Eesti Ehitusettevõtjate Liit esitas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud koroonaviiruse levikust tingitud majandusmõjude leevendamiseks.
1. Haigushüvitise katmine täies ulatuses riigieelarvest
Maksta haigushüvitist alates esimesest haiguspäevast kuni haiguslehe lõppemiseni ning haigushüvitis katta täies ulatuses riigieelarvest. See motiveerib töötajaid koju jääma koheselt haigussümptomite ilmnemisel ning leevendab tööandjate rahalist koormust.
2. Keskmise palga säilitamine karantiinis olevale töötajale Töötukassa vahenditest ja muud meetmed ettevõtjatele likviidsusprobleemide leevendamiseks.
Olukorras, kui töötajad ei ole küll haiged, kuid peavad olema karantiinis, ei maksta neile haigushüvitist, kuid tööandja peab maksma keskmist palka TLS § 35 alusel. Iseäranis problemaatiline on olukord sektorites, kus kaugtöö tegemine ei ole võimalik või ei ole valdavalt võimalik, sh ehitussektoris. Ettepanek on kasutada karantiinis olevatele töötajatele keskmise palga maksmiseks Töötukassa vahendeid, et säilitada töötajatele töötasu ning samas leevendada tööandjate rahalist koormust.
3. Muud meetmed ettevõtjatele likviidsusprobleemide leevendamiseks.
Lisaks kirja punktis 2 märgitule, näha ette muud meetmed, mis leevendavad likviidsusprobleeme ettevõtetele, kes viiruse laialdase leviku tõkestamiseks tehtud otsuste tõttu kahju kannatavad (näiteks pakkuda laenu, toetust, ajatada maksuvõlgasid jm).
4. Vääramatu jõu tõttu ehituslepingute tähtaegade pikendamine.
Avalikul sektoril (riik, kohalikud omavalitsused, riigi äriühingud) käsitleda viiruse levikust tingitud probleeme (materjalide tarneraskused, tööjõu puudumine, ehitusobjektidel töö peatamine või nende sulgemine) vääramatu jõuna ning pikendada riigihankelepingutes kokku lepitud tähtaegasid ilma õiguskaitsevahendeid rakendamata. Võimalusel käsitleda samu asjaolusid vääramatu jõuna ka erasektoris.
5. Kontratsükliline lähenemine.
Riigil rakendada kontratsüklilist lähenemist, st majanduslanguse ajal suurendada riigi enda investeeringuid (sh infrastruktuuri), et stabiliseerida olukorda turul ja vähendada negatiivse majandustsükli mõjusid.
