Kanepibetoonist maja lõpuks ka Eestis

Harjumaal, Kurtnas on ehitamisel Eesti esimene kanepibetoonist hoone, kus ehitise seinaelementidena on kasutusel kanepiluu laastust valmistatud paneelid, kanepibetoonist kohapeal valatud seinad ja seinaplokid. Kanepibetooni näol on tegemist süsinikunegatiivse, täielikult kodumaistel toorainetel põhineva ehitusmaterjaliga.

Kanepibetoon OÜ eestvedamisel on siinsamas läheduses asuvas vanas töökojahoones juulis-augustis valatud kanepibetoonist plokid ja paneelid, mis augusti teises pooles ehitusplatsil paika tõsteti. Samuti valatakse katseliselt osad vaheseinad kohapeal kanepibetoonist.

„Meie sooviks on kanepit, kui kodumaist põllumajandustaime ehituses kasutama hakata,“ sõnab tehnika teaduste doktor ja ehitusinsener Priit Willbach, Kanepibetoon OÜ asutaja. „Püüame vana, ammutuntud kanepi uuele elule äratada.“

Kurtnas kasutatava kanepibetooni koostisosad – kanepiluu laast (5-20 mm), põlevkivituhk (CFB), kustutatud lubi, tsement, vesi.

Kanepibetooni kanep on kasvatatud Sadala Agro OÜ põldudel Jõgevamaal. Kanepi sort – Estica (Nordic Hemp TÜ).

„Kanepibetoon OÜ on eesmärgiks võtnud tänaste teadmiste tasemel ja tehnoloogilisel võimekusel taaselustada Eestis kanepi kui ehitusmaterjali tööstuslik kasutamine,“ ütleb Priit Willbach. „Arvestades kanepi keskkonnakaitselisi, põllumajanduslikke ja ehituslikke väärtusi,“ lisab ta.

Kanep, kui ehitusmaterjal

Kanep kui vana ja ammutuntud põllumajanduskultuur on Eestis läbi tegemas taassündi. Kui kanepi seemned on juba laialdases kasutuses, siis kanepi varreosa ehitusmaterjalina veel mitte.

Ehitussektoris toodetakse tööstuskanepist mujal maailmas (näiteks Prantsusmaal, Suurbritannias, Rumeenias, Ungaris aga ka Ukrainas, USA-s jne) peamiselt plokke, ehitusplaati, erinevaid soojustusvillasid, kanepitsementi ja kanepikrohvi. Tööstuskanepist ehitustooted on loodussõbralikud ning neid on lihtne paigaldada. Neil on head soojusisolatsiooni omadused.

Tööstuskanep (cannabis sativa) võib sisaldada väga väheses koguses tetrahüdrokannabinooli (THC), kuid mitte rohkem kui 0,3%. Selline määratlus tagab, et ta ei ole psühhotroopsete omadustega taim, mille kasvatamine on illegaalne. Eestis on lubatud kasvatada põllul selliseid tööstuskanepi sorte, mis on kantud Euroopa Liidu sordiraamatusse.

Mida kanepist saab?

Kanep on praktiliselt täielikult kasutamist leidev põllukultuur. Tema seemnetest saadakse täistera kanepiseemneid, kooritud kanepiseemneid, kanepiõli, proteiini, smuuti kanepit, kanepikooki, kanepiseemne koori, kanepi söödaõli.

Kanepivarsi saab kasutada ehitusmaterjalide tootmiseks, tekstiilide valmistamiseks, paberi valmistamiseks, keemiatööstuse toorainena ning energeetikas biomassina koostootmisjaamades ja tööstuslikuks pelletite tootmiseks.

Tööstuskanepi põhiliseks saaduseks ehitusvaldkonnas on varre keskmine puitunud osa, mida nimetatakse kanepiluuks. Kanepiluu on poorne materjal, mis koos segatuna õhk- ja hüdrauliliste sideainetega ning vajaliku koguse veega, võimaldab valmistada materjali, millel on piisavad tugevusomadused ning head soojustehnilised näitajad.

Kanep ja süsinikujalajälg

Kanepibetooni CO₂ emissioon on negatiivne. Eestis kustutatud lubja ja CFB-põlevkivituha baasil arendatav kanepibetoon seob ja salvestab süsinikku tänastel andmetel 230-280 kg 1m³ kanepibetooni mahu kohta. Seega – elutsükli jooksul on kanepibetooni CO₂ emissioon negatiivne, olles 35 kg funktsionaalse ühiku kohta. Samas enamikel ehitusmaterjalidel on emissioon positiivne, ulatudes 50 kg-ni funktsionaalse ühiku kohta. Kanepibetoon on taaskasutatav.

Miks on kanep põllumajandusele oluline?

Kanep on kliimasõbralik taim. Suuremat süsinikusidujat ei ole lihtne leida. Kanepi headeks omadusteks põllumajanduse vaates on tema kiire kasvamine, tema pikad juured tõmbavad sügavamatest mullakihtidest üles erinevaid toitaineid, kaaliumit ja fosforit, mis laseb neid aineid teistel teraviljadel paremini omandada. Sellega vähendab kanep kemikaalikulu põllumajanduses.

Kanep sobib hästi mitmevälja-süsteemis vahekultuuriks. Parandab mulla kvaliteeti. Tööstuskanepit on võimalik kasvatada väga erinevatel mullatüüpidel ning teda loetakse üldse kõige vastupidavamaks ning kohanemisvõimelisemaks kultuurtaimeks. Tema kasvatus on keskkonnasõbralik ja lihtne. Kanepitaim kasvab koristusvalmis umbes nelja kuuga.

Kasvamisel toodab hapnikku neli korda rohkem kui mets. Kanepi kasvatamiseks on Eestis potentsiaali võtta kasutusele 100-110 tuhat hektarit praegu mittekasutuses rohumaid.