Karakterite kasvamise koht

Arhitektide soov oli luua lastele hoone, kus oleks sees kohaliku kirjaniku karakterite mitmekesisus.  „Oskar Luts tegeleb „Kevades“ erinevate värvikate karakteritega. Me tahtsime, et sellised karakterid saaksid ka kohapeal süttida, huvitavad isiksused sirguda,“ selgitab arhitekt Urmo Mets Kauss Arhitektuur OÜ-st.

Selleks oli oluline, et ka arhitektuur oleks selline, mis inspireerib lapsi rohkem kui tavaline hoone, pakub avastamisrõõmu ja erinevaid mängulisi tõlgendusi. Ümarvormidega hoone sai inspiratsiooni nii ümbritsevatest hoonetest kui loodusest. Selle kõrval asub Palamuse vallamaja, mis on samuti lahendatud ümarvormidega. Hea arhitektuur vastab alati oma ümbrusele ja arvestab sellega. „Meid inspireeris soov lähtuda lokaalsusest, Vooremaa maastikust, mis on ise samuti ümar ja laamaline,“ räägib arhitekt, kustkaudu tulid nii hoone enda jooned kui ka maastikuarhitektuuri lahendus ja sisearhitektuuri motiivid, mis on kõik voolujoonelise kujuga. „Seda ei saaks öelda, et üks geomeetria on teisest parem. Hea arhitektuur töötab nii, et arvestab erinevate mõjutajatega.

Kindlasti võib olla ka väga hea teravate nurkadega lastesõbralik hoone. Mis puudutab aga lastega arvestamist, siis see on hoone ise, mis kutsub lapsi üles leidma ennast ja avastama maailma geomeetriat,“ loodab Urmo Mets, et lapsed saavad siit toetava stimulatsiooni oma arenguks ning on oma edaspidises elus tänu sellele loovamad ja avatumad.

Betooni ning puidu mõjus kooslus

Samuti nagu hoone vormiline pool on saanud inspiratsiooni loodusest, annab visuaalselt esmase mulje kasutatud naturaalsete materjalide kooslus.

Arhitekt tõdeb, et ideaalis oleks veel suuremas mahus kasutatud betooni, kuid ehitusmaterjalide valikul on alati ka ehituseelarve oma piirangutega ees. „Teisipidi võttes on betoon ka suurema jalajäljega keskkonnale ning seda tuleb teadlikult kasutada,“ jääb ta kasutatavate mahtude suhtes realistiks. „Oleme betooni eksponeerinud peasissekäigu ees, mis justnagu laskub maa sisse.“

Mujal on kasutatud voodrilauana pehmemat ning looduskeskkonnaga seostuvat puitmaterjali. Tegemist on lehisega, mis peab ilmastikule paremini vastu. „Aja jooksul muutuvad kõik puidud hallimaks – küsimus on hooldustsüklis,“ märgib ta, et puitu tuleb paari aasta järel hooldada ja taas kaitsva kihiga katta. Sel juhul ei lähe puit päris halliks kunagi.

Betooni kohta on enamasti igaühel oma arvamus. Mõnele meeldib see materjal, mõne jaoks tundub ta külm ja kalk. Arhitekti sõnul on betooni voorusteks looduslik tekstuur ja naturaalne pinnakate, mis tähendab, et pind ei ole ühtlaselt halli värvi, vaid heledamate ja tumedamate laikude kooslus. Selline pind on silmale ilusam vaadata ja see ka kestab ajas paremini, sest määrdumised ja defektid ei paista nii hästi välja. „Oluline on ka vastupidavus ajas – kui teisi materjale tuleb suhteliselt palju hooldada, siis betooni üsna vähe,“ märgib Mets.

Eelarve seadis lasteaias maastikuarhitektuurile piirid

Nüüdseks juba viis aastat tagasi korraldatud ideekonkursil oli tingimustes määratud, et valmiv lasteaiahoone vastaks liginullenergia nõuetele. „Tol ajahetkel oli tegemist märksa ambitsioonikama plaaniga, tänapäeval on see saanud pigem projektide tavapäraseks osaks,” märgib arhitekt. Projekteerimisprotsessis tehti tõhusaima lahenduse leidmiseks koostööd Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialistidega.

Ambitsioonikust oli enamgi maastikuarhitektuuris, kuid eelarve seadis siin piirid ning kahjuks kärbiti suur osa planeeritud välisosadest. „Õue lahendus oleks võinud olla veel tugevamalt arhitektuuriga seotud,“ kirjeldab arhitekt ära jäänud vorme. Loobuda tuli mõnest mänguväljakupesast ja madalast betoonmüürist nende ümber. „Plaanis olid maastiku sisse vajutatud jäljed või augukesed, mida ümbritseb väike betoonmüür ja roostevabast terasest kiired. Need oleksid pakkunud nii efektsust kui ka funktsionaalsust, kuna lapsed oleksid saanud olla rohkem tuulevarjus,“ nendib Urmo Mets.

