Jaano Tootsi, aasta ehitaja

Pärdi keskuse saamislugu on kordades pikem kui pelgalt ehitamise aeg – mõte „Pärdid koju“ settis aastaid ja aastaid, keskuse ideest hankeni jõudes aga tekkisid uued takistused.

Esimese hanke tulemusel vajalik summa oli Eesti riigile liig kallis, sama juhtus teisel katsel. Alles kolmandal korral, pärast mitmeid kärpeid, jõuti selleni, et kopp löödi Laulasmaa männimetsas maasse ning ning Hispaania arhitektuuribüroo Nieto Sobejano Arquitectos S.L.P arhitektuurikonkursi võidutöö “Tabula”, voolava põhiplaaniga hoone, hakkas kerkima. Täna on keskus valmis. Jah, pisiasju, nagu kaamerad maja ümbruses, neid veel lisandub, ent suur töö on tehtud ja igaüks saab süveneda Pärdi arhiivi, kuulata kontserti hea akustikaga kammersaalis või uudistada raamatukogu.

Ka arhitektuur jääb meelde: monoliitbetoonist hoone suured klaaspinnad, sihvakate teraspostidega raamistatud puitfassaad, tsinkplekist katus, sisustuse naturaalse spoonikihiga vineertahveldused ning parkett kõlavad hästi kokku siseõuede klaasfassaadide ja sealt keskusesse imbuva sügisese valgusega.

6,69 miljonit eurot + km maksis Arvo Pärdi keskuse ehitus.

Aasta ehitaja konkursil osales Jaano Tootsi Ehitustrust AS-ist, kes pidi miljoni muu pisiasja hulgas nuputama näiteks teemal, kust leida kumera joonega 2,44 meetri laiusega aknapakett, kui partneritest soomlased pakuvad 2,40 laiusega variante. Või kuidas ust lukku panna, kui linke arhitektid näha ei soovi. Või kuidas lahendada palutud 2-sentimeetrise paksusega kumer kipssein ja kas see on ikka hea mõte.

Õnneks oli Jaano Tootsil abilisi – ainuüksi tema poole õhkuvisatud teoreetiline mõte, et kuis oleks ehitada sellist objekti üksi, tekitas paralleeli Sagrada Familia valmimise ajakavaga. Tublid alltöövõtjad, Ehitustrusti platsimeeskond, ostuosakond, eritööde eest vastutajad ning hangetega tegevad abilised suutsid keskuse valmimiseaja siiski lubatud pooleteise aasta sisse mahutada.

Alltöövõtjate nimekirja süüvides jääb silma, et paljud neist saabusid Pärdi keskust ehitama Eestimaa teisest otsast. „Tallinnast näib inimestel omamoodi kaugem tulla – nad mõtlevad, et viivad lapse üheksaks lasteaeda ja tulevad tööle, ent nii ei jõua,” muheles Jaano Tootsi. „Lõuna-Eesti ettevõtted tulid esmaspäeva hommikul kohale ja reede pärastlõunal sõitsid koduste juurde. Nädalavahetustel tegime tööd nii vähe, kui võimalik.“
Aga nüüd. Ringkäik algab.

Peatus 1. Parkla

Keskusesse saabumine ei olegi nii lihtne – ärge usaldage Google Mapsi, see juhib teid naabri aeda ja oru põhjast paistva keskuseni hakkate turnima täiesti valest küljest. Sõitke mõnisada meetrit edasi ja mugav parkla männipuude all on ehitaja poolt valmis seatud. Keskuse treppi ei sõideta – mändidevahelisel tagasihoidlike valgustitega metsateel saab saabuja end kiirustamise kärast välja lülitada, et muusikasse süveneda.

Jaano Tootsi: „Raja põhjas on geokärg, mis kruusaga täidetud. Pisut pelgasime, et okkaid ja pori hakatakse jalgadega sisse kandma, aga metsaalune on siin üldiselt kuiv. Seni probleeme pole.“

Peatus 2. Välisilme

Keskust ümbritsevad 330 posti, millest pooled on kandvad, 110 valitud ilu pärast ja 55 kasutusel vihmaveetorudena – teoorias sulanduvad kõik nood loodusesse männimetsana, mis keskust igast küljest ümbritseb.

