Eesti Betooniühingu tegevjuht Toomas Vainola toob esile, et Eesti ehitusturg, sealhulgas betoonist ehitamine, on pärast mitmeaastast mõõna asunud taas tõusuteele.
Betooniühing on korraldanud iga-aastast betoonehitise konkurssi juba üle veerand sajandi. Võib kindlalt öelda, et võistlus ise on üha enam pälvinud avalikkuse tähelepanu ja mis eriti oluline – see võistlus on tekitanud ka üha suuremat huvi betooni kui mitmekesiste võimalustega ehitusmaterjali vastu.
„Selle suundumuse märgiks on ka asjaolu, et aina rohkem ehitatakse betoonist ka eramuid ning igal aastal on võistlusele esitatud kauneid betoonist eramaju. Mitu korda on need ka võitjaks kuulutatud,“ toob esile Eesti Betooniühingu tegevjuht Toomas Vainola. „Betooni alal tervikuna aga on veel kasvuruumi – näiteks meie kliimasse hästi sobivate betoonteede ehitamise alal ning ka näiteks 3D-printimise alal.“
Küsimustele vastab Toomas Vainola
Miks inimesed otsustavad üha sagedamini eramu ehitamisel valida betoonmaja?
Tellijate eelistused oma maja ehitades on mitmesugused: mõnele meeldib puidust maja ja ka sellel materjalil on hulk eeliseid, häid omadusi. Aga mõni teine tahab endale ikkagi betoonmaja, võime öelda ka kivimaja, teisisõnu on neid, kes on kivimaja usku. Ja mis seal salata, betoonist on ikka väga ägedaid maju ehitatud, ei ole need ei igavad ega raskepärased, hoopis vastupidi – väga kaunid.
Et miks ehitada betoonist? Esiteks, selline maja on väga pikaealine. Kui see on kvaliteetselt ehitatud, nõuab selline maja kogu kasutusea aastakümnete vältel hoopis vähem hoolt kui näiteks puitmaja. Ja hoone sisekliima on väga erinev puitmajast, seinte suure massi tõttu on see stabiilsem, seinad akumuleerivad hästi soojust. Kergematel konstruktsioonidel pole sellist soojainertsi. Tõekspidamised on ajaga kõvasti muutunud, praeguseid hästivalatud betoonipindu ei krohvita ega kaeta paneelidega, hinnatakse hoopiski kvaliteetse betooni naturaalset pinda, seda eksponeeritakse hea meelega.
Kui võrrelda tehaselistest puitpaneelidest eramu ja betoonist, isegi valubetoonist eramu püstitamisaegu, siis puitelementmajaga läheb väga kiiresti, aga ega betoon ka väga palju maha ei jää, eriti kui teha monteeritavatest detailidest. Tõsi, valubetooniga tuleb veidi enam kannatust varuda. Aga ehitajad on meil väga kõrge tasemega, ajafaktor pole seetõttu eriti määrav.
Hinnast rääkides on betoonist ehitamine veidi kallim, aga kui vaadata hoone lõpphinda, siis pole erinevused eriti suured, sest väga suure osa hoone, eriti eramu, maksumusest moodustab viimistus, eriti siseviimistlus. Tänavu olid aasta betoonehitise võistlusel 12 nominendi hulgas üks huvitav betoonelementidest eramu Tartus ning ka ridaelamu ja korterelamud.
Minu hinnangul on puit ja betoon eramajade ehitamise vaates oma plusside osas võrdsed. Kui hooned lähevad suuremaks ning tegu on juba väga suurte majadega, korrusmajadega, mida kerkib meile Põhjamaade eeskujul üha enam, siis on aga betoonil mitmeid plusse, sest puidust need on selgelt palju kallimad ning keeruline on ka suurte sildeavade puidust valmistamine.
Milline on meie ehitusturu praegune seisund üldiselt ja betoonehitiste osas?
Meil on selja taga kolm vägagi kehva aastat. Betoonitööstuse ja betooni ehituse valdkonnas oli kõige suurem langus, lausa kukkumine, 2023. aastal, see jätkus ka 2024. aastal. 2022. aastal algas Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, turud ja tarneahelad muutusid suures ulatuses. 2023. aastal toimus juba ehitusturu totaalne ärakukkumine, peamine põhjus oli äärmuseni kasvanud ebakindlustunne. Ja kõige rängemalt kannatas elamuehituse turg, nõudlus ehk siis inimeste ostusoov kahanes peaaegu olematuks, langus oli katastroofiline. Ja seda vaatamata asjaolule, et enne kõnealust aega olid just selles vallas väga head aastad. Kuivas väga kokku ka betoonehituste turg, Eesti suurim betoonelementide tootja pani üldse uksed kinni. Ja mis veel hullem – eksporditurud, Soome ja Rootsi, kukkusid täielikult ära. Sealt ei paista valgust siiani, neil on ehitamine ikka veel seisakus.
Seda arengut tasakaalustavad Rail Balticu projekti ehitusmahud, seda on näha kaubabetooni tarbimise märgatavast kasvust alates mullusest augustist. Lisaks suured kaitsealased projektid, näiteks idapiiri kindlustamiseks koos Lätiga tehtav riiklik betoonpunkrite hange, mida on kavas teha 600.
Eelmise aasta viimase kvartali statistika näitab ka seda, et uute ehituslubade arv on korralikult kasvanud, samas pole aga ehitamine veel päriselt lahti läinud. Optimismi on küll, et nüüd ikka läheb paremaks.
Millised on betooni kasutusalad, mis on Eestis vähe rakendamist leidnud?
