Tänavu läheb EL tulemusreservist korterelamute rekonstrueerimistoetuse tarbeks käiku 28,5 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud toetuse maht ning muutunud on taotlemisprotsess.
„Sel aastal kasvas korterelamute rekonstrueerimistoetuse maht võrreldes eelmise aastaga 11 miljoni euro võrra ning sellest saab hinnanguliselt abi umbes 80 korterelamut,” sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Ühelt poolt on selle meetme eesmärk teha hooneid korda ja muuta neid järjest energiatõhusamaks, aga teisest küljest loodame, et see aitab riigis tegutsevaid ehitusettevõtteid oludes, kus kriisi tulemusena uusi tellimusi varasemas mahus peale ei tule.”
Kui varem valiti toetuse saajad välja taotluse esitamise järjekorra alusel, siis seekordses taotlusvoorus pannakse taotlejad hoopiski pingeritta. Pingerea moodustamise aluseks võetakse rekonstrueeritava hoone energiasäästu maht – mida suurem on hoone praeguse energiatarbimise ja projekteeritava energiavajaduse vahe, seda kõrgem on taotleja koht pingereas. Võrdse energiasäästu mahu puhul saab pingereas kõrgema koha hoone, millel on suurem suletud netopinna ehk kasuliku pinna suurus.
Teise muudatusena jaotatakse taotlejad eri piirkondadesse ning piirkonna toetussumma aluseks on regiooni korteriomandite arv ja kinnisvara väärtus ehk suurema toetuse saavad nii suurema korteriomandite arvuga piirkonnad kui ka madalama korteriomandite turuväärtusega piirkonnad. Taotluspiirkonnad jagunevad Põhja-Eestiks (Harjumaa, sh Tallinn), Lääne-Eestiks (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa), Kesk-Eestiks (Järva-, Lääne-Viru- ja Raplamaa), Kirde-Eestiks (Ida-Virumaa) ja Lõuna-Eestiks (Jõgeva-, Põlva-, Valga-, Viljandi-, Võru ja Tartumaa (sh Tartu linn)).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass selgitas, et taotlejate piirkondadesse jagamine on oluline toetuse ühtlasema jagunemise tagamiseks. „Seni abi saanud elamutest kolmandik asub Tallinnas ning kolmandik Harjumaal, Tartumaal ja Tartu linnas. Riigi regionaalarengu suundade kohaselt tuleks arengut soodustavaid meetmeid suunata enam just suurtest keskustest väljapoole ning just see uuendus paneb maapiirkondade korteriühistud suuremate linnade omadega võrdsemasse positsiooni,“ ütles ta.
Lisandub ka kriisiabi
Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist on alates 2015. aastast saanud läbi KredExi rahastuse 391 korterelamut summas 119,5 miljonit eurot. Möödunud aastal tehti väljamakseid 30 miljoni euro eest ja lõpetati 116 korterelamu rekonstrueerimine.
Uus taotlusvoor avaneb 11. juunil, rohkem infot selle kohta ilmub lähiajal KredExi kodulehele.
Lisaks sellele KredExi toetusele eraldab riik korter- ja väikeelamute rekonstrueerimiseks veel 73 miljonit eurot, mis on kriisiabipaketi osa. Kui EL tulemusreservist rahastuse saanud korterelamute rekonstrueerimistoetuse saajad valitakse pingerea põhjal ning kandideerimisel tuleb esitada rekonstrueerimise põhiprojekt, siis kriisiabi saajad valitakse eelprojekti ning taotluste esitamise järjekorra alusel, et kiirendada raha jõudmist ehitussektorisse. Kriisiabitoetusest saavad madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades abi ka korteriühistud, kelle hoonetes on vaja rekonstrueerida üksikuid hooneosi.
Lisainfo
Korterelamute rekonstrueerimistoetus tuleb sel aastal uute tingimustega
