Ülemiste Citysse kerkinud Alma Tominga nimeline ärihoone on üks Eesti suurimaid büroohooneid, mis uhkeldab 21 meetri kõrguse klaasfassaadi ja -postidega aatriumi ning troopikamajaga.
Alma Tomingas oli Eesti farmatseut ja akadeemik, kelle nime kannab uus 23 000 ruutmeetri suurune ärihoone, mille tellijaks on Mainor Ülemiste, arhitektuurse kontseptsiooni loojaks ja peaprojekteerijaks Arhitektuuribüroo PLUSS ning ehituse peatöövõtjateks konsortsiumina Nordeconi ja NOBE meeskonnad. Ehitustöö algas 2020. aasta lõpus ning valmis saadi sügisel 2022, mil esimesed rentnikud üüripindadele sisse kolisid.
„Kogu protsess oli üsna ajamahukas, sest tegu oli projekteerimis-ehitushankega,“ kirjeldab Priit Nigols NOBE-st. „Liitusime meeskonnaga 2020. aasta novembri lõpus, mil osutusime hanke võitjaks ja töö kestis kasutusloa saamiseni.“
Hoone arhitektuurne lahend sündis rahvusvahelisel kutsutud arhitektuurikonkursil, mille võitis arhitektuuribüroo PLUSS. Nigolsil on arhitektide meeskonna ehk Indrek Allmanni, Gunnar Kuruski ja Hans-Peter Isanda suunal jagada kiidusõnu: „Töötasime arhitektidega külg külje kõrval ja see oli omamoodi dünaamiline kasvamine lahenduse suunas. Koostöö oli hea ja tekkis usaldus, nad mõtlesid kaasa seal, kus meil oli tuge vaja ja meie loodame, et realiseerisime nende ootused.“
Paindlikud lahendused
Arhitektuurne idee tõstis esikohale inimese tervise – siit on inspireeritud ka hoone nimi. Kõrghoone mahud on liigendatud ja tänavafrondist tagasiastuvad, et vältida tänaval ülalt-alla liikuva tuulekoridori tekkimist. Hoone esimesel korrusel on tänavatasandis avanevad äripinnad ja kõrgematel korrustel erineva otstarbega bürooruumid.
Ka avalike pindade ruumilahendustes otsiti võimalikult kasutajasõbralikku lahendust: nii hägustub kontoriinimeste söögialal piir sise- ja välisruumi vahel ning tavapärasest kontorimelust saab puhata siserõdudel ja aatriumides.
Nigols tunnustab tellijat, kes andis klientidele võimaluse lahendusi n-ö oma käe järgi ringi teha – kokkuvõttes andis see büroohoonele ehitusinseneri vaates uue ja põneva vaate. „Rentnikud said valida Tõnis Kalve loodud sisearhitektuurse projekti ning erilahenduse vahel, ent kuna rentnike vajadused olid väga erinevad, otsustasid enamus eriprojekti kasuks. See tegi asja ehitaja jaoks keerulisemaks, aga ka põnevamaks,“ tunnistab Nigols. „Samas hoones asuvad nüüd büroopinnad, autosalong, kliinik ning restoran. Ilukliiniku tõttu on hoone eriosade lahendused väga keerulised, palju nõudeid oli ka Terviseametil.“
Ärihoone on 11 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega. Maa peal asuvad esimesed neli korrust on ristkülikulise põhiplaaniga plaanimõõtudega 56 x 57 meetrit. Selle peal on piklikum, alumise mahu suhtes 45 kraadi keeratud seitsmekorruseline konsoolse üleulatusega hooneosa.
Uhke klaasist aatrium
Konsoolse osa alla jääb 21 meetri kõrgune klaasist aatrium – kogu süsteem ripub seejuures vahelae konsoolil, mis ankurdatud põhimaja külge. „Nii insenertehniliselt kui ehituslikult oli suur läbi kuue korruse ulatuv klaasaatrium ehitusprotsessis suurim väljakutse,“ tunnistab Nigols. „Niisugust klaaspost-klaasfassaadi liitega lahendust ei ole Eestis ega ka Skandinaaviamaades palju tehtud, tulemus jääb efektne ja avar. Aega läks, ent siia panustatud higi, vaev ja pisaraid täna õnneks välja ei paista. Igatahes inseneridel silmad särasid, kui saad lahendust mõelda ja protsessis kaasas olla. Kokkuvõttes muudab niisugune aatrium hoone eristuvaks ning meeldejäävaks.“
Pilke püüab ka peasissepääsu kõrval asetsev kolmnurkne troopilise kliimaga ning päiksevalgust imiteeriva valgustusega palmiaed, kuhu on istutatud ligi 1800 taime, sealhulgas 15 hiiglaslikku palmi, mis pärinevad Indoneesiast ja Filipiinidelt. „Ehitasime hoonesse teistsuguse sooja ja troopilise keskkonna, kus on 60–80% õhuniikust. Taimede tellimisega, transpordi ja logistika korraldamisega hakkasime peale lepingu sõlmimise hetkest alates. Kokkuvõttes kulus kaks aastat ehk kogu hoone ehitamise aeg, kuni troopikamaja sisustatud sai,“ räägib Nigols. „Täna on troopikamaja ka fuajeesse avatud, et sinna satuks rohkem inimesi – enamus taimi on suutnud muutusega kohaneda.“
Hoone madalama osa katus on samuti haljastatud, laskmaks kõrgemalt alla vaadates silmal puhata. Haljastatud katus toimib ka sadevete ühtlustajana.
