Veel sel aastal rakendab maksu- ja tolliamet (MTA) ehitusplatsidel töötajate elektroonilise registreerimiskohustuse: objektile pääseb ja seal võivad viibida vaid nõuetekohaselt registreeritud ja vastava kiipkaardiga töötajad.
Juba aasta tagasi võeti Riigikogus vastu maksukorralduse seaduse muutmise seadus, mis sätestab uue korra ehitustööde andmete esitamise osas maksu- ja tolliametile. Uus kord näeb ette kohustusliku töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramise ehitussektoris. Peamine kohustus lasub peatöövõtjal, kes peab lisaks alltöövõtja tuvastamisele ka kinnitama MTA veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitama ehitustööde tellija andmed. Töövõtuahela fikseerimiseks luuakse MTA e-teenuste keskkonna rakendus, kus töövõtuahela iga lüli saab ära märkida enda alltöövõtjad.
Registreerimise eeldus on, et iga järgnev lüli saab andmeid sisestada alles siis, kui eelnev tase on teda enda alltöövõtjaks märkinud ja konkreetse objektiga sidunud. Igale suuremale ehitusobjektile, kus töötab korraga vähemalt 20 inimest, üles seatava elektroonilise registreerimissüsteemi kaudu hakkavad MTA-le koonduma andmed iga konkreetse ehitise, ehitustööde, alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.
Eesmärk on vabaneda mustast tööjõust
Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna arendusspetsialist Siim Tamm ei tee saladust, et ehitussektoris esinevad endiselt maksuprobleemid. See on üks sektoritest, kus arvestuslik maksuauk küünib aastas üle 20 miljoni euro. Muresid on nii tööjõumaksude kui käibemaksu laekumisega. Tamm märgib, et võrreldes mõnede naaberriikidega oleme selles osas olnud n-ö sabassörkijad, sest näiteks Lätis, Soomes ja Rootsis on sarnased süsteemid sisse viidud juba aastaid tagasi. Seega ei leiuta meie MTA jalgratast, vaid kohandab meie oludesse sobivaks naabermaade analoogset kogemust.
„Peamine märksõna ja uue süsteemi sisseviimise üllas eesmärk on soov parandada konkurentsitingimusi. Kõik ehitusettevõtted võiksid ideaalis olla ikka samal stardijoonel. Mitte nii, et sahkerdajad, kes makse ei maksa, on paremal positsioonil,” kirjeldab Siim Tamm töötajate registreerimiskohustuse ja ehitusobjektidel toimuva automaatse arvestussüsteemi sisseseadmise vajalikkust. „Sajaprotsendilist nn musta tööjõu välistamist ei saa muidugi tagada, aga selle süsteemi abil muutub pilt kindlasti selgemaks. Kusjuures uus kord kätkeb endas märksa enamat, kui pelgalt kaardisüsteem.”
Alates 1. oktoobrist, mil kord rakendub, peab ehituse peatöövõtja kandma MTA vastavasse rakendusse ehitusobjekti andmed, samuti märkima seal ära oma alltöövõtjad sellel konkreetsel objektil. Viimased saavad teavituse enda seotuse kohta selle ehitusplatsiga ning neil palutakse registreerida omakorda ka enda alltöövõtjad. Niimoodi joonistub välja täielik töövõtuahel igal objektil. Lisaks saab rakenduses siduda konkreetse ehitusplatsiga enda registreeritud töötajad, kes on tööandja poolt sellele platsile ehitama lubatud. Tekib standardne ehitajakaart, mille lugemist peavad toetama kõik ehitusplatsid, mis käivad selle kohustuse alla. Kaardiga saavad töötajad registreerida oma platsile sisenemise ja sealt lahkumise.
„Ei ole siiski kindlat reeglit, et kasutama peaks ainult neid kaarte. Määratlus on selline, et kui ehitajale on väljastatud kaart, siis tegelikult võib kasutada ka mõnda muud registreerimisvahendit. Näiteks Lätis kasutatakse palju mobiiliäpil põhinevat registreerimismoodust,” selgitab Tamm. „Selline lahendus on mugavam kasutada suurtel avatud objektidel, näiteks tee-ehitusel. Mõte on selline, et ühel või teisel moel oleks ehitusplatsil ehitamisega tegelevad inimesed registreeritud.”
