Nõmme mändide all asuv Männimudila lasteaed tegi läbi täieliku uuestisünni. Enam kui 60-aastane tüüpprojekti järgi ehitatud lasteaiamaja võeti maha ning selle asemele kerkis keskkonnasäästlikest CLT-paneelidest A-klassi hoone, mis on Tallinnas esimene sellistest materjalidest ehitatud lasteaed.
Männimudila lasteaia eelkäija Tallinna 80. lastepäevakodu avati Pääskülas 1962. aastal. Tegemist oli silikaattellistest kahekorruselise neljale rühmale mõeldud hoonega, mille taolisi leidub kõikjal Eestis.
Lasteaeda oli laiendatud moodulitega 2013. aastal ning vahepeal töötas see 6-rühmalisena. Moodulite eemaldamise järel jätkus töö taas nelja rühmaga, kuid vana hoone ei vastanud enam tänapäevastele nõuetele ja kuna selle renoveerimine polnud mõttekas, otsustatigi täiesti nullist rajada uus lasteaiahoone.
Männimudila arhitekt ja projekteerija oli AW2 Architects Oy Eesti filiaal/ONE Architects, peatöövõtjaks Astlanda Ehitus.
Uudne puitmaterjal
Ehitussektoris otsitakse järjepidevalt keskkonnasäästlikke lahendusi ja liimitud ristkihtpuit (CLT – cross laminated timber) on üks selliseid materjale. CLT kihid on niiskusesisaldusega 12 (+/-2)% sõrmjätkatud materjalist omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud ning see annab suure koormustaluvuse kahes suunas. CLT kui materjali on võimalik kasutada eramute, kortermajade, aga ka tööstus- ja ärihoonete ehitusel. Seda kasutatakse aina enam ka sillaehituses.
ONE Architects Oy Eesti filiaali projektijuht Joel Mallor Roots ütleb, et CLT kasutamine Männimudilas oli korraga nii põnev kui ka nõudlik. „Tegemist oli Tallinna esimese lasteaiahoonega, mille kandekonstruktsioonid olid täielikult ristkihtpuidust. Materjal oli uudne kogu meeskonna jaoks ja avas seniseid raamistikke ületavaid võimalusi,“ sõnab ta. „Kõik projekteerijad on harjunud töötama betooniga, aga CLT puhul on läbiviikude mõõdud ja paigutus ning kandevõime materjali omapärast lähtuvalt natuke erineva loogikaga.“
Ehitamine CLT-st – kuidas?
Männimudila hoone kandekonstruktsioon on lahendatud valdavalt CLT-paneelidest ning see eeldas äärmiselt täpset elementide projekteerimist ning tehasetootmise ja montaažiprotsesside omavahelist sünkroniseerimist.
„Selles projektis kasutati mitmeid uudseid lahendusi, mis erinesid tavapärastest betoon- või kivikonstruktsioonil põhinevatest ehituspraktikatest ning tõid kaasa vajaduse uute töövõtete ja koostöövormide rakendamiseks,“ selgitab Astlanda Ehituse projektijuht Marko Uuk. „Hoone rajati lint- ja kohtvundamentidele ning seega tuli pöörata erilist tähelepanu vundamentide mõõtmete ja asendite täpsusele, et tagada CLT-elementide korrektne paigaldus ja kandekindlus. Maapealsete korruste kandeseinteks kasutasime CLT-paneele ning osaliselt ka liimpuidust ja terasest kandeposte, mis lõid konstruktiivselt keeruka ja mitmest materjalist koosneva süsteemi. See kõik nõudis sõlmede hoolikat läbimõtlemist, et tagada nii kandevõime, tule- ja niiskuskindlus kui ka ehituslik täpsus.“
Nii mõnigi tööetapp, näiteks silluste ja vahelagede lahendused, vajas täiendavat projekteerimist ja montaaži koordineerimist. Projekti eripärana toob Uuk välja ka selle, et keeruline oli leida sobiva CLT tootjat. Eesti ehitusmaterjalide turul on tegemist alles uudse lahendusega ning seega otsiti koostööpartnerit üle kogu Skandinaavia. Lõpuks leiti sobilik tarnepartner aga hoopis Lätist.
