Eesti Ehitusettevõtjate Liidul on uus tegevjuht – Indrek Peterson jätkab liidu haridusnõunikuna ning andis suvel juhtimise teatepulga üle Kalmer Grossile. EhitusESTi küsimustele vastab Kalmer Gross.
Millised on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu peamised tegevussuunad ning eesmärgid lähemaks perioodiks?
Meie üks lähiaja sihte on edasi arendada kutsete taotlemise süsteemi nii, et see muutuks taotlejatele ning hindajatele senisest lihtsamaks, selgemaks ja kiiremaks. Oleme üks suuremaid kutseandjaid ja otsime võimalusi muuta kutsete taotlemine ja taastõendamine ehitusala spetsialistidele mugavamaks ja arusaadavamaks.
Mõistagi on fookuses järelkasvu teemad, sest ehitusvaldkonnas napib õppinud tööjõudu – selleks teeme tihedat koostööd kutsekoolidega. Hetkel on päevakajaline meie valdkonna juhtkooli ehk Tallinna Ehituskooli tulevik, meie huvi on, et ehitusvaldkonna õppe kvaliteet uue Tallinna ühendkooli raames tõuseks veelgi. Kohtume kutsekoolide esindajatega ja arutame, kuidas süsteemi paremaks muuta.
Täiendusõppe suunal jätkub aktiivne koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga BuildESTi projektis. Ka parimate üliõpilastööde autoritele preemiate väljaandmisega läheme edasi, et julgustada ja tunnustada noori talente.
Seadusloome ja regulatsioonide suunal annab ehitusettevõtjate liit oma kommentaare ja sisendit – hetkel võiks nimetada osalemist planeerimisseaduse muudatuste protsessis, kus oleme koos Eesti Kinnisvarafirmade Liiduga esitanud oma ettepanekuid.
Planeeringute menetlemise pikk ja ennustamatu protsess on viinud selleni, et osa kinnisvaraarendusega seotud ettevõtteid on Eestilt pilgu ära pööranud, sest protsess on liiga keeruline.
Neil takistustel, mida ettevõtted tunnevad seoses planeeringute ennustamatusega, on juba tuntav mõju Eesti SKP-le.
Koostöö riigiga saaks seega olla senisest parem?
Meie soov on osaleda ehitusvaldkonda puudutavates otsustes juba eesmärkide seadmise faasis, mitte ainult siis, kui kavandatav seadusemuudatus on juba formuleeritud. Usun siiski positiivsesse koostöösse ja loodan, et see muutub veelgi sisukamaks.
Kuidas soovite arendada ja tugevdada liidu liikmeskonda?
Meie liikmeskond moodustab turumahust olulise osa, samas ehitusettevõtjate üldarvu mõistes on arenguruumi küllalt: uute liikmete kaasamine aitaks ühisel sõnumil kosta tugevamalt ja kaugemale. On palju ettevõtete juhte, kes on panustamas liidu töösse ning pingutavad, et oma ettevõtte juhtimise kõrvalt ühiskonnaelus kaasa lüüa – see on suurt tunnustust väärt. Püüame omalt poolt infomassist meie liikmetele olulist välja selekteerida ning nendega jagada.
Millised on teie enda kogemused ehitusvaldkonnas?
Ehitusvaldkonnaga olin varasemalt seotud kinnisvarateemade kaudu, seda peamiselt tellija vaatepunktist. Riigi Kinnisvara AS-is töötades olin kinnisvaraarendaja positsioonil, juhtisin arendusprojekte. Selles ametis on lähedane kokkupuude kogu ehituse elutsükliga: tellija vajaduste kaardistamisest, detailplaneeringutest kuni ehitamise ja lammutuseni, valminud hoonete vastuvõtmisest ekspluatatsiooni ja kinnisvara korrashoiuni. Enne seda tegelesin samade teemadega Siseministeeriumis – olin mitmete sisejulgeolekuasutuste hoonete kavandamisel tellija esindajaks.
Kuidas hindate hetkeolukorda ja meeleolu ehitusturul?
Ehitusturul on jätkuvalt palju teadmatust ja sellest tulenevat ettevaatlikkust – ei ole suurt veendumust, et nüüd ja kohe tuleb parem aeg. Ettevaatlik optimism on tunnetatav, aga kindlustunnet üldiselt napib.
Septembri alguses kohtusime Läänemere-äärsete riikide ehitusliitude juhtidega ning kõigil on sarnane olukord – pigem on raske aeg ja oodatakse madalseisu lõppu. Kogu regioonis, nii Soomes, Rootsis, Taanis, Norras kui Baltikumis, on sarnased probleemid.
Milline on teie sõnum liikmetele ja sektori inimestele?
Probleeme tuleb alati ette, aga need on lahendatavad. Koos suudame ehitusvaldkonna hääle kuuldavaks teha ja olla tugevaks partneriks riigile ning teistele turuosalistele.