Kool ei ole pelgalt õppeasutus, vaid koht, kus realiseerida unistusi ja õppida midagi, mis päriselt meeldib. Tallinna Ehituskooli õppetöö käigus on valminud väga mahukaid õppeprojekte: nii pannakse püsti puitkarkassil moodulmaja, betoonist maakelder, puidust sild ja palju muud põnevat.
Lisaks puidust moodulmajale ja betoonist maakeldrile on järgmise mõttena kaalumisel teisaldatav moodulmaja Bauroc AS poorbetoonplokkidest – neid julgeid ideid genereerivad õpetajad ja õpilased ise.
Puitkarkassil moodulmaja
Puitkarkassil moodulmaja õppeprojektiga läbivad õpilased erinevaid õppemooduleid, nagu seinad, põrandad, katusekonstruktsioonid, katusekatted ja avatäidete paigaldamine. Õpilasi kaasatakse mitmelt erialalt: õppida ja oma panust saavad anda nii puusepad, elektrikud, plaatijad kui ka viimistlejad. Suuret praktilist tööd tegi selle projekti juures kutseõpetaja Alar Kurg koos ehituspuuseppade rühmadega.
„Sellises mahus on see esimene omasugune projekt,“ räägib kutseõpetaja Priit Valge. „Puitkarkassil hoonel on 60 m2 ehitusalast pinda. Kui võtaksime eesmärgiks saada selgeks vaid töövõtted, siis piisaks ka 9-ruutmeetrisest õuemajakesest, ent meie soovime, et noored õpiksid ka laiemalt planeerima ja mõtlema ning oskaksid läbi mõelda ka selle, mis tingimustel 7-meetrine sein võib keskelt kõveraks minna.“
Moodulmaja õppeprojekti ehitamisel on arvestatud energiatõhususe põhimõtetega: on järgitud piirdekonstruktsioonide soovituslikke soojusjuhtivuse näitajaid, suut tähelepanu pööratakse ka auru- ja õhutihedusele.
Kool tegi selleks koostööd Saint-Gobain Eesti AS (Isover), Kingspan OÜ ja Henkel Balti Operations OÜ-ga (Henkel).
„Me korraldasime nii, et õpilased saaksid kasutada erinevaid soojustusmaterjale ja õpiksid arvestama, kuidas soojustada ja õhutihedust saavutada. Õpetame pöörama tähelepanu ka nurkadele ja läbiviikudele ja nende teipimisele ehk teisisõnu kõige sagedamini libastumist põhjustavatele kohtadele,“ räägib Valge.
Maja üks sein otsustati niiskusrežiimi parandamiseks teha ristkihtpuidust. Tehastes toodetakse naelutatud ristkihtpuitu liinil alumiiniumnaeltega, koolis niisugust liini võtta polnud, seega hakati otsima alternatiivi. Teraskruvid ja -naelad ei sobinud, sest lauakihid pidi kokku liitma nii, et need hilisemate tööde käigus puutööriistu ei nüriks.
Lahendus leiti: nimelt sai Tallinna Ehituskool koostöös Sanera OÜ-ga katsetada projekti raames ka enda jaoks uut tehnoloogiat, milleks on puitnaelade kasutamine. Puitnaela paigaldamisel püstoliga sulab hetkeks puidus olev ligniin ja liimib naela sisse kinni.
Projektile pani õla alla ka katusekivide firma BMI Monier. Lisaks on koostööpartneril Mira Ehitusmaterjalid OÜ (Mira) kavas selle projekti baasil filmida niiske ruumi ehitamise õppevideo.„Reeglina tulevad meie partnerid niisuguste projektidega hästi kaasa,“ kiidab Priit Valge.
Kokkuvõttes oli ja on see projekt üks niisugustest mahukatest ettevõtmistest, tänu millele saavad kasulikke teadmisi õpilased ning uutmoodi lähenemisi proovida kutseõpetajad.
Betoonist maakelder
„Ma ei tea ühtki kooli ei Eestis ega ka lähiümbruse välismaal, kus tehtaks koolisiseselt sellises mahus betooni harjutustöid,“ on Priit Valge uhke. Betoonitööde õppe kogumaht on Tallinna Ehituskoolis 268 tundi ja selle sisse mahub betoonist maakeldri ehitus, mis rühma ühise pingutusena valmib üldjuhul aastaga.
Terviklik õppeprojekt arendab õpilastes meeskonnatööoskusi ja õpetab isiklikku vastutust kvaliteedi osas. Aastatepikkune kogemus on näidanud, et õpilased kogevad töö valmimisel uhkustunnet ja rahulolu tehtu üle.
