Digitaalehituse klastri digiehituse tulevikutegija konkursi nominentideks on Cärola Almosen, Rasmus Jaagant ja Kadi Pihlak.
Preemiakonkursi eesmärgiks on tunnustada kõrgkoolide bakalaureuse- ja magistritaseme lõpetanud tudengeid, kes on silma paistnud säravate ideede ja innovaatiliste lahenduste leidmisega ehituse ja ruumiloomega seotud valdkondades.
Cärola Almosen: „BREEAM-i mõju platsikorraldusele Arter kvartali näitel“
- Cärola Almosen, Tallinna Tehnikaülikool, inseneriteaduskond, ehituse ja arhitektuuri instituut
- Juhendaja: Irene Lill
- Kaasjuhendaja: Eneli Liisma
Magistritöö annab ülevaate BREEAM-i nõuete mõjust platsikorraldusele. BREEAM on üks mõjukamaid keskkonnaalase hindamise meetodeid, mille puhul annab sõltumatu osapool – Building Research Establishment – hinnangu hoone kvaliteedile.
Magistritöös analüüsiti Arteri kvartali ehitust, kus kasutati BREEAM kava ning peatöövõtja kohustused olid fikseeritud rohelise ehitamise lepingus. Töös võrreldi peatöövõtja kõiki kohustusi Eesti Vabariigi seadustest ning Merko juhtimissüsteemist tulenevate nõuetega. BREEAM-i rohemärgise nõuete kaardistamine näitas, et BREAAM ei sea ehitustegevuse protsesside läbiviimisele piiranguid, eripära seisneb just tegevuste raporteerimises. Küll on vaja eriteadmisi kõigi BREEAM-i tegevuste täitmiseks. Vastutustundlikud ehitustavad ning arvestav ehitamine on kõige ajamahukam ja kallim, kuid nende tegevuste eest saadavad punktid mõjutavad enim BREEAM-i tulemust. Samas ehitusplatsi suurus ega eelarve ei mõjuta oluliselt seda, kui palju kulub ressursse. Täna on Eestis üksikud rohemärgisega hooned, kuid rohemärgiste kasutamise sagedus tõuseb.
Rasmus Jaagant: „Digitaalse viimase plaanija süsteemi koostöötahvel projekteerimise protsessi- ja ajajuhtimise parendamiseks”
- Tallinna Tehnikaülikool, inseneriteaduskond, ehituse ja arhitektuuri instituut
- Juhendaja: PhD Ergo Pikas
Koroonapandeemia kasvatas kaugtöö osakaalu plahvatuslikult. Rasmus Jaagant uurib oma magistritöös, kuidas see mõjutas projekteerimise valdkonna projektijuhte: tuli ju pandeemia ajal inimesi distantsilt juhtida. Magistritöö lähtekohaks on tõdemus, et projekteerimine on olemuselt infotöötlemise tegevus, mistõttu ei ole see tingimata asukohapõhine. Seega uuriti, kas digikeskkonnas saab kasutada viimase plaanija süsteemi ehk Last Planner Systemit ja kuidas seda rakendada. Analüüsiti digitööriistade võimalusi ja nende rakendamise kitsaskohti projekteerimise projektijuhi töös. Kaugtöö toetamine digivahenditega on tulevikule suunatud lahendus, koostöötahvel lubab juhtida koosolekul osaleja tähelepanu, luua skeeme ja mis kõige olulisem – tuua inimesed kokku.
Kadi Pihlak: „Rattateede võrgustiku planeerimise ja hindamise metoodika”
- Kadi Pihlak, Eesti Kunstiakadeemia
- Arhitektuuriteaduskond, arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava
- Juhendajad Raul Kalvo ja Martin Melioranski
Kadi Pihlak on magistritöös süvenenud olulisse teemasse: kuidas planeerida rattateede võrgustikku ja millist metoodikat hindamisel kasutada. Selleks on kirjeldatud olemasolevat olukorda ning lähtedokumente. Muu hulgas on määratletud distantsid, mis on läbitavad jala ja jalgrattaga. Kirjeldatud on ka sõidutee liiklussageduse seost ohutusega. Lisaks on selgitatud kergliiklusteede kavandamise üldiseid põhimõtteid, mis sõltuvad sihtkohtadest, kasutajatest, läbitavatest vahemaadest ja ohutusest.
Järgmiseks on valitud konkreetsem piirkond, Tartu maakond, tehtud arvutused ning kujundatud selle põhjal välja metoodika. Lõpetuseks näitab Kadi Pihlak Nõo piirkonna näitel, kuidas metoodikat rakendada ning pakub välja tüüplahendused. Magistritöös loodi rattateede rajamist puudutav ühtne sõnavara ja seotud metoodika. Nii on kergem otsustada, millal ja kuidas rajada kergliiklusteid asulate sees ja väljaspool asulat.