Suurkontserni Ruukki Eesti kontori ehituskomponentide projektiarenduse müügijuht Maarja Raatma ja ärivaldkonna juht Kaupo Pertel, mõlemad diplomeeritud ehitusinsenerid, avavad veidi fassaadimaailma telgitaguseid.
Esmalt, turg on tooteid täis, müügijuttu uskudes on nad kõik ka enam-vähem sama head – mille alusel valida?
Kaupo: Tõepoolest on õige valiku langetamine väga raske, sest sarnaseid tooteid on turul sadu. Kuid teada on ka, et hinnalt peaaegu samaväärsed fassaadikatted võivad pikas perspektiivis anda täiesti erineva tulemuse. Kuidas siis valida nii, et kõige odavam kõige kallimaks ei kujuneks? Meie puhul on näiteks lihtne – meil on müüjad insenerid ja enamik meie tooteid on mõeldud õige hoolduse korral kestma vähemalt 50 aastat. Ometi on me turul neidki tooteid, mis ei ole mõeldudki nii pikka aega vastu pidama. Ja nii võibki juhtuda, et majaomanik peab seinu üle värvima hakkama oluliselt varem kui pisut kallima fassaadikatte korral.
Maarja: Just! Ja kuna turg on „samaväärseid“ tooteid täis, ei saagi majaomanik põhjaliku eeltööta õiget otsust langetada. Pealegi, tihti hangib materjalid hoopis ehitusettevõtja, keda kestvus ei huvitagi – kaks aastat on enam kui küll, peaasi, et hind sobib! Vähegi esinduslikuma hoone puhul võiks fassaadivärv ikka paarist aastast kauem kesta.
Kas teil on vastupidavusest mõni väga hea konkreetne näide ka tuua?
Kaupo: Ruukki alustas siin üle 20 aasta tagasi ja selliseid maju siin ikka on. Tallinna Tehnikaülikooli ühiselamud näiteks, millel on meie kuldne fassaad juba 15 aastat samasugusena püsinud… Hea näide kestvusest on Nissani maja Peterburi teel – need fassaadikassetid seal on meie parimast materjalist ja minu teada on nad ikka veel algses toonis! Ometi on must värv ju ülimalt pleekiv ja see fassaad ka pidevalt päikesele avatud…
Kui palju selle konkreetse maja omanik kvaliteedist võitnud on?
Seda pole värvitud 20 aastat. Kokkuhoitud värvilt ja töörahalt on kümnetes tuhandetes eurodes – ühe hooldusvärvimise kulu on vähemalt 15 €/m2. Seejuures tuleb tähele panna, et ärihoonete fassaadid on tihti tuhandeid ruutmeetreid suured ning garantii antakse tehtud tööle tavaliselt kaheks aastaks… nii et algselt säästetud mõni euro ruutmeetrist tekitab hoone elukaare jooksul omanikule olulist lisakulu.
Te mainisite, et ehitustööde tellija tavaliselt seda poolt ei tea?
Maarja: Jah, kahjuks ei ole tellija alati teadlik ja siis saabki ehitaja mängida väga paljude asjadega – teraslahenduste puhul valides omale soodsama pinnakatte, paksuse, paneelide kinnitustüübid, plaatide painutusastme jne. Ühesõnaga, mida vähem klient teab, seda lihtsam on südametunnistuseta ehitajal neile soovitada soodsamaid, kuid vähemkestvaid lahendusi!
Kaupo: Tellija ei pruugi taibatagi, mis projektis muutus, tema teada ongi kõik õige. Aga ekspluatatsiooni käigus selgub, et fassaad mõlgib rohkem, pleekub rohkem, peab sooja vähem… kokkuvõttes läheb hoone elutsükkel tellijale oluliselt kulukamaks.
Kas Eesti ehitusturg on ehitaja poole kaldu?
Kaupo: Eesti ehitusturul on see paha lugu, et meil puuduvad mitmed ehituskvaliteeti iseloomustavad normid, fassaadid näiteks ei ole üldse kuidagiviisi reguleeritud. See aga tähendab ka, et näiteks riigihangetes osaledes puudub meil argumentatsioon – me saame küll öelda, et meie toode on parem, aga tegelikult pole ju standardeid.
Miks mitte toodete tugevusnäitajad, tulepüsivus, pleekivus ja veel terve hulk numbrilisi väärtusi ritta panna, sest just siis joonistuvad paneelide omadused välja?
Maarja: Ma ei ole müügiinimene, aga ma eelistaks võrdset konkurentsi, kus toote omadused on paigas, siis saab klient teadlikult valida, mitte soodsamalt „võrdväärset“ toodet osta. Soomes näiteks on regulatsioon ja numbrilised väärtused paigas ning minu teada seal süsteem toimib.
Nii on vist üsna keeruline müüa?
Kaupo: Õnneks me ei müügi toodet, me müüme lõpptulemust! Me pakume energiasäästu näiteks, meil on vastavad lahendused olemas ka tööstushoonete ja laohoonete sektoris. Energiasäästu saame pakkuda seetõttu, et meie paneelidel on kõik liite- ja jätkukohad hästi läbi mõeldud.
Maarja: Ma tooks lisaks ka vihmakindluse – sandwich-paneelid tehakse üldiselt kas vahu- või villatäidisega, aga kui sisu paigaldamise käigus märjaks saab, jääb vihmavesi paneeli sisse. Heal juhul kuivab niiskus mõne aastaga välja, aga halval juhul tekib hallitus… meie paneelidel on paneelide ühenduskohas spetsiaalne tehases paigaldatud kileriba – Ruukki® Rain Protect, mis kaitseb paneeli soojustust paigaldusaegse märgumise eest. Väike, kuid pikas perspektiivis oluline nüanss.
Kaupo: Meie toodete puhul võikski märksõnaks olla eluiga.
Maarja: Ja teadmised ning kogemused! Kui keegi tellib näiteks liiga suure fassaadikasseti, siis me ütleme kohe, et ei, ärme tee, see hakkab lokkima. Ehk et me ei müü seda, mida küsitakse, kui me teame, et see lahendus ei tööta. Ja kui tuleb vigane projekt sisse, siis me aitame seda parandada – meil ehitusmaterjalide tootjana on projekteerija ka palgal. Paljud kliendid teavad juba, et meilt saab täpselt õige lahenduse.
Kolm põneva nüansiga pinnakatet
- Antigraffiti – pinnakate, millele ei jää grafiti hästi külge.
- Energy – pinnakate, mis peegeldab soojust ja valgust tagasi ning jahutuskulud langevad, eriti kasulik tumedamate toonide puhul.
- Hiarc – isepuhastusvõimega väga UV-kindel pinnakate.
Kolm põnevat fakti
- Ruukki life-paneel ehk „roheline paneel“ on toodetud üle 80% taaskasutusmaterjalidest.
- Ruukki fassaadilahendusi toodetakse ka GreenCoat Bio-based Technology pinnakatetega, mille tootmisel kasutatakse fossiilse õli asemel rapsiõli.
- Ruukki toodetega abil on ka reaalselt ehitatud liginullenergia-ärihoone (www.greatestzero.com).
Miks mõni maja näeb ka mitukümmend aastat pärast valmimist välja nagu uhiuus, teine aga tahab iga paari aasta tagant uuenduskuuri saada? Selgub, et valesti valitud fassaadikate võib pikapeale majaomaniku rahakotist tuhandeid eurosid viia.
Villy Paimets
