Puidust RMK büroohoone püüab pilke

Kauss Arhitektuur OÜ arhitekt Allan Pilter räägib, et lähteülesandeks oli projekteerida funktsionaalselt ja arhitektuurselt kõrgetasemeline büroohoone. „Sooviti laialdast puidu kasutamist ja eksponeerimist, hoone pidi ka linnaehituslikult oma asukohta sobima,“ kirjeldab ta. „On hea meel, et Tartu kivilinn sai endist puukooli territooriumi ja Rõõmu tee elamupiirkonda siduva objekti.“

Ühtlasi soovis tellija lahendust, mille kulud oleksid optimaalsed: hoone pidi olema energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega, vastates liginullenergiahoone normidele. „Arhitektuurivõistlus toimus 2018. aasta suvel, projekteerimistööd algasid sama aasta sügisel ja lõpptähtaeg oli 2019. aasta veebruar, seega projekteerimisperiood vältas kokku pool aastat,“ meenutab Pilter.

Võistlustöö realiseerus

Võrreldes võistlustööga projektis hiljem sisulisi ja suuri muudatusi ei tehtud, detailplaneeringu tingimustega olid arhitektid juba eos arvestanud. Kõige enam tuli tegijail vaeva näha ikkagi suhteliselt pingelise ruumiprogrammi mahutamisega nii ehitusalasse (600 m²) kui kõrgusesse (8 m). Pilteri kinnitusel esines siiski ka üks suurem sõna otseses mõttes „vundamentaalne“ muudatus – nimelt projekteeriti vundamendilahendus ehitamise käigus ümber. „Kui selgusid tegelikud geoloogilised tingimused, ei vastanud need päris täpselt esialgsete uuringute tulemustele,“ räägib ta.

Loogiline ruumiprogramm

Kogu liikumine toimub büroohoones mööda keskset aatrium-koridori, mille otstes on trepikojad ja puhkenurgad. Koridor muudab suunda/murdub vastavalt hoone kujule ja võimaldab seeläbi tekitada erineva sügavusega tööruume.

„Lisaks on koridori idee profileerida RMK matkarada: seal kasvavad ronitaimed (tetrastigma), mis mõne aasta jooksul peaksid loodetavasti võrsuma teise korruse katuslaeni välja. Ülevalt, kogu hoonet läbivast klaaskatusest tulev valgus loob puidu pinnale koos päikese liikumisega erinevaid varjundeid, mis aitab muidu umbsel koridoril muutuda hoopis põnevaks „metsasihiks”,“ kirjeldab Pilter ideed.

Tellija soovil on hoones n-ö kabinetisüsteemis töökohad, igal osakonnal on oma suletud ruum, et soodustada keskendumist. Teise korruse põhjapoolsed kontoriruumid on omavahel ühendatud sildadega: nii säilib avar ja valgusküllane õhuruum läbi mitme tasandi.

Keldrikorrusel asuvad aga söögisaal, pesuruumid, tehnoruumid ja muud väiksemad abiruumid. Lisaks sisemisele trepikojale pääseb keldrikorrusele vajadusel ka otse õuest, keldritasandil asuvast sissepääsust.

Hea teada

Rõõmu tee 7 ja 11, Tartu linn

• Tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus
• Ehitaja: KRC Ehitus OÜ
• Peaprojekteerija: Esplan OÜ / Kauss Arhitektuur OÜ
• Arhitektuur / sisearhitektuur / maastikuarhitektuur – Kauss Arhitektuur OÜ / Allan Pilter, Julia Trunova, Heleri Koltšin
• Projektijuhtimine: Esplan OÜ / Kauss Arhitektuur OÜ
• Konstruktsioonid: Makespace OÜ / Streng OÜ
• Teed ja katendid: Extech Design OÜ
• Välisvõrgud: Viva Insenerid OÜ
• Sisevõrgud: Viva Insenerid OÜ
• Elekter ja nõrkvool: PB-Projekt OÜ
• Energiatõhusus: Energiapartner OÜ
• PV-paneelid TE: Energiapartner OÜ
• Tuleohutuse osa TO: Tuleohutusekspert Toomas Randmaa OÜ
• Infograafika: Sasu Stuudio OÜ
• Autorijärelevalve: Allan Pilter
• Valmimise aeg: 08.2020
• Hoone suletud netopind: 1489 m²
• Energiaklass: A (≤100 kWh/(m2a)

Tume fassaad ja hele sisearhitektuur

Puidust ehitamise võimaluste demonstreerimisega RMK Tartu büroohoones kokku hoitud ei ole: fassaad on kaetud tumeda termotöödeldud ja puidukaitsevahendiga viimistletud kuusest püstlaudisega, mille ees paikneb lõunapoolsel küljel ja osaliselt hoone otstes puidust topeltfassaad – vertikaalne ribistik. See toimib ühtlasi kontoriruumides passiivse varjestusena ning loob Rõõmu tee poolt vaadelduna n-ö akendeta fassaadi efekti.

Üksikud suuremad avad on kaetud horisontaalse varjestusena töötava „nokaga” – lahendus, mille ideestik tuleneb pesakastide arhetüübist.

