Eestlased on tõeline loodusrahvas, sest väga palju eelistatakse kodudes just puitpõrandat. Seejuures aga ununeb väga kiiresti, et puit on naturaalne materjal, mis näiteks õhuniiskuse tasemest sõltuvalt kipub paisuma või kahanema, tuues paratamatult kaasa „häälitsemise“ või praod. Ja need nähtused muide on igati normaalsed.
Viimases kehtivas (alates 2013) ehitus- ja viimistlusnormides (siseviimistluse RYL-käsiraamat) on punktis 752.5 öeldud: „Valmis parkettpõrandalt ei nõuta hääletust“ ning „Puidust põranda looduslikust liikumisest tulenevad häälitsused on lubatavad“.
Ujuvalt paigaldatud (aluspõrandast lahti, liimivaba ühendusvuugiga) laudparkett teeb häält seetõttu, et parketiplaadis (laudadest koosnevas tervikpõrandas) tekkinud sisepinged ei jaotu üle põranda võrdselt laiali ning kogunevad teatud kohtadesse. Pingekohtadele astudes liiguvad lauad üksteise suhtes imevähe üles-alla ning puidu hõõrdumisel vastu puitu tekib pragisev, nagisev ja õhukesel jääl kõndimist meenutav heli. Mis tekitab parketiplaadis sisepingeid ja paneb selle häälitsema? Põhjuseid on erinevaid, aga tihti ei pruugi nad esineda eraldiseisvalt, vaid ka koosmõjus.
Õhuniiskus ja sisekliima
Puit püsib mõõtmetelt stabiilne, kui suhteline õhuniiskus on vahemikus 40–60%. Meie laiuskraadil on see talviti oluliselt madalam ja suviti oluliselt kõrgem.
Usutavasti on enamik inimesi kokku puutunud vanade massiivsete puidust ustega, mis talvisel kütteperioodil käivad kergelt ja pigem on lengi ja ukse vahel vahe, kust isegi tuul sisse puhub. Ja suvel, kui õhuniiskus on kõrge, ei taha uks hästi kinni minna, sest puit on paisunud. Täpselt sama toimub meie nelja aastaajaga kliimas ka parketiga, ja see on täiesti normaalne. Suvisel ajal parkett nagiseb tänu paisumispingetele rohkem, kaks kuni kolm nädalat pärast kütteperioodi algust kõrgest õhuniiskusest tekkinud pinged ja helid aga kaovad. Õhuniiskusest tulenevat kriuksumist ja nagisemist ei teki, kui puitparkett ujuvpaigalduse asemel maha liimida.
Parketi planeering ruumis
On väga oluline, et parketiplaadid erinevates tubades oleksid üksteisest eraldatud. Parketi planeerimisel erikujulistesse ruumidesse (L-kuju, T-kuju) peaks deformatsioonivuukide arv ja asukoht olema eraldi läbi mõeldud ning arvutatud. Kuigi parketitootjate paigaldusjuhendi järgi võib ilma deformatsioonivuugita paigaldada 8-10 m, siis meie kliimas on soovitav siiski ühe parketikilbina nii suurt pinda ühes tükis mitte paigaldada.
Eraldi tähelepanu tuleb pöörata parketilaudade suunale kitsamates koridorides. Hoolimata ruumi sisenevast valgusest tuleks püüda kitsastes koridorides parketilaudu paigaldada piki koridori. Kui ilmneb vajadus paigaldada parketilauad koridoriga risti, siis on tingimata vajalik otsajätku tegemine iga teise lauarea keskossa. See maandab võimalikke kumuleeruvaid pingeid kõrvuti asetsevates ridades. Kui koridor on ühenduses teise ruumiga, tuleks neid käsitleda eraldi ruumidena ja teha nende vahele deformatsioonivuuk. Eestlased on tõeline loodusrahvas, sest väga palju eelistatakse kodudes just puitpõrandat. Seejuures aga ununeb väga kiiresti, et puit on naturaalne materjal, mis näiteks õhuniiskuse tasemest sõltuvalt kipub paisuma või kahanema, tuues paratamatult kaasa „häälitsemise“ või praod. Ja need nähtused muide on igati normaalsed.
Liiga väike deformatsioonivuuk
Üks põhjuseid, miks parkett nagiseb, on põhjustatud liiga väikesest deformatsioonivuugist seina ja parketi vahel, parketi ja parketi vahel suurtel pindadel või lävepakkude all. Deformatsioonivahe peab keskmise suurusega ruumis olema vahemikus 8–10 mm ja selle suurus oleneb ka näiteks sellest, millisel aastaajal parkett on paigaldatud. Talvel paigaldades peab jätma suurema deformatsioonivuugi, et suvisel, kõrgema õhuniiskusega perioodil saaks parkett vabalt paisuda ja liikuda. Suvel paigaldades jäetakse deformatsioonivahe väiksem, et talvisel kütteperioodil, kui puit kahaneb, parketivahed liistu alt välja paistma ei hakkaks. Samuti oleneb deformatsioonivuugi suurus sellest, kas parkett paigaldatakse ruumi suhtes pikku- või ristipidi.
Ukselengid ja lävepakud
Ka ukselengid põhjustavad tihtilugu ujuvpaigaldatud parketi nagisemist, sest need paigaldatakse vahetult vastu põrandat, mis tekitab parketiplaadile surve ega lase sel „vabalt liikuda“. Tegelikult peab ukselengi ja parketi vahele paigaldamisel jätma väikese vahe – justkui ukselengi „õhku paigaldama“.