Alma Tominga 11-korruselisel büroohoonel on energia- ja keskkonnasäästlikkuse LEED kuldsertifikaat, siia paigaldati ka päikesepaneelid. Hoone on projekteeritud nii, et seda saaks vajadusel mitmekülgselt kasutada: 2/2 ruumiplaneeringuid muutes saab hoone muuta ka hotelliks või kortermajaks.
Hoone kasutab roheenergiat ning eelmisel aastal rajatud Utilitase kaugkütte- ja jahutussüsteemi.
„Palju enam nuputada jäänud ei ole,“ ütleb Nigols. „Kõik mõõdistused on tehtud, vaid kütte ja jahutuse lõplik paika saamine ja täpne seadistamine võtab veidi aega – esimene küttetsükkel on läbi, nüüd suvel testime jahutustsüklit. Kui peaks ilmnema, et kuskil on jahutust palju või on seda vajaka, siis saab süsteemile veel viimase lihvi anda.“
Mudel hoone haldamiseks
Hoonest on olemas infomudel (BIM), mida ehitajad kasutasid ehitusprotsesside juhtimiseks ja kontrollimiseks, arendajale antakse üle ka AS-Built mudel, mis võimaldab hoonet tulevikus oluliselt efektiivsemalt ja madalamate elukaarekuludega hallata.
„Pea kaks aastat väldanud ehitusprotsess on lõppenud, Päästeametilt kooskõlastused käes ja viimased rentnikud sisse kolinud. Oleme oma korrusepinnal ka ise rahul – patt oleks nuriseda,“ muigab Nigols. „Arhitektid on teinud ära suure töö ja maamärk Ülemiste City ja lennujaama kõrval jääb tahes-tahtmata silma.“
Alma Tominga nimeline ärihoone
- Asukoht: Sepise 7, Ülemiste City
- Tellija: Mainor Ülemiste AS
- Arhitekt: Arhitektuuribüroo Pluss OÜ: Indrek Allmann, Gunnar Kurusk, Hans-Peter Isand
- Konstruktor: Ülar Vihul, Inseneri-büroo Pluss OÜ
- Ehituse peatöövõtjad: Nordecon AS ja NOBE
- Betoonitööde teostaja: NOBE
- Betoon – HC Betooni AS; elemendid (trepid) – Liisbet Betoon OÜ; raketis – PERI
- Ehituse aeg kasutusloani: november 2020–detsember 2022
Faktid Alma Tominga nimelisest ärihoonest
- Maja sai nime Eesti farmatseudi Alma Tominga järgi.
- Hoonesse valatud betooni maht on ca 11 000 m3 ja armatuuri kulu ca 1500 tonni.
- Hoone välisfassaadi klaaside maht on ca 9000 m2.
- Sisemisi klaaspindu on hoones ca 4000 m2.
Hea teada
- Hoone põhiliseks kandekonstruktsioonielemendiks on monoliitne raudbetoon. Valdavalt on hoone kavandatud postplaat kandeskeemiga, mida jäigastavad keldrist katuseni kõrguvad monoliitsest raudbetoonist trepikojad, liftišahtid. Konsoolset osa kannavad läbi 4 korruse ulatuvad terastõmbid.
- Troopikamajal on valtsprofiilidest terastaladel ja -postidel põhinev kandeskeem. Hoone välisseinad on klaasprofiilseinad ja klaasprofiiliga viimistletud betoon-, karkass- või poorbetoonplokkidest seinad.
- Hoone toetub paekivikihti süvistatud postvundamentidele, kandeseinte all olevatele lintvundamentidele ning trepikodade all paiknevatele plaatvundamentidele. Kandepostid on projekteeritud ümar- ja ristkülik-ristlõikega monoliitsete raudbetoonkonstruktsioonidena.
- Kandvad seinad ja vahelaed on projekteeritud monoliitsete raudbetoonkonstruktsioonidena. Treppide marsid on kavandatud monteeritavatest elementidest.
- Hoone üldine stabiilsus tagati trepikodade, liftišahtide ja üksikute raudbetoonist jäikusseintega. Tuulekoormusest põhjustatud horisontaaljõud kantakse monoliitsete vahelagede kaudu üle jäikusseintele.
- Koormus jäigastavate seinte (diafragmade) vahel jaotub vastavalt seinte jäikusele ja asendile.
21 meetri kõrguse klaasfassaadi ja -postidega aatrium:
- Postide kaal on kokku 35 tonni ning klaaside kaal 35 tonni ehk kokku 70 tonni.
- Enne tööde algus koormati konsool 70 tonniga (pandi korrustele müürikive ja kipsi), et enneklaaside paigaldus oleks konsooli vajum sama, mis lõppkoormuse korral. Klaaside ja postide paigaldusel võeti konsoolilt koormust tasapisi vähemaks.
- Klaasfassaadi maht on ca 580 m2.
- Klaasposte on kokku 16 tükki. Klaaspost koosneb neljast elemendist, mille ühe pikkus on ca 5,5 m ja sügavus 0,85 m.
- Üks post koosneb omavahel kokku pandud 4 klaasist kogupaksusega 53 mm.
- Päikesepaneele 54,6 kW, küttepaneele ca 4000 m2.
- Troopikamajas ca 1800 ühikut taimi, millest 15 tükki on 4 kuni 8 meetri kõrgused.
