Eesti Ehitusettevõtjate Liit on kokku löönud valdkonna 2019. aasta tulemused ja annab hinnangu käesoleva aasta arengutele.
Käesoleva aasta väljavaateid hinnates on Eesti ehitusturgu ees ootamas tuntav sektori jahenemine.
2019. aasta numbrid koos
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2019. aastal kokku 3,2 miljardi euro eest, mida oli kokkuvõttes 3% rohkem kui 2018. aastal. Sektori kogukasv tulenes välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete kasvavatest ehitusmahtudest, mille osatähtsus kogu sektorist moodustas 8%.
Hooneid ehitati Eestis ja välisriikides kokku 2,2 miljardi eest ja rajatisi 1 miljardi euro eest. Kui hoonete ehitusmahud kasvasid aastaga 8%, siis rajatisi ehitati mullusega võrreldes 6% vähem.
Ainult kohalikku turgu arvesse võttes peatus ehitusmahtude kasv esmakordselt alates 2016. aastast, mida mõjutas ehitusmahtude vähenemine nii mitteelukondlike hoonete kui ka rajatiste ehituses. Mitteelukondlike hoonete ehitamiseks väljastati ehituslubasid 2019. aastal kokku 947 800 m²-le, mida oli 10,6% vähem kui 2018. aastal ja siin on negatiivne trend püsinud juba teist aastat järjest.
Vaatamata nõudluse vähenemisele mitteelukondlike hoonete osas on suur nõudlus endiselt püsinud elukondlike hoonete järele, mida kinnitab ka ehituslubade väljastamise statistika.
2019. aastal väljastati elukondlikele hoonetele ehituslubasid kokku 620 200 m² pinna ulatuses, mida on 12% rohkem kui 2018. aastal.
Ehituslubade jätkuvat kasvu 2019. aastal mõjutas lisaks suurele nõudlusele kindlasti ka alates 01.01.2020 erasektori hoonetele karmistunud uute energiatõhususe miinimumnõuete määruse rakendumine, mis ajendas paljusid arendajaid veel enne 01. jaanuari ehituslubasid leebemate nõuete kohaselt taotlema, et paremini hinnakonkurentsis püsida. Eeltoodut arvesse võttes väheneb suure tõenäosusega 2020. aastal ehituslubade taotlemisaktiivsus ka elukondlikele hoonetele.
Mida toob 2020?
Kui veel kuu-poolteist tagasi võis 2020. aasta väljavaateid hinnates prognoosida, et Eesti ehitusturgu on suure tõenäosusega ees ootamas mõõdukas langus ja sektori jahenemine (korrastumine), siis ülemaailmsest koroonapandeemiast tingitud hetkeolukorda arvesse võttes on prognoosid käesolevaks aastaks negatiivsemad.
Kui suur saab ehitussektori ja kogu majanduse aastane langus kokku olema, sõltub suurel määral järgmistest asjaoludest:
- Millal viirus taandub ning kui kaua kestab riigis eriolukord ja selle majandust pärssivad mõjud?
- Kuidas reageerivad ja milliseid meetmeid rakendavad pandeemia leviku ja selle tagajärgede ohjamiseks muu maailm, eriti aga teised Eestiga samas tarneahelas olevad riigid?
- Kui kiiresti suudab reageerida Eesti riik eeldatavast majanduslangusest tingitud tagajärgede leevendamiseks vajalike toetusmeetmete rakendamisel?
Kui vajalikud meetmed rakendatakse õigeaegselt ja eriolukorrast tingitud piirangud ei kesta üle kahe kuu, siis suudab majandus aasta teises pooles ehk taastuda. Sellest lähtudes prognoosin kogu majanduse aastaseks languseks kuni 5%, ehitussektorit võib aga ees oodata suurem (10–20%) kukkumine. Negatiivsema stsenaariumi korral võib olukord kujuneda prognoositust hullemaks.
Ettepanekud viiruse majandusmõju leevendamiseks
- Haigushüvitise katmine täies ulatuses riigieelarvest.
- Keskmise palga säilitamine karantiinis olevale töötajale. Töötukassa vahenditest ja muud meetmed ettevõtjatele likviidsusprobleemide leevendamiseks.
- Meetmed ettevõtjatele likviidsusprobleemide leevendamiseks.
- Vääramatu jõu tõttu ehituslepingute tähtaegade pikendamine.
- Kontratsükliline lähenemine: majanduslanguse ajal suurendada riigi investeeringuid (sh infrastruktuuri), et stabiliseerida olukorda turul.
Viimastel aastatel valitsevateks probleemideks ehitussektoris on:
Kvalifitseeritud tööjõu suur defitsiit
Endiselt valitseb sektoris suur puudus kvalifitseeritud tööjõu järele. Haridussüsteem ei vasta enam ammu tööturu ootustele. Ehituserialade populaarsus ei ole suutnud eelmise buumi eelset taset taastada ja on pigem kahanevas trendis. Ka võõrtööjõupoliitika Eestis ei toeta hetkel tööturu arenguid.
Ehitussektori madal tootlikkus
Tootlikkust pärssivaks teguriks Eesti ehitussektoris on kindlasti ehitusprotsessi ettevalmistusse liiga vähene panustamine ja seda eriti riigi tasandil.
Selle peamiseks põhjuseks on ettevõtjate hinnangul riikliku ehituspoliitika (pikema vaatega riikliku hankeplaani) puudumine ja riiklike ehitiste valmimistähtaegade politiseerimine, mis ei jäta olulistele ehitustsüklitele (planeerimine, kavandamine, hankeprotsess, ehitusprotsessi ettevalmistamine ja ehitamine) piisavalt aega. Eriti kriitiline on ettevõtjate seisukohalt just hanke- ja ehitusprotsessi ettevalmistamisele kavandatud (jäetud/mittejäetud) aeg.
Ebapiisav ettevalmistusaeg suurendab oluliselt riske nii ehitustööde kvaliteedile kui ka ehitiste tähtaegsele valmimisele ja põhjustab tihtipeale planeeritud ressursside ülekulu, mis omakorda pärsib ettevõtete tootlikkust.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on ehitusliitude algatusel koos teiste turuosalistega vastavat pikema vaatega riiklikku hankeplaani välja töötamas.
„Halli majanduse“ suur osakaal ja sellest tingitud ebaaus konkurents
„Halli majanduse“ kahanev, kuid endiselt suur osakaal ja ebaaus konkurents sektoris ei motiveeri ettevõtjaid innovatsiooni panustama.
Kindlasti peitub innovatsioonis ka ehitussektori tootlikkusele suur potentsiaal. Tundub, et välisturgudel tegutsevad ettevõtted ei jää innovatsiooni rakendamisel oluliselt sihtriigi ettevõtetele alla ja kohati isegi ületavad neid. Ometigi ei ole ehitusettevõtjad täna piisavalt motiveeritud Eestis innovaatilisi lahendusi rakendama ja selle üheks põhjuseks tuuakse, et innovatsioon ei taga Eestis maksupettuste ees konkurentsieelist. Ehitusturg on liiga liberaalne ja ei tõkesta piisavalt ebaausat konkurentsi.
Musta turu (ümbrikupalgad ja muud maksupettused) osakaal puudutab väidetavalt kuni 25% ettevõtetest.
Kindlasti vajaks ehitussektor selles osas selgemaid regulatsioone, et tagada ehitusturul ettevõtjatele võrdne konkurents.
Samas ei tohiks vastavate regulatsioonide kehtestamisega kaasneda ettevõtjatele niigi suure halduskoormuse kasvu, vaid pigem vastupidi.