„Mullu palusid õpilased, et äkki saaksid nad ka pärast koolipäeva õhtuti töötada, et ikka valmis jõuda. Palju sõltub ka konkreetsest rühmast, on selliseid õppureid, kes on väga aktiivsed, mõned aga veel otsivad suunda, mida elus teha tahavad. Tänavune rühm on niivõrd suurepärane, sellist ei ole varem kohanudki. Aasta on raske ja seetõttu ka puudumisi palju, aga kui nad on kohal, siis töökultuur ja -kvaliteet on väga heal tasemel ja töö korrektne,“ kiidab Priit
Valge.
Õpetaja sõnutsi pole sugugi iseenesestmõistetav, et ehitusplats on korras, puhast ehitusplatsi ei kohta sugugi igal objektil väljaspool kooli – ka töökultuur ja ehitusplatsi organiseerimine vajavad õppimist: „Töö käigus peab õppima ka seda, kuidas tüdimusest üle saada. Näiteks armatuuri sidumine on suhteliselt rutiinne töö – lõikad, painutad, seod – me ei õpi enam käeliigutusi, vaid ka seda, kuidas saada üle rutiinist, mis tööeluga paratamatult kaasas käib. Elu pole alati mäng ja tuleb osata ka tüdimusest üle saada.“
Nagu eelneva projekti puhul, saavad ka siin õpitut rakendada mitmete erialade õpilased – harjutada saavad teiste seas elektrikud, lisaks saab sama projekti baasil läbi viia ka krohvimismooduli. Kõik tööetapid käiakse mooduli järgi läbi ja ajakava sätitakse paika vastavalt rühma suurusele.
„See on väga oluline, et õpilastel tekib konkreetne oskus, kuidas näiteks betoonitööd teha, aga samal ajal tekivad ka seosed – kui selle ülesande ära teen, kuidas on minu töö seotud järgmiste tööetappidega ja mis on nende juures oluline. Ka meister-spetsialistil peab olema ettekujutus, mis edasi saab ja milline peab olema tervik,“ rõhutab Priit
Valge.
Betoonist maakeldri projekt katab sisult kõik betoonitööde õppemoodulis ette nähtud õpiväljundid. Lisaks osaliselt ka puitraketiste ehitamise moodulis ette nähtu, mida toetab valmis raketiste süsteemiga Peri AS. Selleks, et objekt oleks tehnoloogiliselt mitmekülgne, tehakse osa raketisi ise puidust juurde. Õpilased teevad nii alusplaadi ehk vundamendi kui ka seinte ja lae raketised, armeeringud, betoonivalu ja betooni hoolduse (siinkohal tuli appi Betoonimeister AS) ning lisaks teevad nad läbi lahtirakestamise, raketiste hoolduse ja tagastamise etapid.
„Raketiste lahtivõtmine ja puhastamine võib nii mõnigi kord tunduda õpilasele tüütu. Me peseme, harjame, õlitame kergelt üle, ent kui valmis saame, on õpilased rõõmsad, et ära tegime!“ ütleb Priit Valge.
Valmis töö on tavaliselt jõudnud ka reaalselt kasutusse. Nii otsitakse partner, kes on nõus selle ära vedama ja kes aitab kanda kooli kulutused.
Projektid ja ideed tulevikuks
Õpilaste jaoks inspireerivad ja mitmeid mooduleid hõlmavad projektid on Tallinna Ehituskoolis olnud ka saunamaja ja kanatraktori ehitamine. Ikka nii, et õpetajail on mõte ja soov teha poistega midagi põnevat ja ühise mõttetöö tulemusel saabki plaan paika. Praegu on käsil puitrajatiste moodulisse kuuluva silla õppeprojekt, mida nimetatakse Tallinna Ehituskoolis nn Leonardo da Vinci projektiks. „Ühel õhtul pakkus kolleeg Mikk Mänd välja idee, et võiks rajatiste mooduli raames silla ehitada. See oli nii vahva mõte, et inspireeris kohe ja hommikuks oli esmane kavand koos. Lahendus täiustus veel töö käigus, ent põhimõte on selles, et sild ei seisa mitte poltide, kruvide ja naelte toel, vaid selle kandekonstruktsioon on ise kandev,“ iseloomustab Priit Valge.