Metsaaluse kaitsmisesse tuli täie tähelepanuga suhtuda – ehitamiseks vajalikul teelõigul kaeti mustikavaip kangaga. Kui kangas ära võeti, oli juurestik alles. Õigupoolest ei suuda kogenematu silm enam arugi saada, kus poole aasta eest soojakud paiknesid.

Postidega klapib hästi kokku tsingist katus, mille perimeetris kulgevad vertikaalselt kumerad plekkpinnad, mis jälgivad katusepaanide rütmi.

Jaano Tootsi: „Palju ruumi meil ehitamiseks ei olnud, kokkuvõttes on hoonesse valatud 3000 kuupmeetrit raudbetooni. Maja koosneb 4 osast, neist esimene on üld-ala, kust inimesed sisse tulevad, lisaks koonduvad maja südames lilleõiena 3 monoliitbetoonist hooneosa, mis on keskelt ühendatud jootebetooniga.“

Peatus 3. Fuajee ja näituseala

Kui ehitaja sügisel raudbetoonkarkassi valmis sai, oli järg sisetööde käes.
Hispaania arhitektide detailidesse viidud täpseid suuniseid ei olnud lihtne ellu viia – kui kättesaadava paneeli kõrgus on projektis toodust poole sentimeetri jagu väiksem, siis tuleb otsida uus. Saab selgeks, mis Jaano Tootsi iseloomustatakse sõnapaariga “vana rahu ise”.

Kuigi see lihtne polnud, sai ta alati kokkuleppele ilma tülide või kirgede mölluta. Näiteks klaasfassaadide puhul pidi kasutama just Reinersi profiili. Kui Taani tehastes toodetud klaas-alumiiniumprofiil kumeruses siiski murdus, pani üks nõue töö kaheks kuuks seisma. Aga lõpp hea, kõik hea: otsused said siiski tehtud. Ja arhitektid näisid avamispeol rahuloleva moega.

Jaano Tootsi: „Põrandaid katab liimitud parkett ja seinu laudis, mis ühtlase pildi huvides on tellitud ühest tehasest. Akendest näeb mustikavaibaga kaetud sisehoovidesse. Pusimist, otsustamist ja kooskõlastamist oli palju, aga saime hakkama. Kunstilise kaalutluse ja funktsionaalsuse vahel tasakaalu otsimine käis kogu ehituse aja.“

Peatus 4. Saal

Häid kammersaale ei ole Tallinnas ja selle ümbruses üleliia. Pärdi keskuse 140-kohalise saali tellija sai saali osas nõu ka Aivar Mäelt ja mõistagi on tähelepanu pööratud akustikale – kui keskuse osas laiemalt kutsuti appi Linda Madalik, siis saaliosa tegid Hispaania akustikud, kes tegid põrandal valiku 5 mm akustilise mati ja 18 mm parketi kasuks. Lisaks kuulub saali juurde heliisoleeritud helitehniku ruum, mille osas andis nõu produtsent Michael Pärt. Ka esinejate eelhäälestusele on mõeldud: esinejad kogunevad lava taga, kus paikneb ka platvorm klaverile ja valmis sätitakse end külgmistes green-room-ides.

Edevust ja ohhoo-reaktsiooni loob ka saali välisseinas hiiglaslik uks, mida võiks sama hästi seinaks arvata – suletuna tekib illusioon, et sein ei katke, avatuna avaneb uksenišist vaade männimetsale.

Jaano Tootsi: „Ukse osas – jah, alguses mõtlesin vaimusilmas, et sellele tuleb ratas alla, aga ei. 800 kilogrammi rostvärgi peal. OÜ Tahel OR ja Ivo Roolaht aitasid lahenduse välja mõelda. Konstruktsioon on üle aasta paigas olnud, metallosa sai päris varakult ära tehtud ja siiani pole reguleerimist vaja olnud.“

Peatus 5. Arhiiv ja raamatukogu

Keskuses saab süveneda Arvo Pärdi loomingusse – siia on koondatud paberkandjal arhiiv ning jahekambris ootavad filmilindid ja pruunid helilindid, mille digitaliseerimine on täna igapäevatöö mitmele inimesele. Külalised saavad Pärdi loomingut uurida ka raamatukogus või teosega eraldi toakesse maha istuda ning süveneda.

