Puidust hoone päästjatele

Mida head Vastseliina päästekomando juures esile tõstaksite?

Hea on see, et Vastseliina päästekomando maja on äärmiselt kompaktne ja ökonoomne ning kõigi lahenduste aluseks on päästjate töö eripära, mille ümber keerleb kogu arhitektuur – kuidas jõuda igast maja punktist minutiga autosse ja garaažiuksest välja, kuidas aidata päästjatel pingelise töö vahepeal puhata jne.

Et tegemist on väikesematele maakohtadele loodud tüüpprojektiga, saaks sama komandohoone ehitada ka muudesse asukohtadesse üle Eesti.

Riigi poolt oleks innovaatiline samm rajada kümmekond päästehoonet sama projekti järgi. Praegu taolistele argistele funktsioonidele arhitektide tähelepanu ei jagu ja ehitatakse väga juhusliku kvaliteediga hooneid. Hea tüüpprojekt sellises olukorras on õige asi – riik saaks näidata, et ta väärtustab oma inimesi ja vähemtähtis pole, et sama raha eest saaks rohkem tehtud.

Päästekomando ja puit. Miks eelistasite just seda materjali?

Puidu kasutamine oli meie võistlustööga ette nähtud, seetõttu vaatamata eelarvamustele ja raskustele püüdsid kõik osapooled siiski kaasa mõelda, kuidas tüüpset päästehoonet kõige paremini (ja odavamalt) sellest materjalist luua.

Ajalooliselt on pritsumajad olnud kogukonna tegevuste keskpunktiks ja tavaliselt olidki need lihtsad puitehitised. Ka tavainimesele (mitte arhitektile) on puidu eelis võrreldes plekist või kivist angaariga arusaadav. Betoonist on puit aga odavam.

Kust saite inspiratsiooni?

Võistluse ajal meenutasime zürii liikme Raivo Puuseppa kunagist selgitust Põltsamaa komando kohta, et „tuletõrjedepoo juures sai kasutada tavalisest enam puitu, kuna tuletõrjujad on lähedal,“ samuti andsid ideid mõned Hollandi ja Austria väiksemad päästehooned. Puust olid ka ajaloolised pritsukuurid. Kunagi varem Viljandi Kultuuri-akadeemia puitfassaadi näidist luues külastasime Põlva lähedalasuvat komandot, et teha suitsusukeldumise katse. Nägime, kuidas tuletõrjuja peab olema kogu aeg valmis reageerima, kuigi vahel tuleb järgmist väljakutset üsna kaua oodata. Projekti luues mõtlesime, mida kasutajad vajavad – tavalises garaažis oodata ei ole ju mugav, sisuliselt on depoo nende teine kodu, seega olmetingimused on niisuguses hoones tähtsad.

Kaua võttis aega selle lahenduse loomine ja ehitamine?

Projekteerimine vältas neli kuud, ehitamine veidi alla aasta. Kui hoone oleks teostatud elementidest, nagu algselt kavandatud, oleks ka ehitusaeg olnud oluliselt lühem.

Milliste takistustega maadlesite?

Meie büroo jaoks oli see projekt nende hoonete seeriast, kus püüdsime teadlikult teha pragmaatilisi ja sotsiaalse tähtsusega, kuid arhitektuurilt kõrgetasemelisi hooneid: varjupaik, linnasaun, tuletõrjedepoo. Kuigi enamasti loodi need projektid arhitektuurivõistluste võidutöödena, olid nii projekteerimiseelarve kui ka ehituseelarve väga piiratud. Pidasime ja peame nn lihtehitiste arhitektuuri taseme tõstmist oluliseks ja püüdsime anda oma panuse. Depood tehes sai selgeks, et see suund ei ole büroo jaoks pikemalt jätkusuutlik, seega jäi depoo selles seerias ka viimaseks. On oluline, et otsustajatel oleks oskus eristada arhitektuuri tavaehitistest või esmanegi arusaam arhitektuuri kvaliteedist. Ei ole normaalne, kui peab varjama arhitektuuri mõttes olulisi elemente või lahendusi, et neid projekti kui terviku jaoks säilitada.

Põnev on luua nii kompaktset hoonet, kui võimalik, kuna aga eelarve oli väga pingeline, siis muudeti projekti valmimise järel hoone konstruktiivne lahendus puitelementide asemel puitkarkassiks. Katusematerjal vahetati profiilpleki vastu, samuti soovis tellija vähendada klaasi mahtu.

Vaid Exceli-tabelist lähtudes ja 670-eurosele ruutmeetrihinnale keskendudes hea arhitektuur ei sünni. Panustasime küll muutustesse, et saada hea tulemus, ent see tähendas topelttööd. Näiteks tehnilist lähteülesannet tellijal alguses ei olnudki ja kõik tehnoloogilised lahendused soovitati meil lihtsalt üle võtta palju suuremalt Lasnamäe päästekomando hoonelt. On ootuspärane, et pärast vaheeelarvestamist ja ekspertiisi, tellija ikkagi täpsustas oma soove ja väga palju tuli ümber teha. Kokkuvõttes on algatus väga hea – asjaolu, et riik on teinud sellisele hoonele arhitektuurikonkursi, väärib kiitust.

Kuidas tulemusega rahule jäite?

Ehk liigagi palju pidi võitlema enesestmõistetava eest, aga kokkuvõttes jäime tulemusega rahule. Kiidaksime ka Semuehituse projektijuhti Ingemar Palmi ja samuti RKAS-i ehitusaegset projektijuhti Indrek Henki, kes oli platsitöös kogenud ja oskas kaasa mõelda.

Vastseliina päästekomando

• Arhitektid: Siiri Vallner ja Indrek Peil, Kristel Niisuke, Kavakava OÜ
• Ehitaja: Semuehitus AS.
• Päästekomando konstruktiivseks lahenduseks on puitkarkass, mille abil on lahendatud nii hoone vahelagede konstruktsioon kui katusekandjad.
• Ka arhitektuurse lahendusena on läbivalt kasutatud puittooteid, nii on näiteks fassaadikattena eelistatud puitlaudist, hoone siseviimistluseks garaaži ja tööruumide osas on kasutatud OSB-plaati, samuti on olme- ja avatud aladel (õppeklass, kabinetid, trepikoda) kasutusel vineer.