Avaldati nakatumisriskil põhinev ventilatsiooni projekteerimisjuhis

Ventilatsiooni olulisus õhu kaudu levivate viiruste tõkestamisel on saanud teadusliku tõenduse, mille tulemusel WHO ja teised organisatsioonid on hakanud soovitama praegustes standardites olevat parimat, esimese sisekliima kategooria ventilatsiooni.

Nordic Ventilation Group ja REHVA on avaldanud nakatumisriskil põhineva arvutusmeetodi, mis võimaldab määrata vajalikud õhuvooluhulgad tüüpruumidele arvestades ka ventilatsiooni saasteainete eemaldamise efektiivsusega. Meetod on kajastatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) uuendatud juhendis.

Inimeste arv ja ruumi kubatuur

NVG meetodi aluseks on Wells-Riley viirusedoosi ja selle nakatumisvaste seost kirjeldav mudel, mida saab rakendada mistahes õhu kaudu levivale viirusele. Tänaseks on teada koroonaviiruse Omicroni viiruseeralduse mediaanväärtused. Need teisendatakse suhtelisteks väärtusteks nii, et doos üks quanta võrdub 63% nakatumise tõenäosusega. NVG meetod kasutab nakatumisriski taset, mille juures nakkuse kandja põhjustab 2,5 päevase eelsümptomaatilise perioodi jooksul ühe uue haigusjuhtumi, kusjuures nakatumise kiirus jääb tavapärastes ruumides viibimise aegade juures 0,04–0,06 uut nakatumisjuhtu tunnis vahemikku. Kasutades viiruse eraldusi 4–10 quanta/tunnis sõltuvalt ruumidele iseloomulikest tegevustest, on meetodis tuletatud täielikule segunemisele vastavad õhuvooluhulgad, mis sõltuvad ainult inimeste arvust ja ruumi kubatuurist.

Tabelis toodud õhuvooluhulgad tuleb läbi jagada saasteainete eemaldamise efektiivsusega, mis seguneva õhujaotuse korral võrdub parimal juhul ühega. Efektiivsemate õhujaotusmeetoditega on võimalikud ka ühest suuremad väärtused. Kuna viiruse kandja vastab punktsaasteallikale, siis vanemad, ühtlaselt jaotunud saasteallikaga mõõdetud saasteainete eemaldamise efektiivsuse väärtused ei kehti.

Õhuvooluhulkade arvutamine

NVG juhises on toodud näiteid, kus efektiivsused jäävad vahemikku 1,0–0,5. Madalamad väärtused vastavad suurematele ruumidele, nagu kooli võimla või 170 m² avatud kontor. See tähendab, et suure ruumi puhul moodustub kõrgem viirusosakeste kontsentratsioon nakkuse kandja lähedusse. Nt efektiivsus 0,5 tähendab kahekordset õhuvooluhulka, kuid suure ruumi puhul hakkab olulist rolli mängima valemis olev kubatuur, mis vähendab õhuvooluhulka deaktiveerumise ja pindadele langemise mõjul.

Ruumi tüüp	Ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/s
Klassiruum	Q = 10(N-1) – 0.24V
Kontor	Q = 23(N-1) – 0.24V
Tootmisruum	Q = 30(N-1) – 0.24V
Nõupidamiste ruum	Q = 40(N-1) – 0.24V
Restoran	Q = 40(N-1) – 0.24V
Võimla	Q = 70(N-1) – 0.24V

Soovituslikud õhuvooluhulgad Q (l/s) epideemia tingimustes uute ja renoveeritavate hoonete projekteerimisel, ruumides viibivate inimeste arvu N (-) ja ruumi kubatuuri V (m³) järgi.

Valemitel on teatav sarnasus praeguse standardi inimeste arvu ja ruutmeetrite järgi arvutataval, tunnetuslikul õhu kvaliteedil põhineval ventilatsioonil, kuid miinusmärgi tõttu on loogika erinev. Dimensioneerimiseks tuleb valida kahe meetodi suurim õhuvooluhulk. Vajalikud õhuvooluhulgad jäävad tavapärastes klassiruumides 8–9 l/s inimese juurde ning töökohtadel 15–25 l/s inimese kohta. Toodud õhuvooluhulkade valemeid on võimalik rakendada olemasolevatele ruumidele ka tagurpidi, st arvutades olemasoleva ventilatsiooni õhuvooluhulgale vastava, maksimaalse ruumi kasutajate arvu. Seega on ruumis viibivate inimeste arvu piiramine epideemia tingimustes efektiivne meede.

Projekteerimisjuhis ventilat- sioonile on nüüd välja antud. — Projekteerimisjuhis ventilatsioonile on nüüd välja antud.

Uus meetod näitab, et ventilatsiooni projekteerimisel on arenguruumi. Suuremate õhuvooluhulkade puhul muutub endisest olulisemaks ventilatsiooni nõudluspõhine juhtimine. Õhujaotuse efektiivsust parandades saab vähendada õhu kaudu levivaid nakatumisi ilma energiakasutust lisamata. Epideemiaolukorra suuremat õhuvahetust vajatakse harva, kuid ventilatsiooni dimensioneerimine peab lähtuma kõige halvemast olukorrast.