Eesti ehitajad osalevad Ukraina taastamis- ja ülesehitustöödel alates 2022. aasta maikuust. Tänased ehitustandrid asuvad Põhja-Ukrainas Žõtomõri oblastis, millest okupandid sissetungi alguses küll üle käisid, kuid kust nad üsna kiiresti välja löödi.
Sõja alguses 2022. aastal võttis Žõtomõri piirkond vastu ligikaudu 126 000 sõjapõgenikku. Neist umbes 56 000 on seal tänaseni ja eluasemete puudus on sealkandis praegu üks suuremaid probleeme. Nüüd ehitatakse eestlaste abiga mitmele poole Žõtomõri oblastisse sõjapõgenikele püsiv, kvaliteetne ja energiatõhus kodu. Lisaks on käsil mitmed taristu-, haigla- ja sotsiaalrajatise ehitustööd.
Ehitustegevusi Ukrainas koordineerib riigi sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), mis laiemalt viib ellu valitsuse rahvusvahelise arengukoostöö eesmärke. Lahti seletades – kui arengukoostööpoliitika kujundab välisministeerium, siis ellu viib selle ESTDEV. Sealjuures tuginetakse valitsuse arengukoostöö ja humanitaarabi strateegiale aastateks 2020–2030.
Veerand sajandit väldanud Eesti arengukoostöö prioriteet on viimastel aastatel suunatud Ukraina toetamisele, sh sõjas laastatud alade ülesehitamisele. Kuid arengukoostöö projekte on ESTDEV-il käsil ka mitmel pool mujal, näiteks Moldovas, Gruusias, Armeenias ja Aafrika riikides. Eesti ametlik arengurahastus (ODA) on keskeltäbi 100 miljonit eurot aastas, sellest Ukraina ülesehitusse on ESTDEV-i kaudu läinud keskmiselt 11 miljonit eurot aastas.
Tagala ülesehitamine kindlustab vastupanu agressorile
Ukraina ülesehitusega seotud ettevõtmised keskenduvad Žõtomõri oblastile. Piirkond, kus ehitajad tegutsevad, on territooriumi ja elanike arvu poolest umbes sama suur kui Eesti kokku.
Lisaks konkreetsete hädavajalike objektide rajamisele kätkeb see töö endas ka näidete loomist parimatest praktikatest, kestliku majandusarengu toetamist ning ühiskonnas positiivse mõtteviisi kinnistamist. Agressioonile ei vannuta alla, vaid kahjustused taastatakse ja purustatud taristu asemele ehitatakse uus.
ESTDEV-i infrastruktuuri ehituse valdkonnajuht Tarmo Needo märgib, et kohe alguses Ukrainasse ehitama minnes seati eesmärgiks, et ei tehta ajutisi rajatisi, kõik, mis ehitatakse, peab jääma kohaliku rahva käsutusse püsivalt. Seega ei paigaldata konteinereid või muid hädapäraseid lahendusi, vaid hooned-rajatised ehitatakse lähtuvalt eeldusest, et need jäävad pikaajaliselt kasutusse. Tööd on korraldatud nii, et Eesti ehitaja on enamjaolt peatöövõtja, vajalik tööjõud püütakse palgata kohapealt, kuid ka eestlased on seal kohapeal käinud elemente monteerimas või mooduleid püsti panemas. „Ehitusfirmad saavad osaleda riigihangetel, et Ukraina ülesehitusel tööd saada. Oleme püüdnud töid jagada erinevatele sektoritele. Nii, et puitmajasektor saab pakkuda näiteks moodulmaju, üldehitus oma lahendusi jne,” räägib Needo. „Tavaliselt ongi ühele objektile kaks eraldi lepingut – pealisehituse rajamine ning vundamendi ja pommivarjendi ehitusleping.”
Ta kinnitab, et Eesti roll on lisaks sõjalise abi osutamisele ja humanitaarabile ehitada ka sõjas laastatud Ukrainat üles, näidates, et läbi tagala ülesehitamise püsib ühiskond toimivana.
ESTDEV-i strateegiliste fookustena Ukrainas toob Needo välja hariduse moderniseerimise ja digivõimekuste arendamise, sotsiaalhoolekandesüsteemide tugevdamise, psühhosotsiaalse toe jagamise lastele ja peredele, tervishoiuvaldkonna moderniseerimise, Ukraina omavalitsuste ja riigiasutuste võimekuse kasvatamise ning EL-iga ühinemise protsessi toetamise.
Taastatakse või ehitatakse objekte, mis on vajalikud ühiskonna toimimiseks
„Seetõttu on ESTDEV algusest peale võtnud sihiks taastada või uuesti ehitada neid objekte, mis on vajalikud ühiskonna toimimiseks ja inimeste igapäevaelu jätkamiseks. Näiteks lasteaed, sild, kortermajad, haigla jne. Me ei saa mõelda, et ei tee seda, sest keegi võib tulla ja kõik maatasa teha,” iseloomustab Tarmo Needo ülesehitustööde filosoofiat. „Sõja esimestel kuudel kutsus Ukraina president liitlasriike üles valima ühe piirkonna, mille ülesehitusele keskenduda. Eesti valis Žõtomõri oblasti. Kuna need alad ei asu enam rindetsoonis, on ehitamine ja liikumine seal suhteliselt ohutu. Raketid lendavad muidugi kõikjal Ukrainas.”