Iga hoone on alati väljakutse, ka ehituslikult. Siingi olid oma komplikatsioonid. Näiteks selgus ehitusel, et basseini tehnoloogia võtab rohkem ruumi, kui oli ette nähtud. Seetõttu tuli maa-aluseid tehnoruume natuke suurendada. Ka kumerate betoonseinte ja väliste tugimüüride valamisel oli arhitekti sõnul tavapäraseid keerukusi, kuna see nõuab ehituslikult väga oskuslikku tööd.

Terviklikkus nii hoone sees kui maastikuarhitektuuris

„Meie jaoks oli kõige olulisem ja erilisem, et saime oma ideed ellu viia nii arhitektuuris, sisearhitektuuris kui ka maastikuarhitektuuris korraga. Oleme püüdnud luua tervikut. Need motiivid, mis on Vooremaa maastikust võetud, läbivad nii õueala, maja enda kuju kui tulevad esile sisustuses ja graafikas, minnes kuni kapi uksenuppudeni välja,“ kirjeldab arhitekt. Sisearhitektuuris mängib suurt rolli fuajee ümar katuseakendega mänguala, kuhu külalised kogunevad esimesena.

See on täiesti multifunktsionaalne ruum, kus saab lastele korraldada nii väiksemaid lasteaiasündmusi, pidada rühmatunde, korraldada ühiseid koosviibimisi. Teisalt aga on mõeldud kogukonna peale, Palamuse rahva peale laiemalt. „Kui ühes vallas on erinevaid võimalusi erinevates ühiskondlikes hoonetes koguneda, siis see laiendab kogu kogukonna võimalusi,“ on arhitekt veendunud.

„Laias laastus tuli hoone nagu soovisime, aga eks arhitektid on alati idealistid ja ükskõik, kui ilus hoone kõrvaltvaatajatele ei tundu, siis nemad oleksid ikka tahtnud mõnda detaili veel paremini näha. See maja ei ole ka erand,“ ütleb Mets.

Innovaatiline juba projekteerimise faasis

Andres Haagen, Jõgeva Vallavalitsuse ehituse peaspetsialist

Lasteaed asub alevis koolimaja taga ja vallamaja kõrval. Vallamaja on samuti ümarate joontega hoone ja uusehitis, nii et lasteaed on kooskõlas sellega, mis seal juba ees oli.

Jäime koostööga väga rahule, eriti rahul olen professionaalsete ehitajatega. Kõik tekkinud probleemid lahendas ehitaja oma initsiatiivil kohapeal.

Huvitav oli see maja aga ka projekteerimise faasis, kuna tahtsime saavutada liginullenergiahoone näitajaid. Selleks tehti suurt tööd ja kaasati spetsialiste, kuna tol ajal ei olnud veel selliseid nõudeid nagu praegusel ajal.
Hetkel pole lasteaeda veel piisavalt pikka aega kasutatud ja saame öelda vaid, et arvutuslikult tõesti hoone vastab liginullenergianõudmistele. Energiatõhususe osas lõplike järelduste tegemiseks peab veel aega varuma.

Palamuse lasteaed “Nukitsamees”

• Arhitektuur: Kauss Arhitektuur OÜ – Urmo Mets ja Allan Pilter
• Sisearhitektuur: Kauss Arhitektuur
• Maastikuarhitektuur: Anna-Liisa Unt ja Robert Kähr (Lahe Atmosfäär OÜ)
• Graafiline disain: Martin Rästa (BAAS OÜ)
• Konstruktor: Inseneriprojekt OÜ – Taavi Freirik
• Ehitaja: KRC Ehitus OÜ
• Tellija: Jõgeva Vallavalitsus (endine Palamuse Vallavalitsus)

Palamuse Lasteaia maja osales ka Aasta betoonehitise konkursil: hoones on eksponeeritud monoliitbetoonsein, sissepääsust leiab graafilise betooniga välisseina elemendid ja helehallist betoonist tugimüürid.

Konstruktiivne lahendus

• Hoones on horisontaalseid koormuseid vastuvõttev vahelagi paksusega 200–250 mm ning silded üle 8 m.
• Katuslaes aatriumi osas d=10,25 m valgusava, milles on päikese motiiviga d=7,4 5 m betoonplaat.
• Basseini monoliitbetoonist seintes on sisse ehitatud basseini tõstetava põranda siinid (bassein on mõõtudega 12 korda 5 m).