Põhjapoolsel küljel asuvad sarnaselt lõunapoolsele fassaadile erineva mõõduga aknad, kuna aga puudub varjestav topeltfassaad, lubab see hoones toimetavate „puiduüraskite” toimetusi ka kaugemalt vaadelda. Puidul lubatakse domineerida ka siseruumides, ent siin taotletakse kontrastina välisele tumedale „puidukoorele” heleda „toore puidu“ muljet.

Tööruumide siseseintel saab imetleda ristkihtpuidust konstruktsiooni, mis galeriikoridoris on omakorda kaetud peensaetud püstlaudisega ning viimistletud toonimata puidukaitseõliga.

Hea lahendus, palju osapooli

Kauss Arhitektuur OÜ arhitekt Allan Pilter räägib, et õnnestunud lõpptulemuseni jõuti erinevate osapoolte koostöös. „Koostöö ehitajaga oli väga hea. KRC Ehitus tegutses väga professionaalselt ja mis põhiline, oli orienteeritud hea tulemuse saavutamisele. Kui aeg-ajalt võib juhtuda, et arhitektid oma nõudmistega võivad ehitaja jaoks päris tüütuks muutuda, siis KRC Ehituse puhul ma sellist suhtumist ei tajunud. Kõik tehti täpselt nii nagu vaja oli ning järeleandmisi kvaliteedis ei tehtud. Kõik projektivälised muudatused kooskõlastati korrektselt ja koos leidsime ka parimad lahendused,“ kiidab ta. „Eraldi tõstaksin esile objekti projektijuht Aleksandr Muhhinit, kes hoidis ehituse käigus arhitekti kursis kõikide detailidega ning lõpptulemusena valmis objekt kuu aega enne tähtaega.“

Koostöös leiti lahendused

Samuti tõstab ta koostööpartneritest esile konstruktor Laur Lõvi (MakeSpace OÜ) rolli, kes oli asendamatu oma teadmistega ristkihtpuidust projekteerimisest ning aitas lisaks heale konstruktiivse lahenduse väljatöötamisele paremini mõista CLT-tehnoloogiat, andes praktilisi nõuandeid materjali parimate omaduste väljatoomiseks.

„Lisaks on tänusõnu väärt tuleohutusekspert Toomas Randmaa, kelle abiga saime hoone tuleohutusele läheneda veidi loomingulisemalt. Sellise üleni puidust TP2 hoonele esitatavad nõuded on täna arhitektuursest seisukohast siiski päris piiravad ning jäigalt kõiki nõudeid eraldi täitma asudes poleks me kindlasti ruumiliselt päris sellise tulemuseni jõudnud. Kokkuvõttes on hoones tagatud kõik ohutusnõuded ja kasutaja jaoks on tegu väga turvalise töökeskkonnaga,“ räägib Pilter.

Hea teada

• Hoonel on kolm korrust, millest kaks maapealset on konstrueeritud täielikult ristkiht-puitkonstruktsioonile (välis- ja siseseinad, vahelaed ja katuslagi) ja üks maa-alune korrus, mis (paiknemisele iseloomulikult) on täielikult betoon- ja kivikonstruktsioonist.
• Hoone kuju on tulenevalt ehitusala piirist lihtne risttahukas, mille nurgad kirdes ja edelas on „maha lõigatud“, eesmärgiks oli saavutada lisaks maja võimalikult väikesele ökoloogilisele jalajäljele ka võimalikult väike visuaalne jalajälg. Erinevate nurkade alt vaadelduna paistab hoone saledamana, kui ka ta tegelikult on, samuti saab luua erineva iseloomu ja suurusega ruume.
• Kontorihoone sisemine logistika toimub piki hoonet läbivat keskset galeriikoridori, mis jagab hoone tinglikult kaheks, põhja- ja lõunapoolseks mahuks ja on omavahel ka kõrguslikult väikeses nihkes. Sellise mahulise vormimängu idee tuleneb ühelt poolt puidu kuivamisel tekkivast lõhest puidupakus, andes algsele võistlustööle ka pealkirja „PAKK“. Teisalt annab „lõhe” hea võimaluse valguse ligipääsuks ülevalt, toetades läbi 2. korruse avatud õhuruumiga galeriikoridoris tekkinud matkaraja-atmosfääri.
• Klaaskatus laseb ida-, lõuna -ja läänevalgusel paista läbi galerii õhuruumi, kus kasvavad mööda puitpüstribistik-piirdeid lopsakad ronitaimed ja paiknevad spetsiaalselt selle maja jaoks loodud graafilised tööd Mariliis ja Tõnis Kenkmaalt (™ Prints). Ronitaimedele on esimese korruse tasandile paigutatud mullakastid, mille serval saab ka istet võtta. Mõlema korruse koridori „matkatee“ otstes asuvad köögiga puhkenurgad.
• Koos büroohoonega projekteeris Kauss Arhitektuur kõrvalkinnistule ka RMK-le abihoone metsainventari hoidmiseks.
  Abihoone on projekteeritud ansamblisse büroohoonega: kasutatud on sarnast vormimängu ning materjalide kombinatsioone. Hoone kandev ja jäigastav karkass on liimpuidust, katuslagi ning siseseinte katteplaadid on ristkihtpuidust. Vundament kiilvaiadel.
  Abihoone lõunapoolses otsas on konsoolne pesula-varjualune metsatehnika puhastamiseks.
  Allikas: konkurss aasta puitehitis