Ka järgmised ideed on juba laual: plaanis on püstitada teisaldatav moodulmaja Bauroci poorbetoonplokkidest. Idee selliseks ettevõtmiseks tuli Mikk Männilt, kes veab seda projekti müüritööde mooduli põhiosa raames. Ka siin saavad õpilased läbida erinevaid mooduleid, nagu betoonitööd, müüritiste ladumine, avatäidete paigaldus, sise- ja välisviimistlus, elektritööd jms. Lõpptulemusena teisaldatakse valminud hoone uude asukohta.
„Päris asi“ ehk oma kätega tehtud esimene pääsuke on midagi, mis jääb õpilasele meelde. „Ikka meenub üks sõber, kes osutas Swedbanki peahoonele kommentaariga, et kaks tellisrida teise korruse akna all on tema kätega laotud. Minulgi on ringi sõites ikka meeles, kus midagi on tehtud,“ oskab Valge hinnata reaalsesse kasutusse läinud hoonete emotsionaalset väärtust noortele õppijatele.
Õppeprogramm Tallinna Ehituskoolis: oluline on terviku mõistmine
- Kooli õppeprogrammi läbiviimise aluseks Tallinna Ehituskoolis on järk-järguline õppimine – ei saa alustada maja katuse ehitamist teadmata, kuidas ehitada vundamenti. Õppeprotsessi alguses selgitatakse läbi esmaste harjutustööde välja õppijate oskused, teadmised ja nende võimed. Sealt joondub välja, kes millise õppeprojekti või konkreetse projekti osaga kõige paremini hakkama saab, et edaspidises õppetöös rakendada võimalikult individuaalset lähenemist.
- Õpilaste võtme- ja erialaste pädevuste arendamise ning õpimotivatsiooni tõhusamaks toetamiseks on piloteeritud ja rakendanud mõtestatud tervikut loovaid projektõppemeetodeid. Projektõpe võimaldab õpitavale läheneda probleemikeskselt. See loob tänuväärsed võimalused ka erinevate erialateemade ja üldainete lõimimiseks (nt matemaatika, et arvutada välja vajaminev materjali kogus), samuti saab ühte õppeprojekti kaasata erinevate erialade õpilasi.
- Et tulevane meistrimees omandaks parimad oskused nullist, on projektõppemeetodi üheks alustalaks joonised ja nende lugemise oskus kui ehitustegevuste A ja O. Tasapisi lisanduvad kergematele ülesannetele keerukamad ja mahukamaid ülesanded.
- Praktiliste harjutustööde käigus loodav ehitis aitab õpilastel paremini mõista ehituskonstruktsiooni kui terviku toimimist ja erinevate osade omavahelisi seoseid. Terviklik projekt eeldab õpilastelt planeerimisoskust, arusaama, millest alustada, milliseid vahendeid on vaja, jooniste lugemist või koostamist ning pidevat lõpplahenduse visualiseerimist. Ehituse juures sõltuvad tehnoloogilised protsessid paljuski konstruktsioonist ja kasutatavast materjalist, seega on eksimuste vältimiseks ehituskvaliteedis oluline tähendus konstruktsioonisõlmede teostusel, millele Tallinna Ehituskoolis pannakse praktiliste harjutustööde käigus väga suurt rõhku.
- Kooliruumides on suurte rajatiste ehitamine keeruline, õppimisele aitavad kaasa väga hästi kavandatud tööülesanded ja läbimõeldud lahendused. Samuti tähtsustatakse iga ülesande juures töökoha ja ehitusplatsi korrashoidu, organiseeritust. Lisaks pannakse suurt rõhku ka meeskonnatööle, kuna ühe suuremahulise harjutustöö eesmärk on õpetada õpilasi töötama ühise eesmärgi nimel. Kõigil on oma tööülesanded selged ja kõik järgivad ühiseid reegleid nii kellaaegade kui ka ehitusplatsi korrashoiu suhtes (üldine puhtuse tagamine, tööriistade korrektne paigutamine, tööohutusnõuete täitmine jms). Lisaks meeskonnaliikmena kaasa löömisele saavad võimekamad ja agaramad õpilased siinkohal arendada oma tiimiliikmete juhtimise ja suunamise oskusi. Meeskonnatöö lisaväärtuseks on ka sotsiaalsete oskuste arendamine. See omakorda rikastab õppimist, kuna kaasõppija kõrval märgatakse ja omandatakse ka selliseid teadmisi ja nippe, mille peale ise poleks tulnud. Ühtlasi võimaldab arusaamade erinevus tõekspidamisi analüüsida ja sel moel süvitsi õppida.
