Ehitussektor pakub pidevat kõneainet musta tööjõu ja ümbrikupalgaga. Riigi katsed korda luua on ebaõnnestunud, nüüd püüavad ehitajad ise oma ridu korrastada – Eesti Ehitusettevõtjate Liidu eestvedamisel tahetakse taustakontrollile allutada ehitusobjektil tegutsevad suuremad alltöövõtjad.
Ehitusettevõtjad on mõnda aega tagasi öelnud, et alla 6-eurose netotunnitasuga töömeest ehitusele ei leia. Teisisõnu tähendab see ehitusel töötajale vähemalt 1267 eurost brutotasu kuus. Statistikaameti andmed näitasid aga, et tänavu II kvartalis oli ehitussektoris keskmine brutokuupalk vaid 1153 eurot. Maksu- ja tolliameti (MTA) hinnangul läheb umbes veerand meie ehitusturu käibest ettevõtetele, kelle näidatav töötasu ei ulatu 70%-ni isegi statistilisest ehitussektori keskmisest palgast. MTA hinnangul on need ettevõtted võimaliku ümbrikupalga maksmise riskiga.
Uus riigihangete seadus võtab vähemalt ehituste peatöövõtjad kontrolli alla. Madal palgatase ei ole hankijale kohustuslikuks aluseks pakkuja kõrvaldamiseks hankemenetluselt. Kui aga pakkuja viimase poolaasta keskmine töötasu on olnud alla 70% sektori keskmisest tasust, siis peab hankija küsima pakkujalt selle kohta selgitusi. Kui selgitused ei rahulda, tuleb selline pakkuja hankelt kõrvaldada. Eesti Ehitusettevõtjate Liit soovib sarnaseid nõudmisi ka allhankijate kontrollimiseks.
Võimalikud nõuded alltöövõtjale
- Keskmine palk vähemalt 70% sektori keskmisest
- Töötajate olemasolu
- Karistuste puudumine ettevõttel ja ettevõtte B-kaardil olevatel isikutel
Tegemist on veel arutlusel olevate ettepanekutega. Kokku soovitakse kehtestada alltöövõtjale 4-5 vastavuse nõuet.
Liidu tegevjuht Indrek Peterson ütleb, et kontrollima peab hakkama ka riigihangete objektidel tegutsevate alltöövõtjate nõuetele vastavust. Selleks on liit asunud oma ideed arutama suuremate riigi ehitushangete korraldajate Riigi Kinnisvara AS-i ja maanteeametiga. Kaasatud on ka maksuamet, kes peaks aitama läbi viia allhankijate vastavuse kontrolli. Ühiselt töötatakse välja riigihanke lepingu konstruktsiooni, mis paneb hanke võitnud peatöövõtjale kohustuse kontrollida alltöövõtjate vastavust kokkulepitud nõuetele. Peterson selgitab, et alltöövõtjatele seatakse 4–5 tingimust. Kui alltöövõtja juba neist ühele ei vasta, siis ei tohiks peatöövõtja temaga lepingut sõlmida. Tingimuste üle veel arutatakse, kuid kolm neist on üsna kindlad: keskmine palk peab olema vähemalt 70% sektori keskmisest, töötajate olemasolu (et ei oleks tegemist riiulifirmaga), karistuste puudumine nii ettevõttel kui ka ettevõtte B-kaardil olevatel isikutel.
Petersoni sõnul on arutluse all olnud ka töökeskkonna- ja ohutusnõuete rikkumine, kuid selleks ei olda tema ütlusel veel valmis. Ta ütleb, et raske on piiritleda, mis on piisav rikkumine. Samuti eeldaks see tööinspektsiooni lauskontrolli, et ei tekiks turul ebavõrdsust, kuna osadele objektidele kontroll ei jõua.
Ohustab halduskoormuse tõus
Mõlemad suured riigipoolsed hankijad – Riigi Kinnisvara AS ja maanteeamet – on nõus alltöövõtjate kontrollimise nõude lisamisega hankelepingutesse. Mõlemad aga tõstavad ka esile kontrollimisega kaasnevat halduskoormuse tõusu peatöövõtja jaoks. „Mõju halduskoormusele on nii hankijatele kui pakkujatele kindlasti olemas,“ kommenteerib maanteeameti riigihangete talituse juhataja Andry Palu alltöövõtjate nõuetele vastavuse kontrolli mõju ehitushangetele.
Riigi Kinnisvara AS-i ehitusjuhtimisosakonna juhataja Igor Gerasenkov leiab, et nõuetele vastavus peab olema lihtsalt ja väikese vaevaga nii tõendatav kui ka kontrollitav. „See eeldab IT-lahendusi: online-kanalites, näiteks iseteenindusportaalis, on riigihankekõlbulikkust võimalik tõendada ja kontrollida. Vastasel korral võib liigne bürokraatia mõned pakkujad, eriti väiksemad, riigihangetest eemale peletada,“ hoiatab ta.
Peterson selgitabki, et esimese asjana on halduskoormuse ohu vältimiseks arutluse all, kuhu maani alltöövõtjate kontrollimisega välja minna. Ühest küljest soovitakse minna kuni rohujuuretasandini, ehk kontrollida kõiki, kes ehitusobjektil midagi teevad. Teisalt, kui mõne alltöövõtja alltöövõtja tuleb objektile vaid pooleks päevaks midagi paigaldama, siis muutuks kooskõlastamine liiga kohmakaks. „Seetõttu ongi kaalumisel võimalus, et päris väikseid tehinguid ei vaadata ja kontrolli alla võetakse tehingud, mis jäävad 30 000 eurost ülespoole,” räägib Peterson.
