Ehitusseadustik on olnud jõus peaaegu kolm aastat. Arvestades keskmise ehitise elukaart, hakkavad kasutusse jõudma ehitised, mille projekteerimist alustati pärast ehitusseadustiku jõustumist.
Seega on seadustiku rakendajate tagasiside alusel tekkimas tervikpilt sellest, kuidas seadustik toimib ning millised on arenguvõimalused. Arvestades pidevalt muutuvat elukeskkonda, peab ehitusvaldkonna hea tava ning selle rakendamist võimaldav regulatsioon olema võimalikult paindlik ja kujunenud olukorda arvestav.
Ehitamise tehniline regulatsioon sisaldub eelkõige ehitusseadustiku rakendusaktides. Just tehnilisest küljest on ehitussektor pidevas ja üha kiirenevas muutumises, millest omakorda tuleneb vajadus rakendusaktide sisu regulaarseks uuendamiseks: allolevalt on toodud rakendusaktid, mis on peagi muutumas. Lisaks neile on aga ehitusseadustikus veel mitmeid rakendusakte, mille osas käib pidev praktika jälgimine ja üksikute täienduste kavandamine.
Ehitiste ja ehitamise kvaliteedi huvides õigusloomest mitte vähem tähtis on hea tava ja ühtlase rakenduspraktika arendamine standardite, erialaste juhendite, koolituste ja muu analoogse tegevuse näol. Seetõttu tuleb rõhutada ka teiste osapoolte, nagu näiteks erialaliitude ja teadusasutuste tänuväärt tegevust ehituskvaliteedi järjepideval tõstmisel.
Rakendusaktid ja uued nõuded:
Majandus- ja taristuministri määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“
1. jaanuaril 2019. a jõustuvad uued energiatõhususe miinimumnõuded nii uute hoonete püstitamisel kui ka olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel. Uute nõuete kohaselt kohaldub riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutuses või omandis oleva uue hoone püstitamisel liginullenergiahoone (A-energiaklass) nõue. Ülejäänud püstitatavad hooned peavad vastama madalenergiahoone (B-energiaklass) tasemele. Olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel kohaldub C-energiaklassi nõue.
Kõik hooned peavad A-energiaklassi nõudele vastama alates 1. jaanuarist 2020. Ülemineku hõlbustamiseks täiendatakse energiatõhususe miinimumnõudeid. Kõige mahukam täpsustus puudutab väikeelamuid, mille nõudeid leevendatakse köetava pinna suuruse põhjal. Liginullenergiahoone nõude täitmise osas tehakse mitmeid erandeid, et tagada nõuete otstarbekus ja põhjendatus. Näiteks ei pea liginullenergianõuet täitma juhul, kui taastuvelektri tootmissüsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. Määruse muudatus jõustub prognoositavalt 2018. aasta teises pooles.
Majandus- ja taristuministri määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning majandus- ja taristuministri määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“
Eestis lähtutakse energiatõhususe näitaja määramisel kogu energiakasutusest. Seetõttu on oluline, et arvutuslikud ja tarbimisandmetel põhinevad energiamärgised oleksid võrreldavad. Võrdlusanalüüside põhjal saab arvutuslike prognooside täpsust viia lähemale tegelikele andmetele. Selleks täpsustatakse arvutustes kasutatavaid hoone tüüpilise kasutuse andmeid ning nähakse ette konkreetsemad nõuded joonsoojusläbivuste ja õhulekkearvude määramiseks. Energiatarvitid, millega arvutusliku energiamärgise määramisel ei arvestata, on edaspidi võimalik tarbimisandmetel põhineva energiamärgise määramisel kõrvale jätta. Arvestada tuleb siiski seda, et tulenevalt hoone kasutaja tarbimisharjumustest, seadmete tarbimisvajadustest ning hoone kasutusintensiivsusest võib tarbimisandmetel põhinev energiamärgis oluliselt erineda arvutuslikust energiamärgisest. Eelnevalt nimetatud täienduste mõjul peaks tarbimisandmetel põhinev märgis senisest selgemini väljendama hoone tarbija rolli ja oleks seeläbi oluliseks infoallikaks just hoone kasutajale. Määruste tõhusa rakendamise tagavad ka juhendmaterjalid, mis on avaldatud KredEx-i koduleheküljel. Määruste muudatused jõustuvad energiatõhususe regulatsiooni muudatuspaketi osana prognoositavalt 2018. aasta teises pooles.
