2019. aasta algusest kehtima hakkavad uued hoonete energiatõhususe miinimumnõuded tõid Tallinnas ja Tartus toimunud seminaridele üle saja osaleja. Kuulajate hulgas oli nii projekteerijaid, ehitajaid kui ka tellijaid.
30. oktoobril ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt allkirjastatud eelnõuga muudetakse ja täiendatakse hoonete energiatõhususe nõudeid järgnevaks viieks aastaks. Muudatused hõlmavad hoone energiatõhususe miinimumnõudeid, energiatõhususe arvutamise metoodikat ning nõudeid energiamärgise andmisele.
MKMi ehitus- ja elamusosakonna nõunik Margus Tali tõi oma ettekandes välja olulised kuupäevad: alates 01.01.2019. a. peavad uued püstitatavad hooned vastama madalenergiahoone ehk B-energiaklassi tasemele ning oluliselt rekonstrueeritavad hooned C-energiaklassile. Avalikus kasustuses olevad hooned peavad vastama liginullenergia tasemele. Kogu ehitusektori üleminek liginullenergiahoonetele toimub alates 01.01.2020. a.
Margus Tali rõhutas, et nõuete rakendumine on seotud ehitusloa taotluse esitamisega. Samuti asjaolu, et lokaalselt toodetud taastuvenergiat võetakse energiaarvutuses arvesse vaid omatarbe ulatuses. Kehtestatakse uued kaalumistegurid ning sätestatakse erandid liginullenergiahoone nõudele. Nii ei kohaldata seda nõuet kuni 220 m² suuruse köetava pinnaga väikemajadele. Samuti ei nõuta liginullenergianõuete taseme saavutamist, kui lokaalsete taastuvenergialahenduste paigaldamine ei ole majanduslikust põhjendatud või tehniliselt teostatav. Lisaks kohalduvad nõuded palkmajadele ka edaspidi pehmendavate koefitsientidega.
TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski avas oma ettekandes laiema pildi, rääkides hoonete energiatõhususe olukorrast kogu Euroopas. Kuigi Euroopa Komisjoni suunised ja eesmärgid energiasäästu saavutamiseks hoonetes on kõigile EL-i liikmesriikidele ühtsed, siis on meetodid eesmärgi saavutamiseks riigiti üsna erinevad.
Kõik liikmesriigid on küll kehtestanud liginullenergianõuded, kuid need on ilmselgelt erineva ambitsiooniga ning rahvuslike metoodikate tõttu ülimalt keerulised võrrelda. Numbriliselt on parim näide Taani ning kehvim Austria, kuid üks-ühele seda võtta ei saa. Nii ei arvesta paljud riigid näiteks seadmete ja valgustuse energiatarvet, mida Eesti aga arvestab.
Kuluoptimaalsus on energiatõhususe alustala, rõhutas Kurnitsi oma ettekandes. Eestis on võrreldes 2011.aastaga kuluoptimaalsed energiatõhususarvud oluliselt paranenud. Nii oli näiteks korterelamu 2011. a kuluoptimaalne 145 kWh/(m²a), nüüd on see number 103. Eesti kuulub sellesse vähemusse, kelle energiatõhususe nõuded on kooskõlas Euroopa Komisjoni soovitustega.
Seminaridel tõid Endrik Arumägi TalTechist ja Kalle Kuusk KredExist ka praktilisi näiteid, kus olemasolevates hoonetes on energiaklassi ühe taseme võrra parandatud ning jõutud A-klassi.
Lisainfo
Tegevjuht
