Eestis on suur vajadus inseneride järele, eriti kiiresti arenevas elektroonikatööstuses. Pärnu Koidula gümnaasiumist on viimase kümnendi jooksul saanud üks olulisemaid koole, kust noored suunduvad tehnikaerialadele õppima. Kooli direktor Indrek Kaldo sõnul tekib noorte huvi tehnika vastu eelkõige praktilise õppe ning kooli ja ülikooli koostöö kaudu.
Indrek Kaldo on Pärnu Koidula gümnaasiumi juhtinud ligi kümme aastat. Tema eestvedamisel on koolist kujunenud tugev reaalainete õppekeskkond ning tänavu pälvis ta Pärnu linna kõige kõrgema tunnustuse – vapimärgi.
Kaldo sõnul võiks Pärnut juba praegu pidada Eesti inseneeria keskuseks. „Viimase kümne aasta jooksul oleme üle Eesti andnud kõige rohkem Tallinna Tehnikaülikooli edasiõppijaid,“ ütleb Kaldo. „Igal aastal läheb umbes sada meie lõpetajat TalTechi ja ligikaudu nelikümmend neist valib inseneeria eriala.“ Pärnumaal on elektroonikatööstus viimastel aastatel samuti kasvanud, piirkonda on rajatud uusi tootmisüksusi ning ettevõtted otsivad järjest rohkem insenere.
Huvi sünnib praktilisest kogemusest
Noorte tehnoloogiahuvi kujunemisel on oluline roll koostööl ülikooliga. Koidula gümnaasiumis on toimunud õppepäevi, töötubasid ja valikkursusi, kus õpilased saavad tehnoloogiaga lähemalt tutvuda.
Mõni aasta tagasi õpetasid TalTechi õppejõud koolis elektroonika valikkursust, kus kombineeriti teooria ja praktiline õpe. Ülikool tõi makettlauad ja elektroonikakomponendid, mille abil õpilased said ise seadmeid kokku panna. „See oli valikkursus ja huvilisi oli paarkümmend,“ meenutab Kaldo.
Miniprojektina said õpilased rakendada teadmisi mõne praktiliselt kasutatava lahenduse ehitamiseks, näiteks: päikesepaneeliga telefonilaadija, kell/taimer, termomeeter. Kursuse käigus ehitati muu hulgas keskkonnamõõtmisseade, mis mõõdab süsihappegaasi taset, temperatuuri, õhuniiskust ja -rõhku. Tulemusi kuvas seade nii numbriliselt kui ka emotikonina – rõõmsa, neutraalse või kurva näona.
Õpilased külastasid kursuse käigus ka elektroonikatööstuse ettevõtteid. Külastusi aitas korraldada Eesti Elektroonikatööstuse Liit, kes toetab ettevõtete ja haridusasutuste koostööd, et tutvustada noortele elektroonikasektori võimalusi.
Kaldo sõnul on just praktiline kogemus noorte huvi äratamisel määrava tähtsusega. „Kõige olulisem on see, et õpilased saavad oma käega midagi proovida või teha,“ ütleb ta. „Kui asi jääb väga teoreetiliseks, siis tundub see kauge ja abstraktne. Aga kui nad näevad ja katsetavad ise, tekib palju suurem huvi.“
Koostöö aitab noortel erialavalikut teha
Koostöö TalTechiga ei piirdu valikkursustega. „Ülikooli õppejõud ja tudengid käivad koolis erialasid tutvustamas ja töötubasid läbi viimas. Samuti külastavad gümnasistid TalTechi laboreid, kus nad saavad teha katseid ja tutvuda inseneeria erialadega,” selgitab Kaldo koostöö tagamaid. „TalTech on meile väga hea partner.”
Kui Kaldolt uurida, mis on nende edu võtmeks, siis ta toob välja, et noorte huvi tehnika ja inseneeria vastu algab sageli õpetajast. „Huvi tekitab õpetaja. Kui ta ise ei ole asjast huvitatud, siis peegeldub see kohe ka õpilastele. Peavad olema eestvedajad, innovaatilised ja särasilmsed õpetajad,“ selgitab direktor.
Eestis, kus elektroonika- ja kõrgtehnoloogiatööstus vajab üha rohkem insenere, näitab Pärnu Koidula gümnaasiumi kogemus, kui oluline on koolide, ülikoolide ja tööstuse koostöö, et noortel tekiks huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu juba koolipingis. Elektroonika tähtsus kasvab ka kaitsetööstuses – droonide ajastul sõltub riikide kaitsevõime üha enam tipptasemel elektroonikast ja inseneridest, kes seda arendavad.
Eesti Elektroonikatööstuse Liit korraldab järelkasvukampaaniat „Õpi elektroonikat!” , mille eesmärk on koostöös kutseõppeasutuste, ülikoolide ja ettevõtetega inspireerida noori mõtlema tulevikule elektroonikasektoris. Kampaania viib noored kokku ekspertidega, kes aitavad mõista, millised on võimalused selles tulevikukindlas valdkonnas.
Lisainfo: press@estonianelectronics.eu