Kavandatav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Hoone sisekliima ja õhustuse nõuded“
Hoone sisekliima ja õhustuse nõuete määruse välja töötamise vajadus on tekkinud seoses teema aktuaalsuse ja direktiivi 2010/31/EL suunistega, mille kohaselt ei tohi hoone energiatõhusust saavutada sisekliima arvelt. Praegu sisalduvad hoone sisekliima nõuded ebaühtlaselt paljudes erinevates õigusaktides. Teema olulisuse tõttu, samuti õigusselguse huvides, tuleb soojuslikku mugavust, niiskustehnilist turvalisust, ventilatsiooni, heliisolatsiooni, valgustust, radoonitaset ja teisi sisekliima aspekte käsitleda terviklikult. Määrust koostatakse ning see jõustub prognoositavalt 2019. aastal.
Kavandatav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“
Puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete määruse eesmärk on tagada, et puuetega inimesed saaksid ehitisi kasutada takistusteta. Määrus kohaldub ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust või mille puuetega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded tulenevad planeeringust. Samuti kohaldub määrus asulasisesele avalikult kasutatavale teele. Määruse eelnõu osas on siseriiklik konsensus saavutatud. Määrus kehtestatakse pärast Euroopa Liidu liikmesriikide poolset kooskõlastamist.
Lisaks eelpool kirjeldatud tehnilise sisuga rakendusaktidele on uuendamisel erinevate ehitusega seotud tegevusalade regulatsioon, mille väljund on aluseks ehitise ja ehitamise kontrollimisele avaliku võimu poolt. 2017. aastal jõustus ehitusala kvalifikatsiooninõuetega tegevusalasid täpsustav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 61. Selle koostamise raames toimunud avalikel aruteludel tõstatati vajadus korrastada ka nende ettevõtjate tegevuse aluseks olev regulatsioon.
Majandus- ja taristuministri määrus nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“
Määrus nr 115 on vahetus seoses ehitisregistrisse esitatavate andmete kvaliteediga, samuti sõltub nõutavatest ehitusdokumentidest avaliku võimu töö tõhusus ehitiste ja ehitamise kontrollimisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustas hiljuti tööd ehitisregistri efektiivsuse uuele tasemele viimisega. Sellega kaasnevalt on vajalik ka õigusaktide ülevaatamine. Praegu toimub määruse ideekavandi ja seletuskirja koostamine, mille järel kaasatakse protsessi rohkem osapooli. Määruse muudatus jõustub prognoositavalt 2019. aasta esimeses pooles.
Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
2017. aastal jõustus standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“, mis käsitleb varem kehtinud standarditega võrreldes ulatuslikumalt ehitusprojekti koostamise sisulisi aspekte. Määruses nr 97 ei reguleerita ehitusprojekti sisu, kuid selle nõuete täitmine saab toimuda eelkõige siis, kui järgitakse head tava, sealhulgas eelnimetatud standardit. Määruse põhimõtteline sisu vaadatakse üle ja uuendatakse, arvestades muutunud head tava ja asjaolu, et määruse kehtivuse ajal on ka projekteerimise olemus oluliselt muutunud (näiteks digitaliseerimise tõttu). Määruse muudatus jõustub prognoositavalt 2019. aasta esimeses pooles.
Majandus- ja taristuministri määrus nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“
Ehitiste ja ehitamise kasvava keerukuse tõttu on omanikujärelevalve ja muu ehitustellija erialase nõustamine hädavajalik selleks, et tagada asjatundlik ehitamine ja elukeskkonna kvaliteet. Selline nõustamispraktika on laialt levinud Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides. Eesti ehitusturu esindajate hinnangul on omanikujärelevalve tegemise praktika ebaühtlane. Tõenäoliselt tuleb paralleelselt tegeleda nii hea tava arendamisega kui õigusaktis sätestatud eesmärkide ja nõuete täpsustamisega. Määruse muudatuste ideekavandi koostamine algab aasta lõpus, muudatuste jõustumist prognoosime 2019. aasta lõppu.