Andmetega vassimise võimalus muutub ahtamaks
Objektidele loodav elektrooniline süsteem hakkab iga päev edastama MTA-le kokkuvõtteid eelmise päeva kohta. Selles ülevaates sisaldub mh nimeliselt töötajate summeeritud platsil viibimise aeg. Kusjuures mõeldud on see nii, et süsteem toimetab automaatselt – kogub andmed ja edastab need kokkulepitud ajal ise MTA-le. Siim Tamm kinnitab, et selliseid ettevõtteid, kes siiani on tegelenud läbipääsusüsteemide rajamise ja tööaja arvestuse korraldamisega, on Eestis mitmeid. Nad on juba ka näidanud üles huvi ehitusobjektidel ühtse arvestussüsteemi loomisel kaasa lööma ja enda pakutavat teenust sobivaks kujundama. Üldiselt on see võrreldav juba ammu kasutusel oleva kaardisüsteemiga pääsuks tehasesse, kontorisse või mõnda teise töökohta. Töötaja avab kaardiga ukse, süsteem fikseerib tema tuleku ja mineku aja ning n-ö jätab meelde, kui kaua inimene töökohas viibis. Iseasi muidugi, kas ja kuidas kuskil seda arvestust kasutatakse ja kui pingsalt seda tööandja jälgib.
„Kui laskuda tehnoloogilistesse peensustesse, siis tegelikult peab see süsteem andma meile ka iganädalase detailsema kokkuvõtte, aga see ei ole enam isikustatud kujul,” ütleb Tamm. „Seal on siis lihtsalt kirjas, et isik „Üks” sisenes platsile sel kellaajal ja väljus sel ajal jne. Võrdlusbaasi on vaja andmekvaliteedi tagamiseks ja selleks, et andmetega oleks keerulisem manipuleerida.” Andmestik näitab muu hulgas, kui üks ja sama isik on justkui viibinud ühel ja samal ajal erinevates Eestimaa otstes paiknevatel ehitusobjektidel. Teoreetiliselt seda alati välistada ei saa, aga MTA jaoks on sellised anomaaliad märk sellest, et ettevõte vääriks süvendatud kontrolli.
Andmekogumise põhimõte on selline, et kõiki kogutud andmeid MTA reaalselt ka kasutab. Selliseid andmeid, mida ei kasutata, ka ei küsita. Kuna uue süsteemiga tehakse koostööd ka politsei- ja piirivalveameti (PPA) ja tööinspektsiooniga, siis teatud andmed on kolme ametkonna vahel ristkasutuses. Igal ametil on huvi selle andmestiku vastu oma vaatevinklist. Näiteks et kusagil ei palgataks tööle inimesi, kel Eestis üldse töötamise lubagi pole jmt. Nii on loodav andmebaas ühildatud töötamise registriga. Tulevikus on plaanis see siduda ka teiste töötamise õigust kajastavate registritega. „Uue süsteemi eesmärk on ka tööandjatest ehitusettevõtete tööd hõlpsamaks muuta. Kui siiani peavad nad iga uue töötaja kohta tausta uurides tegema seda PPA andmebaasi kaudu ükshaaval, siis edaspidi saab MTA platvormil registreerunud tööandja sellise info kohe kätte,” iseloomustab Siim Tamm. „Lisaks võimaldab kogutav andmestik tulevikus loobuda tööinspektsioonile senisel kujul ehitamise alustamise eelteadete edastamisest.”
Uus kord hakkab kehtima ehitusobjektidele, kus alustatakse tööd 1. oktoobrist 2023. aastal ja mis vastavad registreerimiskohustuse kriteeriumitele. Viimased on täpselt samad, mis praegu kehtivad tööinspektsioonil ehitamise alustamise eelteadete esitamise puhul. Lisaks tekib süsteemi kasutusele võtmise kohustus ka nendele 1. oktoobri seisuga pooleliolevatele objektidele, mille eeldatav valmimise tähtaeg on hiljem kui 1.10.2024.
