Aasta ehitusinseneri tiitli noppis Ahti Lääne. Aastaid projekteerimisfirmas Estkonsult ehitusinsenerina ametis olnud Ahti Lääne viimane suurem projekt on neli aastat kestnud Porto Franco ärilinnaku kandekonstruktsioonide tööprojekti valmimise juhtimine.
Kui Estkonsultis on Ahti Lääne töötanud juba 17 aastat, siis viimased üheksa neist on tal lisaks praktiseerivale insenerile tulnud olla ka veerandsajast töötajast koosneva projekteerimismeeskonna juht. Mõistagi tähendab see senisest rohkem siirdumist jooniste maailmast inimeste juhtimise valdkonda. Samas ei välista üks teist, sest nagu ta ise ütleb, on projekteerija töö meeskonnatöö, mille hulka kuulub ka suhtlemine tellijaga ning läbirääkimised arhitekti ning teiste projekteerimise osapooltega.
„Kui niimoodi jagada, siis ma ütleks, et enam-vähem pooleks on inseneri tööd ja juhtimist,” kirjeldab Lääne.
Insener vastutab
Porto Franco kui ehitusobjekti eriliste joontena toob Ahti Lääne välja kolm maa-alust korrust, mis tuli rajada sisuliselt otse mere ääres. Komplitseerituks muutis projekteerimise ka asjaolu, et algselt oli kompleks lahendatud teras- ja komposiitkonstruktsiooniga ning töö käigus tuli hoone kandeskelett raudbetoonkonstruktsioonidele ümber projekteerida.
„Ootamatusi tuleb selles töös üsna palju ette. Eks kogemuste kasvades jääb neid mõnevõrra vähemaks, aga põnevate projektide puhul ootamatusteta kindlasti läbi ei saa,” kirjeldab Lääne. „Inseneritöösse on aja jooksul lisandunud küll igasuguseid digitaalseid abivahendeid, aga teiselt poolt on tegevus läinud keerukamaks. Nii tuleb arhitektide poolt tänapäeval üha fantaasiarikkamaid lahendusi. Vanasti, kui kõike pidi n-ö käsitsi arvutama, ei võetud niivõrd keerulisi töid ehk ka ette.”
Digitaliseerimisel on ka teine pool. Arvuti võib küll arvutused ära teha, aga lõppkokkuvõttes insener ikkagi vastutab projekti eest. Oluline on Lääne sõnul mõista, mida ja milleks arvutatakse, ja kas eeldused, mille põhjal arvutatakse on ikka õiged. Seda peab ta ka oma töös praegu üheks suuremaks väljakutseks. „See ei tähenda, et tööst loovus ära kaoks. Loovust tuleb üles näidata selles osas, kuidas mingit ehitustehnilist probleemi lahendada, esialgne kandeskelett välja töötada ning see n-ö kandma saada,” iseloomustab ta. „Kui see on tehtud, siis järgneb juba tehniline ja arvutuslik pool, kuidas näiteks poste või vahelage rehkendada, ja siis ka joonestustehniline pool.”
Keeruline ajaplaneerimine
Ideaalis võiks ehituskonstruktsioonide projekteerija kaasata eskiisprojekti koostamise staadiumis, aga igapäevaelus see paraku alati nii ei lähe. Igatahes leiab Lääne, et juhtudel, kui hoone kandekonstruktsioonide insener on kaasatud võimalikult algses staadiumis, on tulemus nii ehitustehniliselt kui ka majanduslikus mõttes parem. „Mida keerukamaid lahendusi soovitakse hoone juures näha, seda parem on, kui projekteerija on juba alguses kaasatud,” ütleb ta. „Ideaalis võiks ju olla ka nii, et tööprojekt on valmis ja alles siis asutakse ehitama. Enamasti on aga põhiprojekt küll valmis, ent tööprojekti tehakse paralleelselt ehitamisega. Ajaline surve ja kiirustamine ei ole hea variant, see toob kõigile osapooltele lisaprobleeme – mitte ainult projekteerijale, vaid ka ehitajale.”
Tingitud on see Lääne hinnangul peaasjalikult pragmaatilisest põhjusest, et tellija soovib objekti võimalikult kiiresti valmis saada ning unustatakse, et põhiprojekti ja ehitamise vahel oleks ka projekteerijale vaja aega anda. Lõpptulemuse mõttes võiks väike lisaajakulu anda parema tulemuse kui kiirustamine. Siin tuleb mängu justkui kahe tule vahele jäänud projekteerija hea läbirääkimisoskus – kuidas teha tellijale selgeks ajakulu vajalikkus ja kuidas anda ehitajale mõista, et üldprojektis on siiski ka vaja muudatusi teha.
