Valitsuse poolt aastateks 2026-2029 kinnitatud teehoiukava suurendab küll teede arenduseks ette nähtud raha, mis on väga positiivne samm, kuid kahjuks napib endiselt vahendeid riigiteede seisundi säilitamiseks.
Uue teehoiukava maht on 1028 miljonit eurot, mis on võrreldes siiani kehtinud teehoiukavaga kasvanud ca 100 miljonit eurot. Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on see positiivne samm valitsuse poolt ning võimaldab lähiaastail ellu viia mitmed olulised projektid. „Samas on valdav osa lisarahast ette nähtud teede arendamiseks, mis tähendab, et teede seisundi säilitamiseks pole endiselt piisavalt vahendeid ja olemasolevate teede lagunemine jätkub kiirenevas tempos,“ nentis Trei. “Eestil on vaja taristusektori pikka plaani, sest kuigi järgmise kahe aasta vaade on positiivne, pole selge, mis saab edasi.”
Kuigi teede arendamiseks on riik leidnud lisaraha, on siiski ohus Euroopa Liidule antud lubadus ehitada aastaks 2030 neljarajalisteks välja riigi põhimaanteed Tallinna-Ikla ja Tallinna-Tartu suunal. Seetõttu on kliimaministeeriumil plaanis erandi küsimine EL-ilt põhimaanteede kokku 124 km väljaehitamise edasi lükkamise kohta aastani 2050. „Erandi küsimine pole hea mõte, pigem peaks proovima nii palju kui võimalik õigeaegselt neljarajaliseks välja ehitada. Erandi saamisel võib ehitusprotsess veelgi pidurduda. Seetõttu toetame taristuminister Kuldar Leisi välja öeldud aastat 2035, mis ajaks peaksid mõlemad teed olema neljarajalisena valmis,“ ütles Trei.
Riigikontrolli hinnangul maksaks ilma erandit rakendamata põhivõrgu maanteede kogu ulatuses nõuetekohaseks ehitamine 1,3–1,9 miljardit eurot, kuid sellises mahus nõuete täitmine ei oleks enam 2030. aastaks võimalik isegi siis, kui raha oleks olemas. Lisaks on ligi 50 kilomeetri ulatuses selliseid teelõike, mille suhtes ei saa erandit küsida, kuid nende lõikude nõuetele vastavaks ehitamiseks on puudu 300 miljonit eurot.
Teehoiukava kohaselt on säilitamiseks mõeldud summa vaid pisut enam kui pool vajaminevast
Vähemalt 300 miljonit eurot on Riigikontrolli hinnangul perioodil 2026–2029 puudu ka selleks, et säilitada olemasolevate riigiteede seisukord tasemel „hea“. Trei sõnul vajavad riigiteed tänase seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt arvestuslikult ca 220 mln eurot. „Teehoiukava kohaselt on aga aastani 2029 (k.a.) võimalik säilitamiseks kasutada keskmiselt 137 mln eurot aastas, mis on vaid pisut enam kui pool vajalikust ning toob paratamatult endaga kaasa teede seisukorra halvenemise. Arvestama peab ka asjaoluga, et teede nõuetele vastava seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine,“ ütles Trei.
Investeeringud kruusadeesse on kukkunud nulli
Olukord pole hea ka riigi kruusateedega, kus remondi vajadus on ca 330 kilomeetrit aastas. Raha oleks selleks vaja ca 12 miljonit eurot aastas, kuid vastuvõetud THKs on lähiaastail selleks ette nähtud ca 8 miljonit eurot aastas. “Investeeringud kruusateedesse kukkusid viimastel aastatel sisuliselt nulli,” nentis Trei. “Kindlasti näeme selle tulemust juba eeloleval kevadel kiirus- ja massipiirangutena lagunevatel teedel.”
Transpordiameti 2025. aasta kevadel valminud analüüsi kohaselt oli Eesti riigiteede remondivõlg 2024. aasta seisuga kasvanud 774 miljoni euroni. Suurenedes viimase viie aastaga 12% võrra. Üldine Eesti teedevõrgu rahastusvajaduse mahajäämus oli tunamulluse seisuga jõudnud juba 2,4 miljardi euroni.