Kõige ilmsemalt saab nii öelda betoonteede kohta – ei ole meil ikkagi Eestis peale ühe väikese Õismäele tehtud katselõigu õnnestunud rohkem ühtki kilomeetrit teha. Jah, lennuväljadel on betoonist radu, need on ka olulised tööd, aga mujal on null. Kui küsida, miks, siis – asi jääb ikka otsustajate taha ja eks Eesti rahakott ole õhukene ka. Betoonteed on pika elueaga ning nende hooldamine ja remondivajadus on väikesed. Jah, ehitamine on veidi kallim, aga kokku tuleb odavam. Me tegime arvutused ka Eesti näitel, selgus, et 40-aastase elukaare puhul on kogukulud 40 protsenti madalamad.
Arhitektid on üha enam hakanud viimistluses, välis- ja sisepindadel kasutama betooni rikkalikke võimalusi, graafilist betooni, ka värvilist betooni. Ei ole enam vaid hall, ja harva valge.
Betooniühing andis läinud sügisel välja uue betooni pinnatöötluse juhendi „BÜ4: Betoontarindite pinnad“, see on väga oluline materjal, heaks abiks kõigile, alustades arhitektidest, ja ka ehitajaile ning, muidugi, ka igale tellijale.
Peamine on, et teadmised ja oskused leviksid. Muidugi, betoonfassaade ei peaks üldse peitma, nagu Tallinna kesklinnas näeme, et enamik suuremaid hooneid on klaasfassaadidega. Tegelikult on väga palju ka muid võimalusi, neid tasub teada. Praegu on huvitav ehitamisel olev Eedu maja, sellel on fassaadi peamiseks kujundajaks uhked rõdud, klaasid jäävad tahaplaanile. Eks tellijate teadlikkus peaks ka kasvama, siis sujub juba algfaasist vajalik üksteisemõistmine, koostöö arhitektidega, sünnivad põnevad ja kaunid lahendused. Siiski, tellijad on praeguseks juba küllaltki teadlikud betooni rohketest võimalustest.
Kuidas betoonehitiste aastavõistlus on ajaga arenenud, mis väärib eriti esile toomist?
Võistlus on pidevas arengus, milline betoonist hoone või rajatis tunnustuse saab, sõltub paljudest teguritest. Mõnel aastal on konkurents olnud väga tugev, valida on väga mitme väga silmapaistva saavutuse vahel. Tase, saab kindalt öelda, on väga hea ja tõuseb üha – nii võistlusel endal kui ka betoonist ehitamise alal üldisemalt.
Erinevaid võimalusi toovad esile erinevate aastate üksteisest väga erinevad võitjad: eramu Pirital on täiesti erakordne, siis need Järve tornid, Kalevi jahtklubi sadamahoone – see oli möödunud aasta võitja. Kruiisiterminal Tallinnas on ka väga kaunis ja kõrgetasemelise teostusega hoone. Rajatistest tooks esile viaduktid Muuga sadama alal, Ülemiste liiklussõlme koos Eesti pikima tunneliga ja ka Ihaste silla, mida ehitati Tartus üle Emajõe roniraketisega, täiest uutmoodi tehnoloogia. Nüüd ehitakse Tallinna südalinnas roniraketisega Eedu maja.
Olen täiesti nõus nendega, kes kinnitavad, et betoonivõistlus on betooni tõstnud avalikkuse tähelepanu fookusse, muutnud suhtumist betooni kui enimkasutatavasse ehitusmaterjali vägagi positiivses suunas. Ja ühtlasi nendin rõõmuga, on ka betooniühingut ja meie tegemisi tähele pandud. Jah, huvi betoonivõistluse ja ka iga-aastase betoonipäeva vastu on väga suur, ja see üha kasvab. Üks asi, mille puhul on mõneti õnnestunud ka avalikku arvamust muuta, on betooni väidetav keskkonnavaenulikkus. Veel mõned aastad tagasi sai betoon avalikkuses päris korralikult sugeda – et betoonil olevat vastikult suur ja kole keskkonnajalajälg. Peab jätkuvalt rõhutama, et see ei vasta päriselt tõele, sest arvutusmetoodikad on olnud kallutatud. Teiselt poolt aga saab esile tuua, et tsemendi tootmise tehnoloogiaid on arendatud, praegu tegelevad tootjad väga palju materjali CO2 jalajälje vähendamisega.
Mis ootab betooni ja selle turgu ees?
Kaitserajatised ja Rail Baltic üha kasvavad, nagu märkisin. Üldisemalt: mida lähiaastad toovad, pole veel selge. Küll aga võib loota elamuehituse sektori elavnemisele ning seeläbi kogu ehitussektori ja ka betooniala taastumist varasemale, tavapärasele tasemele. Siis saavad ka praegused, olemasolevad ettevõtted taas jalad alla. Ehk lisandub turule ka uusi tegijaid, kui Põhjala turud toibuvad ja eksport, eelkõige betoonelementide osas, taastub.
Kui rääkida uutest tehnoloogiatest, siis suured perspektiivid ootavad ees kindlasti betoonist 3D-printimist. Meil on tehtud ka sellealaseid praktilisi katseid, samuti tegeldakse teemaga tõsiselt Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli eestvõttel.Millal aga esimene 3D-prinditud maja Eestis reaalselt ehitatakse, ei oska me veel öelda. Välismaine kogemus näitab, et sel on kindlasti turgu, suur potentsiaal. Küll need tulevad meil Eestisse ka, ühel päeval.