Jaano Tootsi: „Raamatukoguski on pisut teistsuguseid lahendusi, näiteks 3-meetrine redel – ülal on rattad ja see liigub riiulitel, et saaks kõrgemale küündida.”

Peatus 6. Berliini tuba

„Tuba Arvole” oli projekti joonistatud meenutamaks aega, mil helilooja Berliini emigreerus. Algne idee kujundada ruum muuseumitoaks siiski ei realiseerunud – helilooja on ruumi omaks võtnud ja see leiab praktilisemat kasutust. Puidune üldmulje, klavessiin, noodid, mis ootavad kirjutamist…

Jaano Tootsi: „Siin on mikroperforeering, tõesti palju puitu. Õnneks on ettevõttes meeskond suur ja oma ostuosakond – tõime variante, näitasime ja kooskõlastasime. Otsaseina muster on viidud kokku põrandaga, külgseina oma laega. Võru poisid hööveldasid ja lihvisid päevi.“

Peatus 7. Kabel

Keskuses leiab ka pisikese Kreeka stiilis kabeli, kuhu külastajad on oodatud nautima vaikust, rahulikku mõtisklemist ja endaga olemist. See on paik, mida Arvo Pärt kindlasti keskusesse soovis. Täna töötab siin veel ikoonimaalija, kelle Arvo ja Nora kutsusid.

Jaano Tootsi: „Kabel on tehtud pööratud soojustusega. Meil Eestis on küll ütlus, et kui on külm, siis ei sööda kasukat ära, vaid pannakse selga, aga siin on siiski seespool XPS-soojustus külge liimitud ning seest lubikrohviga krohvitud.“

Peatus 8. Klassist kohvikusse

Nii töötajate ruumid kui õppeklassid on keskuse osaks juba esialgses projektis: klassiruumi magnetvärvitud pind ootab laste joonistusi, koridori interaktiivne sein mängijaid ja videoruum kutsub uudistama filmi Arvo Pärdist. Samal ajal peavad köögioperaatorid välja mõtlema, milliseid hõrgutisi valmistada tipptehnoloogiaga sisustatud köögis. Ja et kas serveerida kohvi toas kamina veerde või suunata külalised terrassile.

Jaano Tootsi: „Kaminaid on hoones kaks ja nendega on lihtne – ülal paiknev ventilaator puldist tööle ja kõik toimib.“

Peatus 9. Ventilatsioonikamber

Ventilatsioonikambri peremees oli selle valmimise ajal Tartu ettevõte Feliton. Kokku on kambris kolm agregaati: need on mõeldud üldalade ja klassiruumide jaoks, samuti kabinettidele, sanruumidele ja köögiosadele. Ruumi on kambris palju ja siin on ootamatult vaikne. Seinale on aga kruvitud üks isemoodi pusle, mis meenutab aega, mil kõik alguse sai.

Jaano Tootsi: „See on nurgakiviürituse jaoks tehtud laud, mis on hoone põhiplaani kujuga. Kruvisime mälestuseks seina.“

Peatus 10. Torn

Pärl keskuse kõrval on 32 meetri kõrgune spiraalse disainiga metallkarkassil vaatetorn, mis oli Pärdi soovil arhitektuurikonkursi lähteülesandesse sisse kirjutatud. Ja vaade – see on imeline!

Jaano Tootsi: „Liftitegija leidmine oli keeruline. Välitingimused ikkagi. Lõpuks jäi sõelale Kleemanni lift Kreekast. Mulle aga meeldib, kuidas projektis oli nii ilusti kirjas – maestro koos kahe saatjaga. Inspiratsiooni kogumise allikas.“

Jaano Tootsi

• Haridus:  Maaülikool, maaparanduse eriala
• Töökogemus: Projektijuhi kogemus 23 aastat: Linnaehitus AS, Nordecon Ehitus AS, Nordecon AS, Ehitustrust AS
• Varasemad olulisemad objektid: Greif trükikoda, Tamme staadion Tartus, Tamula rannaala Võrus, H. Elleri muusikakooli ja Kammeri kooli renoveerimine, Tartu raudteejaama reisiplatvormi rekonstrueerimine, Tartu Ülikooli hoone aadressil Lossi 36, Vanemuise 45 ärihoone-kortermaja, Fama kaubanduskeskuse 2. ja 3. etapp, Astri kaubanduskeskuse 3. etapp, Riia 2 multifunktsionaalne hoone, Nõo Lihatööstuse 3. etapp.