Roots lisab, et kasutatud materjal tõi kaasa mitmeid arhitektuurilisi eeliseid: ehitada oli võimalik kiiresti ja täpne tehaseline kvaliteet võimaldas hoone nagu pusle kokku panna, puitmaterjaliga loodi esteetiliselt soe ja looduslik sisekeskkond, mis lasteasutuse puhul on suur väärtus. Ta märgib ära ka CLT väga tugeva konstruktiivse võimekuse, mis lubas luua avaramaid ja meeldivalt valgusküllaseid ruume.
Väljakutsed ehitusloos
Uudse materjaliga töötamine tõi kaasa ka väljakutseid ning sellepärast kujunes ehitus õppeprotsessiks kõigile osapooltele. Näiteks on CLT väga niiskustundlik, mis tähendas talvise montaaži ajal ranget ilmastikukaitset. „Tootmisjooniste ja projekteerimisandmete kooskõla ei olnud alati ideaalne. Eeltoodetud materjali puhul ei saa kohapeal asja „veidi nihutada“, vaid kõik sõlmed peavad olema paigas millimeetri täpsusega,“ selgitab Roots. „Muudatuste puhul näiteks avade ja paneelide mõõtude osas oli suhtlus Läti tootjaga ajamahukas ning nõudis mitmeid kooskõlastusringe. Üldse on muudatuste sisseviimine CLT puhul keeruline, kuna iga avaus ja tehniline läbiviik tuleb lahendada juba tootmisfaasis. Iga hiline muudatus mõjutas kohe ka arhitektuuri, konstruktsiooni ja tehnosüsteemide planeerimist.“
Arhitekti vaatest oli Männimudila projektis oluliselt rohkem muudatusi kui nö tavaprojektides. Hanke käigus esitati 169 küsimust, mis viitab, et juba projekteerimisetapil tuli lahendada palju tehnilisi lisaküsimusi, mis tavaliselt selguvad hilisemates ehitusfaasides. Samuti tõid hulga tehnilisi ümberkorraldusi kaasa kohaliku omavalitsuse täiendavad nõuded (IT-alusdokument, generaatorivalmidus, aia kõrgus, küttetrassi ehitusluba jne). „Suurel hulgal muudatustel oli mitmeid põhjusi. Tegemist oli ju esimese CLT-lasteaiahoonega Tallinnas, mistõttu kõik osapooled õppisid paralleelselt materjali eripärasid tundma,“ ütleb Roots. „Suur osa muudatustest oli tingitud eri projektiosade kokkupuutepunktidest – arhitektuuri, konstruktsiooni ja tehnosüsteemide mudelite kooskõlastamine CLT puhul nõuab nimelt ülisuurt täpsust. Arhitektuurse vaatepunkti kõige keerukamad muudatused puudutasid klaaskatuse sõlmi (projekti algne lahendus ei olnud teostatav), rõdupiirete kõrguse tõstmist, lastele mõeldud turvaelemente ja ohutuslahendusi, välisruumi väikevormide ümberprojekteerimist ning akende ja avade mõõtude korrigeerimist CLT paneelidega sobitamiseks.“
Ajasurve ja ilmaga arvestamine
Kuigi CLT-paneelidest ehitamine peaks ideaaltingimustes toimuma kiiresti, siis tegelikult hakkas tähtaeg ikkagi pitsitama ja protsessi saatis ajasurve. Sellise ehitamisviisi juures on materjali tarnija roll kriitiline, sest kõik arhitektuursed lahendused sõltuvad sellest, et paneelid toodetakse millimeetri pealt täpselt projekteeritud kujul.