Ahti Lääne
- Estkonsult OÜ juhataja (kandidaatide esitamise ajal projekteerimisjuht)
- Seotud objekt: Porto Franco kaubandus- ja bürookvartali kandekonstruktsioonide tööprojekti valmimine)
- Põhjendus: Tallinna Vanasadama vahetusse lähedusse ehitatav kompleks esitas erinevaid keerulisi väljakutseid, alustades mere äärde rajatud 12 meetri sügavusest kaevikust ning jätkates keerukate konstruktsioonilahendustega. Ahti Lääne kavandas hoonetekompleksi põhiskeemi ning juhtis projekteerimistöid tööprojekti algusest kandekarkassi ehituse lõpuni.
Eesti Ehitusinseneride Liidu aasta ehitusinseneri 2021. aasta nominendid
Tõnu Madissoon, Astlanda Ehitus OÜ projektijuht
Tõnu Madissoon tegeles Tabasalu haridushoonete kompleksiga. Hooned asuvad geoloogiliselt ebasoodsas asukohas. Hoonekompleksi aluspinnaseks on keskmiselt kolme meetri paksune turbakiht, selle all pehme järvelubi, voolav savikiht ja savimöllmoreen. Kandev lubjakivikiht on keskmiselt 5 meetri sügavusel maapinnast. Olukorda raskendab kõrge pinnaseveetase 0,5 – 1 meetri sügavusel maapinnast. Insenertehniliselt tuli seega leida optimaalseim vundeerimislahendus arvestades lühikest ehitusaega, sest sõltumata kõigest algab kooliaasta ikkagi 1. septem
bril.
Otsus langes terasvaiade ja mikrovaiade kombineeritud lahenduse kasuks: nii oli vaiade rajamiseks kuluv ehitusaeg lühem, mis omakorda kindlustas kogu hoonekompleksi rajamise etteantud ajaga.
Lisaks tagasid mikrovaiad konstruktsioonide püsivuse vee üleslükkejõule ja tuulekoormusele. Kogu hoone kandekarkass alates vundamentidest kuni katuseni sai kriitiliselt üle vaadatud ning selle tulemusena sai tööprojekti koostamisel kogu betoonkarkass kergem ja saledam. Monteeritavate seinaelementide gabariite oli vaja muuta, et võimaldada nende valmistamist, transporti ning paigaldust.
Lisaks tuli lahendada hoonealuste torustike rajamine turbapinnases, et tagada nende püsimine ja kaitsta neid tulevaste pinnasevajumiste eest. Lahendusena muudeti torustike kulgemist, torustikud kinnitati rostvärkidele ning betoneeriti koos vaiadele ja rostvärkidele toetuva põrandaplaadiga.
Eiko Ottoson, Astlanda Ehitus OÜ projektijuht
Eiko Ottoson vastutas Ahtme aktiivravi ja tervisekeskuse ehituse eest. Ehituse ajal pidi arvestama kõrval asuv töötava haiglakompleksiga, mis nõudis ehitustööde hoolikat planeerimist ja õigete meetodite valimist, et tagada klientide teenindamine ning haigla ööpäevaringne varustamine. Vältida tuli müra, vibratsiooni ja tolmu sattumist töötavatesse korpustesse, tagada tuli kõigi insenertehniliste kommunikatsioonide katkematu töötamine. Sellest tulenevalt tuli hoolikalt läbi mõelda ehitustööde teostamise meetodid ja õige järjekord. Ehitustööde esmajärjekorras tuli rajada umbes 4 meetri sügavusele paepinnasesse olemasoleva korpuse kõrvale K-korpust ja ehitatavat M-korpust teenindama hakkav majandushoov koos tugimüüride ja ligipääsuteega. Uue majandushoovi ehitustööde ajal pidi olema kasutatav olemasolev K-korpuse majandushoov, mille kaudu toimus kogu haiglakompleksi varustamine. Samaaegselt lammutati teisest otsast juba vana majandushoov, et ehitada uue hoone vundamente.
Kokku ehitati kaks uut hoonet: G-korpus ja M-korpus. Mõlemad uued hooned on ühendatud olemasoleva hoonetekompleksiga. Muuhulgas on M-korpuses keerukad insenertehniliste kommunikatsioonide lahendused. Koostöös objekti meeskonna, tellija ja projekteerijaga tehti pidevaid täiendusi kommunikatsioonide projektides (ravigaasid, ventilatsioon, jahutus, küte, vesi, kanalisatsioon, tugev- ja nõrkvool), et tagada haiglatüüpi hoones mahukate insenertehniliste kommunikatsioonide mahtumine etteantud kujadesse.
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja EhitusEST novembrinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti ehitusettevõteteni:
