Sauel käib uue vallamaja ehitus: tehases toodetud naturaalsetest materjalidest moodulid monteeritakse kohapeal tervikuks ning luuakse linna keskväljaku ja pargi kõrvale avatust sümboliseeriv esindushoone.
Arhitektuurikonkurss Saue vallamaja ideekavandite leidmiseks korraldati juba aastal 2017, ehitamine läks täie hooga lahti kaks aastat hiljem ning praeguste plaanide kohaselt peaks vastne vallamaja uksed avama järgmise aasta suvel.
Vallamaja rajatakse konkursi võidutöö „Triangel” põhjal, mille autorid on Karli Luik ja Johan Tali arhitektuuribüroost OÜ Molumba. Ehitamine algas OÜ Embach Ehitus juhtimisel tänavu suvel, vahepealne aeg kulus mitmete asjaolude paikasättimisele. Näiteks tuli kogemusi hankida ideekavandi autorite väljapakutud nn tegevuspõhise büroo täpse olemuse asjus. Selleks sai käidud isegi põhjanaabrite juures Espoo administratiivhoonega tutvumas, kus selline kabinetivaba töökorraldus juba aastat kolm kasutusel. Lisaks tellis vallavalitsus töökeskkonna vajaduste analüüsi, kuidas keskeltläbi 60 töötajat rajatavas hoones kenasti ära majutada.
Naturaalsed materjalid
Karli Luige sõnul pakuti ideekavandis välja tegevuspõhise kontori kontseptsioon kui kaasaegseim ja optimaalseim töökeskkonna mudel. Seda enam, et ka tellija soovis uue vallamaja sisekujunduses vältida n-ö ülemuse ja alluva vaheliste erisuste rõhutamist. Kuidas nüüd seal töö ja inimeste paigutus täpselt saab olema, on hoone valmimise järel juba paljuski vallavalitsuse enda korraldada.
„See on tavapärane, et iga maja projekteerimise käigus natuke areneb ja täiustub. Sellega tuleb ka arhitektil kontseptsiooni välja töötades arvestada,” räägib Karli Luik. „Üks eesmärke oli anda hoonele avatud ja kutsuv ilme, kuhu on mugav tulla ja kus on mõnus olla. Kuna ühendvallamaja hakkab paiknema suure platsi serval, siis nägime, et see võiks vormiliselt välja paista kui omamoodi pargipaviljon.”
Sääraste uuendustega olevat üldiselt nii, et alguses on 90% inimestest vastu ja 10% poolt. Hiljem, kui uus töökorraldus on jõudnud paika loksuda, siis jaguneb sellega rahul olevate töötajate osakaal juba vastupidi.
Samuti püüdsid arhitektid luua hoone funktsionaalse ja säästlikuna nii töökeskkonna kui energiasäästlikkuse poolest, et „avaliku raha eest ehitatud hoone ei oleks toretsev ja raiskav, vaid energiasäästlik ja tänaseid kliimaprobleeme arvestavalt ehitatud naturaalsetest materjalidest”, iseloomustab Luik.
Fassaadil immutatud lehis
Loodusliku materjalina tuli esmajärjekorras muidugi kõne alla puit. Alguses planeeriti suur osa maja fassaadist katta põletatud nn yakisugi– ehk Shou-Sugi-Ban-tehnikas töödeldud puiduga, mida Eesti Puitmajaliidu ja arhitektuuribüroo Tempt juhatuse liige Mihkel Urmet on iseloomustanud kui eestlase jaoks küll tavapäratut, aga meie keskkonda väga hästi sobivat tehnikat.
„Must soliidne välimus sulab kokku Eesti loodusega ja jätab hooned väärika välimusega. Kuid asi pole vaid välimuses: jaapanlased leiutasid tehnika puht praktilistel eesmärkidel, et puit ei mädaneks ja peaks vastu kõigile ilmadele. Kahjurid ei tunne süsiniku vastu huvi ning praktiliselt on võimalik tekitada igavesti kestev puit,” kirjeldab Urmet.
Arutelude käigus sellest variandist siiski loobuti, ka Saue vallavanem Andres Laisk möönab, et söestatud puit tundus asjasse süvenedes siiski liialt ekstreemne. Et hundid oleksid söönud ja lambad terved ehk, et ehituses saaks ikkagi kasutatud puit ning et fassaad saaks kujundatud tumedates toonides, otsustati välisviimistluses kasutada raudsulfaadiga immutatud siberi lehisest laudist, mis annab hoonele tumeda, soliidsust lisava ilme.
„Tundus, et söestatud puit ei ole ikka päris see imidž, mida valla administratiivhoone peaks kandma. Ja ega see ei olnud ka meie range eesmärk. Pigem oli soov anda hoonele tume väljanägemine ja kasutada puitu, mis oleks kauakestev,” selgitab Karli Luik. „Siberi lehis on ajas hästi vastupidav, raudsulfaadiga immutatud lehis saavutab päikese käes ilusa sügavhalli tooni ega vaja hiljem pidevat ülevärvimist.”
Paviljonilaadse struktuuri annab hoonele seda ümbritsev võlvistikuga katusealune, mis iseenesest toimib passiivse päikesekaitsesüsteemina. Nii pole suviti vaja ruume kuigi palju eraldi jahutada. Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid, et ka lokaalset energiat ära kasutada. Algse konkursitööga võrreldes muudeti ka peasissekäigu asetust – kui varem oli see planeeritud lõunapoolsesse külge, siis aga otsustati maja n-ö pöörata selliselt, et praegune plats ja park moodustaksid ka esindusväljaku. Lõuna poole aga tekitatakse kunstlik küngas, millelt pääseb otse maja teisele korrusele ja kuhu luuakse mõnusad paigad kas siis puhkamiseks või ka töötegemiseks.
Hoone on paljuski nn tehasemaja – paljud selle detailid toodetakse tehases ning monteeritakse ehitusplatsil kokku.
Tegevuspõhised töökohad
Hoone on jaotatud grupitöö, süvenemise tööruumide, nõupidamiste, telefoniga rääkimise pisinurkade jne tsoonideks. Sisene töökeskkond on disainitud vastavalt erinevatele tööülesannetele, mitte ei lähtu traditsiooniliselt kabinettsüsteemist.
Andres Laisk tunnistab, et pärast võidutöö selgumist tuli vallavalitsuses läbi arutada üksjagu erimeelsusi, mida planeeritav administratiivhoone esile kutsus. Ja nende arutelude käigus moondus esialgne ideekavand ikka päris palju, ennekõike just selles osas, mis selle n-ö sisemist kontseptsiooni ja tulevast töökorraldust puudutab. Näiteks tõsteti alguses keldrikorrusele kavandatud koosolekusaalid ikkagi maapealsetele korrustele jmt.
„Vallamaja sisemuse ja ruumide tegevuspõhine planeering on kahtlemata selle hoone kõige uuenduslikum külg. Tõsi, Tallinnas uues ministeeriumimajas ja Telia peahoones oli seda juba rakendatud. Aga päris nii äärmuslikult seda siiski ei tee – inimestele, kes seda soovivad, siiski jäävad oma töökohad,” kirjeldab Andres Laisk. „Teine omapära puudutab hoone insenertehnilist poolt, näiteks fassaadimaterjali, mida siin ikka uudistamas käiakse.”
Kaheksa töökoha sektsioonid
Samas ei paigutata töötajaid ruumidesse käsukorras, mõte on selles, et inimesed ise saaksid need reeglid luua.
Samuti ei tule mingeid suuri n-ö bürookombinaate – kontor jagatakse kaheksa töökohaga sektsioonideks, kus iga töökoht omakorda eraldatud heli summutavate vaheseinte või sirmidega.
Lisaks saavad olema ka vaiksed toad ning rohkelt väikestele gruppidele mõeldud koosolekuruume, kuhu saab vajadusel eralduda ning kus segamatult töötada.
„Minule pole seal üldse eraldi ruumi ega isegi kindlat töökohta ette nähtud,” kummutab Andres Laisk eelarvamuse, et küllap vallajuhtidele kusagil nn ülemuste korrusel ikka privaatsed kabinetid leiduvad.
A-energiaklassi hoone
Tulevase Saue vallamaja juures asuv park jääb vallavanema sõnul avalikuks ruumiks, mingeid uusi ehitisi ega suuri ümberkorraldusi sellega plaanis pole, võimalik vaid, et üks väljaku teises servas asuv kasutuseta hoone tuleb maha lammutada.
Energia- ja küttesüsteemide juures ei ole kasutatud mingeid revolutsioonilisi imelahendusi, uus vallamaja lülitatakse Saue linna üldisesse keskküttevõrku, hoone ise vastab A-energiaklassi nõuetele.
„Meie oludes on see kõige mõistlikum, pole mingit mõtet hakata keskküttele vastu töötama, kui see on juba kord olemas,” räägib Andres Laisk. „Ja kuna meil on paekivipinnas, siis oleks näiteks maakütte paigaldamine olnud ka ebaotstarbekalt kulukas.”
Saue vallamaja arhitektuurikonkursi žüriisse kuulunud arhitekt Ott Kadariku hinnangul saab uuest vallamajahoonest Saue jaoks oluline maamärk ja objekt, mida tullakse vaatama.
„Hoone tekitab emotsiooni ja ilmselt ka küsimusi, kuid selline omanäoline arhitektuur on siia keskkonda vajalik ja oodatud,“ märgib Ott Kadarik võidutööd kommenteerides.
Vallamaja kerkib Embach Ehituse tööna jõudsalt. „Praeguse plaani kohaselt loodame kolida järgmise aasta augustikuus ja täpselt aasta pärast juba uues majas tööd teha,” ütleb Andres Laisk.
Saue ühendvallamaja
- Arhitektuurikonkursi tulemused selgusid 2017. aastal, tosina pakkumise seast võitis OÜ Kontekst ab ideekavand „Triangel”, autorid Karli Luik ja Johan Tali. Käesoleva aasta juunikuu lõpus alustas OÜ Embach Ehitus uue vallamaja rajamist, valmima peaks hoone 2020. aasta juunis.
- Arhitektuurikonkursi lähteülesandeks oli luua hoone, mis on avatud ja kutsuv, samas atraktiivne ning täiendaks linna keskväljakut, mille servas hoone asub.
- Keskuse pargi ja Grossi poe vahelisele alale asetatud Saue vallamaja tekitab sümboolse keskpunkti linnaruumile alates Saue raudteejaamast kuni Pärnasalu tänavani. Kolmnurkse põhiplaaniga vallamaja peasissekäik tuleb Keskuse pargi poole, kahekordne hoone ise on kompaktne ja avatud ning meenutab otsekui läbipaistvat pargipaviljoni.
- Hoone ehitusalune pind on 1254,8 m2, see paikneb 7067 m2 kinnistul, hoone juurde kuulub 50-kohaline parkla.
- Ehitushanke tulemusena läheb vallamaja maksma 2,5 miljonit eurot.
Allikas: Saue vallavalitsus