Roots ütleb, et koostöö Lätis asuva tarnijaga oli professionaalne, kuid asjad oleksid kulgenud sujuvamalt, kui tarnija oleks asunud projektimeeskonnale lähemal ning suhtlemine oleks toimunud reaalajas. „Kõik kooskõlastused käisid meili teel, mis tegi info liikumise aeganõudvaks. Kooskõlastusprotsess võttis kokku ligi 3 kuud ning ajagraafik oli seetõttu tugeva surve all. Samas positiivne oli see, et tootja pidas kinni kvaliteedist ja montaaž toimus väga kiirelt ning nii sai teha tasa eelnevad viivitused.“
Ehitamist mõjutas ka ilm, sest hoone paigaldus langes talvisele perioodile ning lähtuvalt sellest ei olnud võimalik kõiki aluspinnasega seotuid töid paigalduse ajal teostada. „Just ilmastikutingimused muutsid kogu protsessi tehniliselt väga tundlikuks. CLT niiskuskaitse tagamine oli võtmeküsimus, mis nõudis arhitektide ja ehitaja igapäevast koostööd. Ka sisetööde alustamine viibis ilmastiku tõttu, sest tagasitäide külmunud pinnasel ei olnud võimalik. Ajakulu tekitas ka kooskõlastuste ootamine kohalikult omavalitsuselt.“
Väärtuslikud õppetunnid
Roots ütleb, et Männimudila projekt andis mitmeid väärtuslikke õppetunde. „Eelkõige muidugi see, et arhitekt peab CLT puhul mõtlema kolm sammu ette – iga ava, soon, süvis ja läbiviik tuleb lahendada varakult. CLT projektid vajavad mõõtmete ja sõlmede ülisuurt täpsust juba varajases projekteerimisfaasis ning vajalik on ka tihe ja kiire suhtlus tootjaga,“ märgib ta. „Lisaks tuleb eriotstarbeliste hoonete puhul (nagu lasteaed) turvalisuslahendused läbi mõelda detailsemalt kui standardprojektides.“
Kokkuvõttes aga nimetab ta CLT-d selgelt tulevikumaterjaliks, mille puhul Männimudila projekt näitas, et Eesti oludes on see igati kasutatav ja ka talvistes tingimustes toimiv materjal: „See on esteetiline ja tervislik materjal ning paindlik arhitektuuriline tööriist, mis võimaldab luua avaraid ja olulise kandekaugusega ruume. Tegemist on tehnoloogiliselt küpse lahenduse ja jätkusuutliku ehituse tuummaterjaliga, mis vähendab CO₂ jalajälge ja sobib liginullenergiahoonete eesmärkidega. CLT on tulevikumaterjal juhul, kui kogu projekteerimis- ja ehitusprotsess on sellele vastavalt ümber mõtestatud. Võtmesõna on täpsus – mudelites, logistikas, koostöös.“
Läbimõeldud ja piirkonda austav lahendus
Männimudila direktoril Pille Roosiorul jagub uue hoone kohta vaid kiidusõnu – see on visuaalselt ilus ja looduslähedane, sobib ümbruskonda, materjalid on loomulikud ning majas viibides on mõnus kodune tunne. „Kõik ruumid ja mängualad on meil aktiivses kasutuses ning uus keskkond on kahtlemata hubasem ja lapsesõbralikum,“ ütleb ta.
Roosioru sõnul oli varasem nõukogudeaegne hoone küll renoveeritud ja tehnosüsteemid olid kaasajastatud, kuid puudusid avarus ning tänapäevasele õpikäsitusele vastav keskkond. „Näiteks ei olnud meil eraldi saali, selle asemel kasutasime 33-ruutmeetrist ruumi keldris,“ toob ta välja. „Tänane lasteaed pakub kaasaegset õpikeskkonda: meil on loodusklass, õppeköök, huviklass, avatud mängualad, lugemistuba, nõupidamisruum ning eraldi muusika- ja liikumissaal. Kõik see toetab laste arengut, heaolu ja mitmekülgset õppimist.“
Ta kiidab ka ehitaja professionaalsust ja väga head koostööd kogu ehitusprotsessi vältel: „Me tunneme, et ehitaja on projekti panustanud sisuliselt ehk mitte ainult tehnilise teostajana, vaid ka partnerina, kes mõistab haridusasutuse eripära ja vajadusi.“