Kommentaarid

Alar Jõgi, Ehitustrust AS, juhatuse liige

Jaano Tootsi asus meie ettevõttesse tööle novembris 2014. aastal, aga ta on töötanud projektijuhina juba üle 23 aasta! Jaano on lõpetanud Eesti Maaülikooli, tal on ehitusinseneri tase 7 nii hoonete ehituses kui ka veevarustuses ja kanalisatsioonis. Meil töötades on ta järjepidevalt läbinud erialaseid täiendkoolitusi.

Esimeseks objektiks Ehitustrust AS-s oli Jaanol Tartus Riia 2 asuva Kvartali multifunktsionaalse keskuse ehitus. Seejärel toimetas Jaano Nõo Lihatööstuse laienduse ehitusel, millele järgneski tõeline väljakutse ehk Arvo Pärdi keskuse ehitus. Objekti võites oli juhtkonnale kohe selge, et projektijuhiks saab Jaano Tootsi. Kohe ehitustööde alguses tekkis Jaano juhtimisel objektil meeldiv positiivne aura, mis kestis sellisena ehitustööde lõpuni.

Külliki Margna, objektiinsener

Peale selle, et Jaano on suurepärane projektijuht, kellel ohtralt teadmisi ja kogemusi, on tegemist ka ääretult sümpaatse inimesega, kellega koos töötada. Tema kohta võib öelda, et tegemist on „vana rahu” endaga. Ükskõik, kui keeruline või stressirohke on olukord objektil, jääb tema rahulikuks ja pigem süstib positiivset energiat, öeldes: „Saame hakkama küll, pole see midagi nii ületamatu probleem”. Just selline peabki üks projektijuht olema.

Eerik Staškevitš, objektiinsener

Jaano Tootsi on Ehitustrust AS-i kõige pikaajalisema kogemusega projektijuht. Mul on olnud väga hea meel temaga koostööd teha Arvo Pärdi keskuse ehitamisel. Jaano terav vaist ehitusinsenerina lõi välja juba ehitusprotsessi algstaadiumis, mil ma õppisin temalt prioriteetide järjestamist. Jaano jaoks on väga tähtis meeskonnasisene suhtlus ja ühise rütmi leidmine. Ta peab esmatähtsaks tellija ja arhitektide soovide edukat realiseerimist. Kuna Arvo Pärdi keskus on projekteeritud väga peenetundeliselt ja paljud lahendused on kasutusel Eestis esmakordselt, siis läbi Jaano kogemuste õnnestus meil leida kõik vajalikud partnerid. Jaano sihikindlus on inspireerinud mind mõtlema suurelt ja veennud, et miski pole võimatu.

Heinrich Kolnes, objektijuht

Jaano pidi hakkama saama mitmete väljakutsetega: Hispaania arhitektidel on teine ehitustava ja uudsed lahendused. Suhelda tuli Eesti arhitektidega ja vormida Hispaania unistused Eesti normidele vastavaks. Ka tellijad olid kunstiinimestena erakordsed. Keskuse asukoht on keerulisem, kui olnuks kesklinna puhul. Projektis oli täpsus nõutud, ehituse kontrollimine käis täpselt jooniste järgi. Märkimist väärivad titaantsinkkatus, Eestis esmakordselt kasutatud klaasprofiilid, kumerad klaasid, sisehoovid, rippuvad seinad, vaatetorni spiraalne disain.

Töötajana ja kolleegina on Jaano hea suhtleja, tähelepanelik, ääretult kohusetundlik, kokkulepetest kinni pidav, hea organiseerija, suutes sel viisil hoida oma tiimi alati ühtsena. Töövälisel ajal tegeleb palju spordiga, nii jalgrattaspordiga kui ka mäesuusatamisega, ning on aktiivne osaleja rahvaspordiüritustel Ehitustrusti meeskonna esindajana.

Arvo Pärdi keskus Laulasmaal, fotod Jakob Meier: