Asfaltbetoonist kulumiskihi paigaldustööde kvaliteedi ning püsivuse ajas määravad paigaldatud kihi jäävpoorsus, tihendustegur ja paksus.
Nende laboratoorseks määramiseks tuleb uude paigaldatud kattesse vastuvõtu katsetuste raames puurida 12 puurauku ühe kilomeetri kohta. See omakorda tähendab aastas ligi 5000 puurauku kogu riigiteede võrgustikul, mis tuleb taastada.
Puuraukude täitmine ülejäänud kattega samaväärselt on osutunud suureks väljakutseks ning üldjuhul tuleb puuraukude täitmisega tegeleda kogu garantiiperioodi vältel. Sellegipoolest võivad peale
garantiiperioodi lõppu paljudest puuraukudest välja areneda defektid, mis ohustavad lokaalselt tee kandevõimet.
Uus lahendus – radar
Hoolimata suhteliselt suurest puurimise hulgast on saadav hinnang kulumiskihi kvaliteedile võrdlemisi subjektiivne, kuna laboratoorselt teostatakse katseid iga 500 meetrise lõigu järel ning tulemused iseloomustavad sellele eelnevat ja järgnevat katet ainult teoreetiliselt.
Alates 2017. aasta hangetest on üle 5 000 m² objektidel olnud kohustuslik teha tihendusteguri ja jäävpoorsuse kontrolli pidevmeetodil maaradariga. Erinevalt traditsioonilisest puurkehadega kontrollimisest saadakse radariga mõõtmisel katkematu info kontrollitava asfaltbetoonkatte jäävpoorsuste väärtustest mõõtmisrajal.
Kuna mõõtmiste maht on radariga mõõtmisel tuhandeid kordi suurem traditsioonilise meetodi puurkehade arvust, vähendab see oluliselt jäävpoorsuse määrangute juhuslikkust. Mõõtmistulemuste kalibreerimiseks võetakse kontrollitavalt, sama asfaltseguga lõigult, sõltumata objekti pikkusest, ainult 8 puurkeha, mistõttu vajadus uut katet kahjustavate kontrollpuuraukude järele väheneb. Piiranguks antud meetodi puhul on, et mõõtmisi ei saa teha märja või külmunud katte korral ning peale libedusetõrjet kloriididega.
Vähem puurauke
Tihendusteguri ja jäävpoorsuse mõõtmine maaradariga on 2018. aastal täiel määral rakendunud, kuid puuraukude arvu ühe kilomeetri tee kohta on see vähendanud ainult kümneni. Endiselt on nõutav kogu ristlõikes paksuse mõõtmine 5 puurauguga ristlõike kohta iga 500 meetri järel.
2018. aastal kasutati mitmel objektil katseliselt AS Teede Tehnokeskuse arendatavat kihtide paksuse elektromagneetilise mõõtmise tehnoloogiat. Elektromagneetilise mõõtmise puhul paigaldati vahetult enne laotamist kulumiskihi alla 50 meetrise sammuga reflektorid. Selle tulemusena on kihipaksust võimalik hinnata märksa tihedamalt ning puurimistehnoloogiaid kasutamata.
Kohtades, kus mõõdetud kihipaksus oli projekteeritust oluliselt õhem, tehti töövõtjate poolt ka kontrollpuurimisi ning puurimistulemuste põhjal võis veenduda, et elektromagneetiline kihtide paksuse mõõtmine on täpne.
Julgustavad pilootprojektid
2018. aastal viidi läbi kolm pilootprojekti, et katsetada termopiltide abil asfaltkatte paigalduse kvaliteedi hindamist. Termopildistamiseks tuli asfaldilaoturile paigaldada termokaamera, mis salvestab termopildid koos temperatuuride info, asukoha ning ajatempliga. Pilootprojektidest on tekkinud esialgne andmestik erinevates oludes ja erinevate kvaliteeti tõstvate meetmete rakendamise efektiivsusest.
Möödunud aasta oli selge suunanäitaja, et asfalteerimistöid on võimalik hinnata ka ulatuslike puurimisteta ning saadavad hinnangud kvaliteedile suudavad oluliselt täpsemalt olukorda hinnata.
