kogemusel on enamasti keldri tellija tänapäeval juba eeltöö ise ära teinud ja teab, millega tuleb kividest keldrile asukoha valimisel arvestada. Tegu ei tohi olla liigniiske kohaga, kus on näiteks pinnasevee oht ja koht võiks olla ka varjuline, sest muidu võivad suvised temperatuurid liiga kõrgele tõusta, kui intensiivne päike peale paistab.
Paigaldada saab ka talvel
Palju huvilisi tuleb Vungi sõnul juurde ka siis, kui nad käivad keldrit mõne kliendi juures paigaldamas. „Siis tuleb naaber uurima, mis tehakse ja soovib endale ka, kui on ära nähtud, kuidas see talvel käitub,“ jagab ta kogemust.
Keldreid paigaldavad nad aastaringselt, ka talvel. Kuivemal ajal ehk suvel ja sügisel on keldri paigaldus samas muidugi lihtsam, möönab Vunk. „Kevadeti on maapind vett täis, siis on varingu oht ning peab ala suuremalt lahti kaevama.”
Ka Oja sõnul käib neil töö viimased kolm-neli aastat aastaringselt. „Talvel paigaldame loomulikult vähem, aga ka talvel on paigaldus võimalik,“ räägib ta, et nad panevad külmunud pinnase lausa enda kasuks tööle. „Keldrid üldiselt ei lähe kuhugi asfalttee äärde, kuhu on lihtne viia. Need pannakse pigem kuhugi talu tagumisse serva. Nagu me teame, on Eestis pinnas soine ning meil on rasked masinad, millega mooduli kohale viime. Talvel on meil mitmeid töid isegi lihtsam teha,” räägib ta. Nõnda oodataksegi keerulisemate tööde puhul ära pinnase külmumine. Siis ei ole kinnijäämise ohtu ega kahjustata ka koduhoovi nii palju.
Juhul, kui keldrit soovitakse saada talvel, tuleb enne maa külmumist auk valmis kaevata ja põhi ette valmistada. Selleks tuleb teha killustikualus ning see kinni katta.
Artikkel ilmus ajakirja Remondi ja ehita 2021. aasta sügisenumbris:
