Hoonete energiatõhususe suurendamisel tõstatub ka küsimus, kui kuluefektiivsed on muudatused ja parendused. „Kas tehtavad investeeringud on mõistlikud?“ küsivad hooneomanikud.
Tavapäraselt järgneb analüüs energiatõhusa hoone ja „äri nagu tavaliselt“ meetodil ehitatud hoone vahel. Nii-öelda tavaline hoone pole defineeritud ja selle tähendust tõlgendatakse vastavalt vajadusele.
Pahatihti jääb võrdlusest välja asjaolu, et nii mõnigi tegevus, mida käsitletakse energiatõhususe suurendamise võttena, peaks olema rakendatud igas sisekliima tagamisega hoones. Näiteks on piirdetarindite õhupidavuse tagamine nende tarindite ehitusfüüsikalise toimivuse ja seega ajas kestvuse seisukohalt elementaarne. Õhupidav välispiire vähendab ka soojakadu ja aitab seega kaasa hoone energiatõhususe tagamisele. Sellegipoolest ei ole minimaalse lekkega välispiire vaid energiatõhusate hoonete omadus. Õhulekkeid ei tohiks olla üheski kvaliteetselt ehitatud hoones, sealhulgas tehases toodetud majas.
Tehaseline tootmine soodustab üldjuhul õhupidava välispiirde loomist. Lisaks on varasematest uuringutest teada, et selliste hoonete õhupidavus on parem, mille on ehitanud või tootnud ettevõte, kus on tavaks teostada süstemaatilisi õhulekketeste. Sellegipoolest selgub andmetest, et mitmel juhul ületavad õhulekketesti tulemused ka nendes hoonetes selle piirmäära, mis kehtis hoonete ehitamise ajal (q50 = 1 m3/(hm2). Vt joonis 1). Millest tulenevad tehases toodetud elementidest kokku pandud hoonete õhulekked ja kuidas neid vältida?
Tasaelementi on tehase tingimustes lihtne õhupidavaks saada, aga hoone lõpliku õhupidavuse määrab liitekohtade tihendamine objektil hoonet monteerides. Liitekohtades esinev niiskuskonvektsioon võib koosmõjus külmasildadega olla kriitilisim. Niiskuskonvektsioonist tingitud olukord võib põhjustada materjalide deformatsioone, tekitada soodsa keskkonna mikroorganismide arenguks, suurendada piirdetarindite soojusläbivust ja seeläbi hoone energiavajadust. Deformatsioonid materjalides võivad kaasa tuua mõrade ja/või pragude tekke. Mikroorganismide elutegevuse tagajärjel tekib inimestele kahjulikke mürkaineid ja toimub materjalide biolagunemine.
Uute puidust liginullenergiahoonete maksumuse vähendamise uuringuprojekti (NERO) raames analüüsiti tehases toodetud hoonete piirdetarindite õhupidavust. Lekkekohad kaardistati termokaamera abil, tehes termopildid enne ja pärast alarõhu olukorda. Tulemus näitab, et suurimad probleemid on eelkõige tarindite liitekohtades. Ehitusaegsed külastused kinnitasid, et liitekohtade tihendamiseks olid tingimused loodud – näiteks oli seinapaneelidel aurutõkke lõikevaru (joonis 2, vasakpoolne foto), mida oli mugav õhupidavalt teipidega liita. Alarõhu tingimustes teostatud termograafia aga näitas samas kohas tugevat õhuleket.
Analoogsed lekkekohad esinesid mitmetes välisseinte liitekohtades. Esines ka õhulekkeid läbiviikudest – näiteks ei olnud tihendatud suitsuanduri juhtmete läbiviik aurutõkkest. Projektdokumentatsioonis olid viited õhu- ja aurutõkke teipimisele olemas ja enne tihendustöid tehtud külastusel ehitusplatsile ei esinenud takistusi teipimistöö teostamiseks.
Kuigi õhupidavus on esmalt projekteerimisülesanne, sõltub tulemus olulisel määral ka ehitustöö kvaliteedist. Ka suurel määral tehases toodetud hoonete puhul võib kvaliteedi tagamisel määravaks osutuda töö ehitusplatsil. Ehituspuusepa kutsestandardi kohaselt kuulub tema kompetentsi hulka oskus paigaldada tööjooniseid järgides määratud aja jooksul karkassile soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalid ning auru- ja tuuletõkkematerjalid, samuti oskus kasutada töö tegemiseks ratsionaalseid töövõtteid ja sobilikke tööriistu. Kvaliteedi tagamiseks on vajalik, et ehitustöid teevad kutseoskustega ehitustöölised. Ei ole mõeldav, et iga oskustöölise järele valvab kõrgharitud insener.
Kasuks tuleb aga, kui töövõtja meeskonnas on niiskusturvalisuse ekspert, kes kontrollib tööd regulaarselt ja kelle vastutada on, et:
- õhupidav kiht on pidev ja selles pole katkestusi;
- omavahel on liidetud õiged kihid;
- liitekohtades on kasutatud spetsiaalteipe või plastsena jäävaid mastikseid;
- õhupidavust ei ole üritatud tagada pihustatavate vahtude, silikoonide jm sellisega, mis ei ole õhupidavad;
- läbiviikude jaoks on kasutatud spetsiaalseid tooteid;
- teipide paigaldamiseks on ehitustöölistel spetsiaalsed abivahendid – rullikuid, kaabitsaid jne;
- teibitavad, tihendatavad pinnad on eelnevalt puhastatud;
- teibid on surutud tugevalt vastu teibitavat pinda;
- poorsetel pindadel (nt betoon) on kasutatud krunti;
- enne teipide katmist on veendutud, et need oleksid korrektselt liimunud ja et teipidele ei jääks sisse kortse ega kanaleid;
- õhulekketest on tehtud nii pea kui võimalik (eelistatult enne viimistlustöid), et vajadusel teha parandusi ja täiustusi;
- edasiste tööde käigus hoidutakse õhupidava kihi vigastamisest.
Olenemata sellest, et vastutajaks on üks isik, peavad samu põhimõtteid teadma ja järgima ka ehitustöölised. Sealhulgas ka spetsialistid muudelt aladelt, kes võivad oma töö käigus õhupidavat kihti vigastada. Seega on kasulik enne ehitustööde algust läbi viia õhupidavust või laiemalt niiskusturvalisust puudutavaid eesmärke ja põhimõtteid tutvustav koolitus kõigile ehitustöölistele.
Tallinna Tehnikaülikool, Aalto ülikool ja Kouvola Innovation OY Soomest, uurimisasutus SINTEF Norrast ja Växjö kohalik omavalitsus Rootsist uurivad võimalusi vähendamaks liginullenergia puithoonete maksumust. Projektis kaardistati olemasolevate liginullenergia puithoonete lahendusi, uuriti näidishoonete tarindeid ja tuvastati asjaolud, mis mõjutavad selliste hoonete kulutõhusust. Detailsem informatsioon on kättesaadav veebiaadressil www.neroproject.net.