Teiseks üritab liit peatöövõtjate halduskoormuse vähendamiseks kokkuleppele jõuda maksu- ja tolliametiga, kellel on kõik vajalikud andmed olemas ja neil tuleks luua vaid keskkond, kus saab automaatselt võrrelda ettevõtete vastavust esitatud kriteeriumitele. Petersoni sõnul ei ole vaja teada kellegi konkreetselt makstava palga või võlgnevuste suurust. Vajalik on vaid keskkond, kuhu saab sisse trükkida ettevõtte registrikoodi, et seejärel saada automaatselt vastus, kas ettevõte vastab tingimustele. Kui ei vasta, siis on iga peatöövõtja otsustada, kas ta sõlmib sellise alltöövõtjaga lepingu või mitte. Kui sõlmib, siis peab ta arvestama, et on hanketingimustega võtnud
kohustuse selliseid alltöövõtjaid mitte kasutada ja tegemist oleks lepingu rikkumisega.
Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna maksuauditi üksuse juht Oscar Õun kinnitab, et selline arendus on tulevikus võimalik ja see ettepanek võetakse arvesse uue e-MTA arendusplaanide koostamisel. Esialgu on aga 1. jaanuarist kõigile ettevõtjatele kasutada ehitustööde riigihangete jaoks loodud keskmise töötasu elektrooniline tõend, mille saab e-maksuametis/e-tollis ise genereerida ja saata oma tehingupartnerile (peatöövõtjale või tellijale).
Ehitusettevõtted enesekindlad
Ehitusettevõtted on allhankijate vastavuse kontrollimise nõuet kommenteerides üsna enesekindlad ja ütlevad, et neile see midagi keerulist kaasa ei too. Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar kinnitab, et tänaste partnerite seast nad allhankijate tausta kontrollimisega kedagi ei kaotaks. „Kindlasti on allhankijate tausta kontrollimise nõudel mõju ettevõtetele, kes viljelevad ühiskonnas mittekokkulepitud meetodeid. Meil on aga pikaajalised koostööpartnerid ja uute lisandumisel oleme omal moel juba kontrolli teostanud,“ ütleb ta. Ta küll möönab, et peale lepingu sõlmimist igapäevaselt enam kontrolli ei teostata ja selles vahemikus tekkivad häired ei pruugi nendeni jõuda. Somelar kinnitab, et alltöövõtjate korrektsuse kontrollimine on üks vahenditest, millega ehitusturgu korrastada ja ta on igati nõus sellele kaasa aitama.
Samasugust kindlust näitab ülesse ka Merko Ehitus Eesti, mille juhatuse esimees Keit Paali kinnitab, et nende jaoks on alltöövõtja tausta kontrollimine igapäevane praktika. „Merkol on aja jooksul kujunenud välja stabiilne alltöövõtjate ring, kellega meid seob pikaajaline hea koostöökogemus. Seetõttu ma ei näe ohtu, et kontrollimiskohustuse lisamine meie püsipartnerite ringis olulisi muudatusi kaasa tooks või kedagi potentsiaalsete partnerite ringist välja jätaks.”
Veerand turust alamaksjate käes
Ometigi teevad ehitusturul kellegi heaks tööd ka ümbrikupalga maksjad. Maksu- ja tolliameti hinnangul oli aastane osaline ümbrikupalga kahju ehitussektoris 2016. aastal 8,1 miljonit eurot ja see kahju tekitati 2106 äriühingu poolt.
Tänavu esimese 7 kuuga on 220 miljoni euro ulatuses sõlmitud tehinguid ehitusettevõtetega, kellede keskmine palk jääb alla 70% sektori keskmisest palgast. Maksu- ja tolliamet on öelnud, et kui hangetel kehtestada alltöövõtjatele keskmise töötasu nõue (70% ehitusvaldkonna keskmisest), siis suureneks sektorist tööjõumaksude laekumine 2,8 miljonit eurot ja käibemaks 5 miljonit eurot.
Solidaarne vastutus
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kaugem idee on tuua ehitussektorisse solidaarne vastutus ja seal pole enam vahet, kas tegemist on riigihanke või erasektori hankega.
Riigi Kinnisvara ehitusjuhtimisosakonna juhi Igor Gerasenkovi sõnul ei saa välistada, et allhankija kontrollimise nõude rakendumisel riigihangetel keskenduvad mõned alltöövõtjad pigem erasektori tellimustele, kus hankija ja riigi kontroll on väiksem.
Ehitusettevõtjate liidul on aga ka erasektori hangete kontrolli alla võtmiseks idee olemas. Indrek Peterson ütleb, et on maksu- ja tolliametiga arutanud solidaarse vastutuse mõistet. See rakenduks nii riigi- kui ka erahangetel. Peatöövõtjal on maksu- ja tolliameti keskkonnas võimalik kontrollida alltöövõtjat, kellega ta kavatseb lepingu sõlmida. Petersoni sõnul ei saa kedagi keelata lepingut sõlmimast, kuid peatöövõtjal on võimalik teha teadlik valik.
Kui ta otsustab siiski sõlmida lepingu alltöövõtjaga, kes ei vasta kõigile nõuetele ja see alltöövõtja paneb lepingu perioodil toime rikkumise, siis lasub solidaarne vastutus ka peatöövõtjal. „Alltöövõtja kontrollimisel ja kontrolli tulemustega arvestamisel võtab peatöövõtja endalt solidaarse vastutuse maha. Kui alltöövõtja, keda kontrolliti ja kes lepingu sõlmimise ajal vastas tingimustele, paneb lepingu perioodi jooksul toime rikkumise, siis see peatöövõtjale mingit vastutust kaasa ei too,” selgitab Peterson.
