KOKO arhitektide eestvedamisel astuti ajalooline samm, kui ehitusloa taotlus esitati esmakordselt BIM-mudeli põhjal.
Tallinna Vanasadama piirkonda kruiisiterminali lähedusse rajatav 110/10 kV alajaama hoone on projekt, millega Tallinna Sadam astus järgmise sammu Eesti digitaalse ehituse arengus. Targa tellijana on Tallinna Sadam aastaid edendanud BIM-põhist projekteerimist ning kasutanud oma projektides ühtseid BIM-nõudeid. Enne projekteerimise algust täiendati neid ka ehitisregistris BIM-ehitusloa taotlemiseks vajalike parameetritega.
Ka hoonekompleksi projekteerimise peatöövõtja arhitektuuribüroo KOKO arhitektid on olnud üheks BIM-projekteerimise eestvedajaks Eestis.
Seega otsustasid Tallinna Sadam tellijana ning väärtuspõhise riigihanke võitnud projekteerimise peatöövõtja KOKO arhitektid, et projekteeritava alajaama ehitusloa menetluse võiks läbi viia Kliimaministeeriumi poolt avalikustatud BIM-i ehk ehitise infomudeli põhise ehitusloamenetlusena. Teatavasti on alates 2024. aasta algusest võimalik esitada koos ehitusloa taotlusega ka BIM-mudel ning lasta rakendusel kontrollida, kas projekt vastab olulisematele tehnilistele nõuetele. BIM-põhise ehitusloamenetlusega saab lühendada ehitusloa menetlemise protsessi, kuna ehitusprojektide tehniline kontroll automatiseeritakse.
Ehitusloa taotluse esitamine BIM-mudeli põhjal oli nii tellija kui ka projekteerija jaoks uudne lähenemine, siiski otsustati seda julgelt proovida. Hiljem selgus, et tegemist oli üldse esimese omataolise BIM-mudeli põhise ehitusloa taotlusega Eestis – sammuga, mis on oluline teetähis kogu ehitusvaldkonna digitaliseerimisel.
Protsessi käigus tehti tihedat koostööd Maa- ja Ruumiameti ning arendustiimidega, jagati kogemusi ja anti sisendit ehitusregistri keskkonna arendamiseks. Kuuekuulise menetluse jooksul viidi ellu mitu sisulist täiustust, mis lihtsustavad tulevasi BIM-põhiseid taotlusi ja aitavad vältida varasemaid kitsaskohti.
Kasulik kõigile osapooltele
Projekt tõi kasu mitte ainult tellijale ja projekteerijale, vaid andis arendajatele head tagasisidet, toetades üleminekut täielikult digitaalsele loamenetlusele.
BIM-põhine ehitusluba on näide koostööst ja innovatsioonist: avaliku ja erasektori ühine algatus viis reaalse tulemuseni riiklikus ehituslubade süsteemis. Tallinna Sadam ja projektimeeskond näitasid, kuidas julge katsetamine ja praktiline koostöö võivad muuta kogu valdkonna tööviisi – luues aluse tulevastele BIM-põhistele menetlustele Eestis.
Eesti on esimene riik, kus BIM-ehitusloa menetlus on riiklikul tasandil täielikult integreeritud ning see on kõigile osapooltele kättesaadav.
Aasta innovatsiooniprojekt: esimene BIM-põhine ehitusluba Eestis
- Projekt: Tallinna Vanasadama 110/10kV alajaama hoone
- Tellija: AS Tallinna Sadam
- Projekteerimisaeg: aprill 2024 kuni veebruar 2025
- Ehitusloa taotlemise periood: 02.09.2024–04.02.2025
- Peaprojekteerija: KOKO arhitektid (arhitektid Anni Haldre-Isand, Raivo Kotov, Xenia Sooniste; sisearhitekt Kadri Kaldam; 3D-illustratsioonid Tatiana Päss; projektijuhid Kristo Rämson ja Merike Rannu)
- Peaprojekteerimise projektijuht ja ehitusloa taotleja: Kristo Rämson
Aasta innovatsiooniprojekt nominendid
Verston Eesti tõi pilvepõhised masinad ehitusobjektile
Projekt „Pilvepõhised masinad ehitusobjektil“ ühendab Rail Balticu ehitusplatsidel töötavad ekskavaatorid ja buldooserid pilvepõhisesse keskkonda Infrakit. Selle tulemusel liiguvad 3D-mudelid masinatesse automaatselt ja distantsilt ilma, et töödejuht peaks füüsiliselt platsil iga masinat uuendama. Samuti jõuavad masinate mõõdistusandmed otse kesksesse süsteemi, kus neid kasutatakse tööde mahu ja päevatootluse hindamiseks.
See muudab ehitusplatsil toimuvad tegevused märksa sujuvamaks – andmed on alati ajakohased, vigade risk väiksem ning meeskonnal on reaalajas ülevaade tööde käigust ja tootlikkusest.
See on esimene omataoline samm Eesti taristuehituses, kus rasketehnika ja digitaalsed töövood on reaalselt ühendatud ühtsesse pilvekeskkonda. Tulemuseks on efektiivsem töökorraldus, väiksem aja- ja kütusekulu, täpsemad andmed ning parem koostöö nii tööplatsil kui ka tellijaga. Projekti tulemusel muutub mudelite uuendamine ja tööde kontroll kordades kiiremaks ning iga mudelivahetuse juures säästetakse keskmiselt 2 tundi. Vähenevad ka kütusekulu ja masinate tühikäiguaeg, sest ei ole vaja enam füüsiliselt mudelitega masinate juurde sõita.
Wenture algatus: MARU e-ehituse tehisintellektist klienditugi
E-ehituse AI-assistent on Eesti esimene toimiv avaliku sektori tehisintellektipõhine klienditugi. Tänu sellele väheneb klienditoe töökoormus, samas saavad kasutajad ööpäevaringselt usaldusväärseid vastuseid.
Maa- ja Ruumiameti infosüsteem toob kokku ehituse ja planeerimise riiklike andmekogude andmed, menetlusteenused ja valdkonna giidid.
Assistent oskab vastata küsimustele ehituslubade, projekteerimise ja seadusandluse kohta, juhendada e-ehituse kasutajaliidese kasutamist samm-sammult tekstide, ekraanitõmmiste ning linkidega. See pakub täpseid viiteid kehtivatele juhenditele ja seadustele.
Innovatsiooni üheks tugevamaks osaks on iseteeninduslik halduskeskkond. See annab tellijale võimaluse hallata kogu teadmistebaasi ja AI-assistendi käitumist. Selles keskkonnas saab lisada, muuta või eemaldada dokumente ja juhendeid, mille põhjal assistent vastuseid koostab. See muudab lahenduse iseseisvalt hallatavaks – kliendil on kontroll nii teadmiste, brändi kui ka AI käitumise üle.