Ehitustöödel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid, nii on mitme objekti puhul otsast lõpuni platsil ehitamise asemel kasutatud kõikjal üha enam kasutamist leidvat tehasemajade lahendust. Kuna praegu kohapeal veel majadetaile või mooduleid tootvaid tehaseid ei ole, siis valmistatakse vajalikud detailid Eestis ja veetakse Ukrainasse sealsetele objektidele. See on küll kulukas, aga Needo sõnul esialgu teist paremat lahendust pole. Niimoodi on tänaseks Ukrainasse ehitatud juba neli kortermaja.
Küll aga peab ta tulevikus üsna tõenäoliseks, et sarnast tööstust saab arendada ka Ukrainas. Eriti kehtibki see maa põhjaosa kohta, kus laialdaselt kasvavad männimetsad pakuvad moodulmajade tootmiseks piisavalt kvaliteetset materjali.
Eesti viib oma moodulmajade kogemuse Ukrainasse
„Esialgu on need moodulmajad n-ö pilootprojektid, näitamaks Eesti majatehaste võimekust. Nende alusel saame oma töid ja valmisolekut tutvustada ka teistele rahvusvahelises arengukoostöös osalevatele riikidele ehk doonoritele,” selgitab Needo. „Innustame oma eeskujuga ka teisi Euroopa riike samamoodi tegutsema. Näitame, et ülesehitus ja tagala töö aktiivsena hoidmine on kõige otsesem viis Venemaa agressioonile vastu seista ja hoida moraalset vastupanu.”
Ta räägib, et kohapeal olles tundub häiresignaalidest ja rakettide lendamise kõlast tüüne õhk ning olukord teistsugune kui seda televiisoriekraanilt vaadata. Ukrainas teevad inimesed ka pidevate rünnakute kiuste oma igapäevast tööd, nii ka ehitajad, ning üldiselt ei võeta seda juba mõnda aega otseselt eluna kriisiolukorras. Tarmo Needo sõnul on suurim murekoht, millega Ukrainas silmitsi seistakse, tööjõupuudus. See on tema hinnangul aga just koht, kus puitmajasektor ja moodulmajade ehitamine pakuvad olulist leevendust, sest nende puhul on platsitööjõudu vaja vähem kasutada. Suur osa tööst tehakse lihtsalt juba tehases ära.
„See võiks innustada moodulmajade tootmist arendama ka Ukrainas kohapeal või ka teistes Euroopa riikides,” leiab Needo. „Žõtomõris on juba praegu olemas päris suur puidutööstus, toodetakse ka vineeri, aga pole veel puitkarkassmajade, elementide ja moodulite tehasetootmise kogemust, mis meil on koostöös Põhjamaadega olemas. Selles osas potentsiaali arenguks jagub.”
Eestlaste ehitusobjektid Ukrainas
ESTDEV-i Ukraina ülesehitusprojektide ülevaade (2022–2026)
- Ovrutši moodullasteaed
Asukoht: Ovrutš, Zõtomõri oblast
Rajatud Eesti tootjate puitmoodulitest
Eesmärk: pakkuda lastele turvalist hariduskeskkonda sõja tingimustes
Lahendused: digipedagoogika, energiatõhusad moodulid
Rahastus: Eesti ja rahvusvahelised partnerid - Malõni sild
Asukoht: Malõni linn
Eesmärk: taastada piirkonna transpordiühendus - Kolm perekodu Ukrainas
Koostööpartner: Olena Zelenska Fond
Eesmärk: pakkuda kodu lastele, suurperedele, kelle kodud on sõjas hävinud
Projekt: Eestis toimunud arhitektuurikonkursi põhjal loodud tüüpprojektid
Aeg: ehitus aastatel 2023–2024 - Zõtomõri laste turvakodu
pommivarjend
Asukoht: Zõtomõri linn
Mahutavus: umbes 74 inimest
Funktsioonid: varjumine õhurünnakute ajal ning rahuajal teraapia-, õpi- ja mänguruum
Aeg: projekt algas 2025, valmis 2026. a jaanuar - Ovrutši 36 korteriga sisepõgenike maja
Asukoht: Ovrutš
Maht: 36 korteriga sisepõgenike kortermaja
Eesmärk: pakkuda püsivat eluaset sõjas kodu kaotanud sisepõgenikele
Valmimine: 2026. a jaanuar - Brussõlivi moodulkortermaja
Asukoht: Brussõliv, Zõtomõri oblast
Maht: 18 korterit
Konstruktsioon: moodulehitus, energiatõhus (vastab EL-i standarditele)
Lisalahendus: kaasaegne pommivarjend
Partnerlus: Eesti ja JICA (Jaapani Arengukoostöö Agentuur) - Berdõtsivi haigla intensiivraviosakonna rekonstrueerimine
Asukoht: Berdõtsiv, Zõtomõri oblast
Valdkond: tervishoiutaristu
Sisu: intensiivraviosakonna täielik uuendamine – ruumiplaneering, tehnosüsteemid, nakkuskontroll, kaasaegne aparatuur
Eesmärk: tugevdada haigla võimekust ravida raskesse seisundisse sattunud patsiente, sh sõjas kannatanuid
Partnerlus: projekt viiakse ellu koostöös Iirimaaga
Rahvusvaheline koostöö
ESTDEV-i projektid on saanud toetust ja tehtud koos partneritega:
- Taipei esindus Riias – toetus perekodudele ja sotsiaalinfrastruktuurile
- Iirimaa, Liechtenstein, Jaapan (JICA) – panused elamuehitusse ja taristu taastamisse
Teised rahvusvahelised doonorid
Allikad: ESTDEV, välisministeerium
