OÜ Renovedur juhatuse liige, restauraator Madis Ahman, räägib, et kui otsus puitmaja fassaadi korrastada tehtud, tuleb alustuseks hoone kohapeal üle vaadata ja otsustada, kuidas edasi.
Vana puitmaja kohapeal üle vaadates saab selgeks, milliste töödega on vaja alustada esimeses järjekorras. „Mida on võimalik säilitada, seda tuleb säilitada, pehkinud kohad tuleb välja vahetada,“ selgitab Ahman oma tööpõhimõtet.
Tüüpilised veekahjustused
Sagedasemad probleemid vanematel puitelamutel on seotud veekahjustustega. „Ka siis, kui katus vett peab, on üsna tüüpiline lekkimine vanadest vihmaveerennidest. Vihmaveetorudesse kipuvad kogunema puulehed ja sammal, nii mõnigi kord on renni põhjas juba huumusekiht. Torud roostetavad läbi ja peagi jõuab vesi laudisele ja fassaadile kurja tegema. Ka põlvekohad koguvad sodi ja sinna kipub ka vesi kinni jääma. Nii saab probleem alguse,“ selgitab Ahman.
Probleemsed on ka veelauad – kui sokkel on välisseina suhtes eenduv, kipub ka ilus 15-sentimeetrine ja õige kaldega veelaud ajaga mädanema. Kohas, kus vesi kipub puitu niiskusega ummistama, ei jõua niiskus piisavalt kiiresti välja kuivada, vett pritsib paratamatult ka laudisele ning liigniiskus võib lõpuks ka palki mädandada.
Lisaks tuleb alati tähelepanu pöörata aknaalustele: akende vahetuse käigus jäetakse pahatihti paigaldamata plekid ja piirdeliistud ning vesi leiab tee aknaalustesse palkidesse. „Kui on paigas algupärane karniisplekk ja piirdeliist, ei ole see tüüpiliselt olnud nõrk koht,“ osutab Ahman. „Kui aga millalgi on hoonele paigaldatud plastikaknad, puuduvad viimastel sageli lengi all sooned pleki tarbeks, seega puudub ka võimalus aknaaluse palgi kaitseks normaalset plekiga karniisi paigaldada.
Vanad aknad korda
„95% vanadest originaalsetest puitakendest on taastatavad. See võib olla hetkel suurem investeering, aga pikas perspektiivis tasub ära ja maja väärtus ajas püsib,“ usub Ahman. „Ka väärtushinnangud liiguvad sinna, et hoone arhitektuuriga arvestavaid renoveeritud maju hakatakse rohkem hindama. Vaatamata okupatsiooniaegsele vähesele hooldusele on paljud originaalaknad tegelikult heas seisukorras, sest need on valmistatud hoolega valitud puidust, mida tänapäeval on keerulisem leida.“
Ahman paneb südamele ka seda, et vanade akende, uste ja fassaadi kehvas seisukorras ei saa süüdistada omaaegset materjali olukorras, kus hoonet ei ole üldse hooldatud. „Taastamise vaev tasub end ära,“ julgustab Ahman. „Akende korrastamine on soojapidavuse tõstmisel oluline – tasuks õppida Soome ja teiste Põhjamaade praktikast ning vahetada pigem sisemisi raame pakettklaasi vastu, säilitades välimisel raamil tavaklaasi. See on jõukohane töö igale restauraatorile.“ Kui suuremaks tööks siiski esialgu raha ei jätku, võib esialgu paigaldada aknale kvaliteetsed tihendid, et vältida tuule läbipuhumist avatäidetest.
Tähelepanu tuleb pöörata ka katuslae soojustamisele – olgu tegu 3-korruselise linnamaja või traditsioonilise taluarhitektuuriga, lae soojustamine annab soojapidavusele palju juurde.
Taasta sama materjaliga
Fassaadi korrastamisel tasub lähtuda põhimõttest, et vahetamist vajav materjal asendatakse võimalusel sama materjaliga. Palgikahjustused tuleb plommida palgiga, lubikrohvitud fassaad parandada sama materjaliga, takuga tihendatud vahed uuesti takutada, kui aga laudis vajab vahetamist, tasub valida sama laiuse ja profiiliga laudis.
Pehkinud kohtade katmisest pole kasu. Külmasillad jäävad alles ka siis, kui pehkinud palk montaaživahtu täis lastakse – seega, kui teha, siis korralikult.
Üldiselt on korralik palksein piisavalt soojapidav konstruktsioon, mis on aastakümnetega ka n-ö paika vajunud. Küll on mõnikord vaja nt kittides tihendada pragusid laudises: „Ka siin tuleb otsused ikkagi jooksvalt vastu võtta, iga hoone on unikaalne.“
Värvidest tasub eelistada linaõlivärvi. See ei moodusta puidu pinnale kilejat kihti, mis niiskudes juba mõne aasta möödudes inetute latakatena maha kooruma hakkab. „Linaõlivärv imbub puidu pooridesse, lubab puidule langenud niiskusel välja kuivada ja kestab aastakümneid,“ kiidab Ahman. „Vanade fassaadide ülevärvimiseks on see parim lahendus.“
Tasub teada
Tüüpilised renoveerimisvead
- Tallinna miljööaladel on inimeste teadlikkus tõusnud, vähem on kuulda soovi vahetada originaalaken plastikakna vastu, ent ca 10 aasta eest trendina paigaldatud plastikakende vahetamine võtab aega. „Tegu on kiire ja lühiajalise lahendusega – plastikakent ei saa hooldada ega üle värvida, samuti on need arhitektuurselt sobimatud,“ paneb Madis Ahman südamele.
- Sageli soojustatakse ka rõhtpalkmaju välispidiselt villaga, ent see on suure riski võtmine – kui niiskus konstruktsiooni peaks jõudma, on suur oht majavammi tekkeks. Lisaks võib niisuguse välispidise soojustamise korral jääda vundament maja seina suhtes sissepoole, maja välisilme proportsioonid muutuvad ebaloomulikuks, räästad muutuvad kitsamaks, aknad jäävad sageli sissepoole, kuna nende väljatoomine on suur töö jne. Ka vaid tuuletõkkeplaadi paigaldamisel kaob paraku tööga kaasnevalt ajaloo prügikasti nii mõnigi originaalse profiiliga puitlaudis.
Lisainfo: renovedur.ee