Lävepakkude paigaldamisel on oluline, et need oleks kinnitatud nii, et ei takistaks parketiplaadi liikumist.
Raske mööbel
Raske mööbel on üks nagisemist tekitavatest põhjustest, millele tihtilugu tähelepanu ei osata pöörata. Raske mööbli surve põhjustab sama efekti nagu parketile paigaldatud ukseleng ehk parkett ei saa „vabalt liikuda“. Kõige sagedasemad probleemiallikad on raske raamaturiiul, köögimööbel või köögisaar, sest need on põrandale kõige suuremat punktkoormust avaldavad esemed. Halvemal juhul ei päädi selline situatsioon mitte ainult naginaga, vaid koht, kuhu pinge on koondunud, võib lainena üles punduda või tekitada prao parketilaudade vahele.
Aluspõranda seisukord
Aluspõrand on oluline võtmesõna, mis võib samuti olla parketi nagisemise kaudne põhjus. Ebatasane aluspõrand lubab parketilaudadel liigselt liikuda ning laudade omavahelisest hõõrdumisest tekib heli. Aluspõrand peab olema lubatud tasasuspiirides ±2–3 mm kahemeetrisel lõigul. Kui konarused on lubatud normist suuremad, tuleb aluspõrand lihvida või tasandada selleks ette nähtud segudega tootja ettekirjutuse järgi.
Lisaks aluspõranda tasasusele on oluline enne paigaldamist kontrollida ka betoonist aluspõranda vastavust niiskusnormidele. NB! Eriti hoolikas ole põrandakütte puhul!
Tuvastamata põhjused
Puitparketi ujuva paigalduse korral ei tohiks põranda häälitsemist pidada üllatavaks ja ebaloomulikuks ning alati ei pruugi sellele leida ka adekvaatset selgitust. Seda kinnitab ka juba ülal välja toodud siseviimistlustööde RYL-is kirjutatu: „Valmis parkettpõrandalt ei nõuta hääletust“ ning „Puidust põranda looduslikust liikumisest tulenevad häälitsused on lubatavad“.
Ehk teisisõnu, kui kõik võimalikud ja teadaolevad kriuksumist tekitavad põhjused on elimineeritud, võib parkett siiski vahel nagisema jääda. See on naturaalse materjali eripära, milles ei saa süüdistada parketitootjat, ruumi sisekliimat, ehitajat, müüjat ega halbade juhuste kokkulangevust. Alati on alternatiiv põrand maha liimida – see kaotab ka kõik naginad.
Mis on RYL-käsiraamat?
RYL-käsiraamatud on ehitusalal üldiselt heaks kiidetud hea ehitustava ja normatiivide kirjeldused ning need uuenevad keskmiselt iga 10 aasta tagant. RYL-is on esitatud kvaliteedinõuded ehitusmaterjalidele ja toodetele, tööprotsessile ja valmis ehitustöödele. Lubatud kõrvalekalded on esitatud tabelites või on kirjeldatud kvaliteediklasse täpsustavate selgitustega. Hetkel kehtib „Sisetööde RYL 2013: Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd“.
Paigaldamine mahaliimimise meetodil
Kuigi Eestis on levinud põranda paigaldamine ujuval meetodil, siis aasta-aastalt kasvab vajadus mahaliimitavate parkettide järgi. Mahaliimimine annab parketile suurema stabiilsuse, tänu millele saab eelmainitut vältida.
Parketi mahaliimimise eelised:
- Vähendab sammumüra ja kriuksumist.
- Saab ilma paisuvuugita paigaldada suuremaid alasid (tubade vahele ei pea paisuvuuki jätma ega üleminekuliistu paigaldama).
- Võimalus mustrisse paigaldada.
- Väiksem soojuskadu – põrandakütte korral tuleb soojus paremini läbi.
Kuidas leida nagina põhjustaja?
- Määra nagina tekkeaeg.
- Kontrolli, kas parkett on nõuetekohaselt paigaldatud:
- Hinda põrandat visuaalselt, muuhulgas ruumi kuju ja suurust.
- Kõnni mõned korrad üle põranda ning fikseeri, kas nagin esineb paiguti, alati sama koha peal või üle kogu põranda.
- Hinda, kas nagina esinemiskohtades on näha ja tunda parketiplaadi õõtsumist.
- Võta lahti sokliliistud ja kontrolli deformatsioonivahe olemasolu ja suurust.
- Kontrolli, kas parkett saab igas suunas vabalt liikuda (ukselengid, lävepakud, lükandustega kapiuste siinid, radiaatoritorud, trepp, raske mööbel, uksepiirajad jne).
- Kontrolli parketiplaadi tasasust rihtlatiga. Kui saab fikseerida normidest kõrvalekalduvat ebatasasust, võib kahtlustada aluspõranda deformeerumist
Pea meeles!
Puit on looduslik materjal, mistõttu tuleb arvestada, et sõltuvalt ruumi tasakaaluniiskuse tasemest võib puit kahaneda, mille tagajärjel võivad parketilaudade vahele vahed sisse kuivada või paisuda ja teha häält – nagiseda, kriuksuda. See on igati normaalne nähtus, sest puit on looduslik ja elus materjal.