MTA idee on hõlmata kõigepealt uue arvestussüsteemiga suuremad ehitusplatsid ja ettevõtted ning liikuda edaspidi kriteeriumitega ka väiksemate platside ja firmade suunas ning juurutada süsteem ka nendele. Registreerimisele kuuluvaid ehitusobjekte on Eestis keskmiselt 700 aastas. „Kuigi arvame, et neid on rohkem, lihtsalt kõik peatöövõtjad ei ole siiani teavitanud tööinspektsiooni kõigist neist nõuetekohaselt,” nendib Tamm.
Aprilli alguses loodab MTA kaartide valmistajaga lepingu sõlmida, siis saaksid ettevõtted alates juulist hakata oma töötajatele kaarte tellima.
Kaardisüsteem lööb korra majja
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tegevjuht Indrek Peterson arvab, et põhimõtteliselt on töötajate üle ehitusobjektidel arvestuse pidamise sisseseadmine vajalik. Praegu pole see info küll veel paljude firmadeni jõudnud ja kelleni ongi jõudnud, veel täpselt ei tunneta, mis neid siis ees ootab.
Nii on Petersoni sõnul raske ennustada, kuidas kaardisüsteemi rakendamine täpselt aset leiab. Teise probleemina toob ta välja, et kui EEEL teeb teavitust oma liikmete seas, siis äriregistris on Eestis registreeritud üle 15 000 ehitusega tegeleva firma ja nende kõigini ei pruugi korrektne info jõuda: võib ju kaardisüsteemi kriteeriumitele kohanduva ehituse peatöövõtja olla ka mõni väikefirma. Koostöös MTA ja süsteemiarendajatega on plaanis korraldada mõned infoseminarid, kus tehakse selgeks, mis alates 1. oktoobrist juhtuma hakkab.
„Meie liit on seisukohal, et sellise süsteemi sisseseadmine on vajalik. Kui iga töötajaga kaasneb kaart, on ka peatöövõtjal võimalik tuvastada iga objektil olev inimene, see peaks välistama illegaalse tööjõu viibimise ehitusplatsil,” räägib Peterson. „Ega peatöövõtja ei pruugi ju alati olla kursis, kelle alltöövõtjad on ametisse palganud. Teine asjaolu, mis meile muret valmistab, on ebavõrdne konkurents. Ümbrikupalgad ja nn hall tööjõud. Usun, et MTA tuleb ka meile oma analüüsidega appi ja tuvastab tööjõu ja maksudega seotud anomaaliad.” Indrek Peterson usub, et kasu on sellise süsteemi sisseseadmisest eriti praegu, mil ehitusmahud langevad, mis omakorda muudab konkurentsi tihedamaks. Selle tulemusel on ettevõtted järjest motiveeritumad iga hinna eest tööd saama ja võib tekkida kiusatus töötajate palgaraha ümbrikusse panna.
Suurematel ettevõtetel oma objektipõhine kaardisüsteem mingil moel juba toimib, neile süsteemi MTA nõuetele vastavaks kohandamine suuri lisakulutusi kaasa ei too, kel aga tuleb kogu digiplatvorm rohujuurelt üles ehitada, peavad teatud investeeringuga ikkagi arvestama. Praeguse info kohaselt jääb nimelise, omaniku pildiga kaardi soetamise hind 8 euro piiresse.
Hea teada
- Ehitusplatsi elektroonilise registreerimissüsteemi hangib peatöövõtja. Süsteemi kasutamiseks (andmete kogumiseks, edastamiseks, MTA süsteemi abil kontrollimiseks) ja platsil viibivate isikute tuvastamise hõlbustamiseks nähakse ette ühtne töötajate kaartide vorm.
- Kaardid valmistab ja väljastab MTA lepingupartner, kes leitakse riigihanke korras. Peatöövõtjale jäetakse vabadus kasutada vajaduse ja võimaluse korral ehitusplatsil ka ID-kaarti või muud keskse registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit (sh mobiilirakendust).
- Uusi nõudeid peab rakendama ehitusobjektidel, mille kestus ületab eeldatavalt 30 päeva ja kui objektil töötab korraga vähemalt 20 inimest või kui eeldatav töömaht ületab 500 täistööpäeva.
