Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2022. aastal Eestis ja välisriikides kokku 4,2 miljardi euro eest, mis on ehitusmahtusid arvestades 1% vähem kui aasta varem.
Võrreldes 2021. aastaga ehitati hooneid 6% vähem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, torustikud, kaabelliinid jm) ehitati 9% rohkem. Ehitusettevõtjatele tuli nii väike langus üllatusena, sest kardeti, et langus tuleb oluliselt suurem.
Keeruline aasta
2022 oli ehitusettevõtjatele keeruline aasta, mille märksõnadeks oli energia ja ehitusmaterjalide hindade hüppeline kasv aasta esimeses pooles. Tänu ehituse sisendhindade kiirele kasvule kasvasid ehitushinnad aasta lõikes hinnanguliselt 20–30%.
Kõige keerulisem oli kindlasti nendel ehitusettevõtetel, kelle tööde portfellis oli rohkem ehituslepinguid, mis olid sõlmitud enne 24. veebruari ja madala kasumimarginaaliga. Mitmetel juhtudel ehitusettevõtjad tellijatega hinnakallinemiste osas kokkuleppele ei jõudnud. Seetõttu jäi valik, kas hinnakallinemised ise kinni maksta või leppetrahviga lepingust taganeda. Nii mõnedki ehitusettevõtted läksid pankrotti või olid sunnitud oma tegevuse lõpetama.
Tänu ehitushindade kiirele kasvule nurjusid ka mitmed riigihanked, kuna pakkumishinnad osutusid hankeesemete eeldatavatest maksumustest oluliselt (kohati kuni kaks korda) kallimaks. Seetõttu jäi suur osa varem plaanitud ehitustöödest turule tulemata, mille suurem mõju ehitusmahtudesse võib avalduda alles sellel aastal.
Ehitusturg jahenes
Vaatamata ehitusmaterjalide hindade stabiliseerumisele aasta teises pooles on tunda ehitusturu jätkuvat jahenemist. Turg on muutunud ettevaatlikuks ja uute arenduste alustamistesse suhtutakse varasemast konservatiivsemalt. Kõrge inflatsioon ja sisendhindade kiire kasv pärast 24.02.2022 on oluliselt kahandanud nõudlust nii elukondlike kui mitteeluhoonete järele. Arvatakse, et kuna nõudlus on vähenemas, siis kukuvad ka hinnad ja turg hakkab taas elavnema, kuid hetkel ehitushindade olulist langust tunda pole. Kui ka kinnisvara müügihinnad on paiguti langenud, siis ehitushinnad on pigem kõrgel tasemel stabiliseerunud (EHI 2022 = 17,8%).
Ühelt poolt on materjalide hinnad stabiliseerunud (mõnedes tootegruppides ka langenud), kuid kuna inflatsioon püsib endiselt kõrge, siis seab see teiselt poolt ettevõtjatele palgasurve (THI veebruaris oli 17,6%). Eelnevale tuginedes pole ilmselt ehitushindade tuntavat kahanemist ka lähitulevikus ette näha.
Kuna tarbijate kindlustunne on oluliselt vähenenud, siis elukondlike hoonete osas nõudlus lähiajal ilmselt ei taastu, vaid on pigem kahanemas. Näiteks 2022. a juuni seisuga kasvasid Tallinnas korterite hinnad aasta võrdluses 30,4% ja 2022 juunis maksis Tallinnas 1 m² elamispinda keskmiselt 3454 eurot.
Keskmine palk Eestis 2022. a teises kvartalis oli 1693 eurot, mis tähendab, et 1 m² korteripinna keskmine maksumus Tallinnas oli 2,04 Eesti keskmist palka (Tartus oli see 1,51 keskmist palka). 2023. a veebruari seisuga on suhtarv püsinud suures plaanis sama.
Selge on see, et kui müügihinnad ei lange, siis ei elavne ka kinnisvaraturg oluliselt enne, kui palgad (reaalsissetulekud) järele jõuavad.
Selleks, et turg taas elavneks ja nõudlus kasvama hakkaks, peab majandus jõudma seisu, kus elanikkonna reaalsissetuleku kasv ületab taas inflatsiooni ja võimaldab katta ka Euribori kiirest kasvust tingitud laenude kallinemise. Kuigi ehituslubade väljastamine 2022 IV kvartalis pisut kasvas, näitab statistikaameti aastane võrdlus kokkuvõttes kahanemist, mis samuti ei loo lähiajal eeldusi ehitusektori elavnemiseks.
2022. aastal väljastati eluruumide ehitamiseks ehituslubasid 622 400 m²-le, mida on 21,5% vähem kui 2021. aastal ja ehituslubasid mitteeluhoonete ehitamiseks 955 600 m²-le, mida on 22,4% vähem kui 2021. aastal.
Avalik sektor
Kahjuks tuleb tõdeda, et lisaks investeeringute vähenemisele erasektoris on ka avalik sektor (riik) majanduse säilitamiseks vajalike investeeringute osas „pidurit“ tõmbamas. Siinkohal, võttes arvesse hetkel valitsevat julgeolekuolukorda Eestis ja kogu Euroopas, ei sea ettevõtjad sugugi kahtluse alla valitsuse 2022. aasta otsuseid suunata oluliselt rohkem raha kaitseinvesteeringutesse, kuid siiski leiame, et riik peaks kriisides rohkem ka kohaliku majanduse säilitamisse panustama.
Tuleb meelde, et 09.06.2021 sõlmiti avaliku ja erasektori vahel kokkulepe ehituse pika vaate rakenduskava elluviimiseks, millega seati 7 suurt eesmärki (sammu). valitsuse nimel allkirjastas kokkuleppe toonane majandus- ja taristuminister.
Rakenduskava sammuga E2 seati eesmärgiks, et riiklikud investeeringud on kontratsüklilised ja kooskõlas riigi strateegilise plaaniga. Tundub, et tänane riigi eelarvestrateegia veel seatud eesmärki ei toeta. Jätkuvalt kärbib riik ka rasketel aegadel avaliku sektori investeeringuid, mis kõige valusamalt on 2023–2025 mõjutamas taristuehituse turgu, kus riigitellimuste osakaal on 80–85%.
Märksõnad aastaks 2023
- Seoses ehitusmahtude jätkuva kahanemisega 2023. aastal on tööjõu suur puudujääk asendumas tööhõive vähenemisega ehitussektoris.
- Samas on jätkuvalt ehitussektori üheks suureks probleemiks kvalifitseeritud tööjõu suur defitsiit.
- Konkurents nii erahangetes kui riigitellimustele on suurenemas, mis suurendab riski „halli majanduse” osakaalu kasvuks (maksupettused, ümbrikupalgad).
- Varimajanduse osakaalu vähendamiseks ehitussektoris hakkab olulist mõju avaldama ehitustööde andmete esitamise kohustus ettevõtjatele, mis rakendub alates 01.10.2023. Et seaduse rakendumine ehitusettevõtjatele valutumalt toimuks, on EEEL-il veel enne suve oma liikmetele ja teistele huvilistele plaanis vastavate teabeseminaride korraldamine. Loodame, et seaduse rakendumine aitab kaasa halli majanduse osakaalu vähendamisele ja tõstab kokkuvõttes ausate ehitusettevõtjate konkurentsivõimet.
