Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1,2% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 1,4%.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 995 miljoni euro eest, sellest hooneid 617 miljoni ja rajatisi 378 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,2% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 5% vähem.
Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et kuigi esimeses kvartalis näitasid ehitusmahud korraks kasvu, siis teises kvartalis jätkus viimastel aastatel tavapärane mahtude vähenemine „Kohalikku ehitusturgu mõjutas teises kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude 8% vähenemine, seda eelkõige uusehituse tõttu. Hooneehitusmahud see eest aga kasvasid, sest rohkem ehitati nii uusi hooneid kui ka tehti remondi- ja rekonstrueerimistöid,“ selgitas Sinisaar.
Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud suurenesid mullu teise kvartaliga võrreldes 0,9%. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 7%, nagu aasta varemgi.
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1375 uut eluruumi, mida on 13% rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis. „Kasutusse lubatud eluruumide arv kasvas aastases võrdluses esimest korda pärast 2023. aasta viimast kvartalit,“ tõi Sinisaar välja. Enamik valminud eluruumidest asub korterelamutes, millest populaarsem on 3–5-korruseline korterelamu. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna ja Tartu lähiümbruse vallad.
Ehitusluba väljastati 1567 eluruumi ehitamiseks, mida on 5% vähem kui aasta varem samal ajal. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.
Kasutusse lubati 291 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 225 000 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut büroo-, lao- ja tervishoiuhoonete pinda. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes kasutusse lubatud mitteelamute pind, samas maht vähenes.
