EhitusEST, märts 2019

Page 1

24 number

EHITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA A P R I L L 2019

+87% rohkem võimsust1

Tänu uusimale akuelementide tehnoloogiale ja intelligentsele aku juhtimisele.

+135% teenib kauem2

COOLPACK 2.0 tehnoloogia kaitseb akut ülekuumenemise eest.

100%

kompromissitult ühilduv 100% kõikidele sinu 18V Li-ioonakuga Boschi profitööristadele.


Tõsta OÜ (www.tõsta.ee) on Eesti partneriks Leedus 2009. aastal asutatud Robirent Groupile (www.robirent.com), kes on spetsialiseerunud kõrgustes töötamise seadmete rendile. Lätis ja Leedus oleme oma valdkonnas turuliidrid, lisaks on partnerid Tšehhis, Poolas, Venemaal ja Ukrainas. Ettevõte pakub turu tipptegijate tooteid: Genie, Nifty, Manitou, Youngman, Layher, Hilti . Renditavate toodete hulka kuuluvad akuja diiselkäärtõstukid, korvtõstukid, järelveetavad tõstukid ning alumiiniumtornid ja -tellingud. Tõsta OÜ number üks fookuseks on pakkuda lisaks kvaliteetsele renditehnikale hoolivat ja mõistvat klienditeenindust.

Tõsta OÜ

Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Üksnurme tee 8, 75501 Ester Kalvik / tel 502 1434


SISUKORD

Ehitushinnad ületasid buumieelse taseme lk 4–5

EhitusEST

Ehitusmaterjalide müük kasvas kolmandat aastat järjest lk 6

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Puitmajatootjad otsivad uusi turge Aasias lk 8–9 Betooni hingeelu: Ramjalg ja Roosmann lk 10–14 Aleksander Kaldas ja Marek Koit Eesti teedeehitusest lk 16–20 Põhja regiooni väljakutsed tee-ehituses lk 22–23 Lõuna regioon: katsetatakse mudelprojekteerimist lk 24–25 Lääne regioon: rekonstrueeritakse oluline lõik lk 26–28 Ida regioon: keskpolügooni eritasandiline ristumiskoht lk 28–29 Noore teedeinseneri stipendiumifond ootab tuge lk 28–29

www.ehitusest.ee

Teadus: teekihtide mittepurustav katsetamine lk 32–33 Ajalugu: Aadu Lass ning tema ikoonilised teed lk 34–36 Konverents: teadmistepõhine ehitus lk 40 Probleem: korruptsioon ehitusvaldkonnas lk 42–44 Ehitusmaterjalitööstuse areng ja tööstuspoliitika lk 48–49 ISSN 2382-8382

Seadus: energiatõhusus ja energiamärgis lk 50

ISOVER FACADE UUES KUUES!

FACADE tootel on tõstetud UV-kindlust ning vähendatud veeaurutakistust. Uuendatud ilmastikukindlates pakendites on FACADE tootel endiselt väga hea soojusisolatsioonivõime, vetthülgav ja tuld mittelevitav pinnakate. Uuri lähemalt, miks ISOVER FACADE on kõige õigem lahendus kasutamiseks nii uusehitistel kui ka renoveerimislahendustes www.isover.ee/facade

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused


E H I T U S E T T E V Õ TJ A D

Ehitusmahud ületasid buumieelse taseme

INDREK PETERSON EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU TEGEVJUHT

P

ärast viimast langusperioodi on ehitusmahud alates 2016 aasta I kvartalist järjepidavalt kasvanud. Tänaseks on ehitusmahud juba ületanud ka viimase buumiaegse taseme. Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018.a. kokkuvõttes 18% võrra rohkem kui 2017. aastal. Kohalikul turul kasvasid ehitusmahud koguni 21%. Kasv ehitusturul on püsinud juba viimased kolm aastat. Kui juba aasta tagasi kartsid nii mõnedki peatselt lähenevat ehitusbuumi, siis vaatamata ehitusmahtude kiirele kasvule on ka Eesti majandus tervikuna suutnud kiire tempoga hästi kohaneda ja täna vaevalt enam keegi lähenevat buumi ennustab. Kasv nii hoonete kui rajatiste ehituses Tänu püsivale nõudlusele kvaliteetsete elamispindade järele moodustas suurima osa ehitusmahtude kasvust taaskord hoonete ehitus, mis väljendus nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Lisaks jätkus tuntav kasv ka rajatiste ehituses ja ületas esmakordselt 2013. aasta taseme. Kuna võrdlusbaas on siin ma-

4

dal, siis ettevõtete võimekust arvesse võttes oleks rajatiste ehituse segmendis ka kasvupotentsiaal kõige suurem. Kui rajatiste ehitus moodustas 2018. aasta ehitustööde kogumahust 33,4%, siis 2013. aastal oli rajatiste ehituse osakaal üle 40%. Oluliselt on viimastel aastatel vähenenud ekspordi osakaal. Välisturgudel tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes aastatagusega võrreldes 13%, moodustades ehitustööde kogumahust kõigest 4%. Veel mõni aasta tagasi püsis ekspordi osakaal 9–10% juures. Ühest küljest võib ekspordilangus olla tingitud püsivalt suurest nõudlusest kohalikul turul, teiselt poolt võib langust seostada ka ehitussektori jahenemisilmingutega välisturgudel (Skandinaavias). Positiivse poole pealt ilmestab ehitussektorit viimastel aastatel tootlikkuse oluline kasv mida enim väljendab tööhõive osakaalu tuntav vähenemine. Kuigi ehitusmahud on ületanud juba viimase buumiaegse taseme, on tööhõive ehitussektoris 10 aasta taguse ajaga oluliselt vähenenud. Kui 2007. aastal oli statistikaameti andmeil ehitussektoris 81 000 hõivatut, siis 2018. aastal püsis hõivatute arv 58 000 piires ehk sisuliselt 1/3 võrra väiksema tööhõivega ehitatakse täna rohkem kui buumiaegadel 10 aastat tagasi. Milline saab olema ehitussektori käekäik 2019? Rajatiste osas on ootused ehitusmahtudele 2018. aasta mahtu-

dega võrreldavad, ent ehitussektorit tervikuna on tänu erasektori nõudluse taandumisega suure tõenäosusega ees ootamas mõõdukas langus. Senine kasv samas tempos jätkuda ei saa Kui vaadata väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade statistikat viimasel perioodil, siis ilmneb, et lisaks väljastatud ehituslubade mahtude tuntavale langusele on ehitusturg esmakordselt jõudnud seisu, kus mitteeluhoonetele väljastatud kasutuslubade maht ruutmeetrites ületas juba ka aasta kokkuvõttes väljastatud ehituslubade mahu. Ehk siis: ehitati kokku rohkem, kui taotleti ehituslubasid. See näitab selgelt, et ehitusmahud selliselt edasi kasvada ei saa vaid pigem on sektorit ees ootamas mõõdukas langus. Ehitusturu jahenemisel saab kindlasti üheks mõjuteguriks olema ka 01.01.2019 jõustunud hoonete energiatõhususe miinimumnõuete määruse rakendumine.

Prognoos lähiperioodiks: Tööhõive tervikuna ehitussektoris pigem langeb, mis leevendab kvalifitseeritud tööjõu suurt defitsiiti. Suureneb konkurents ehitustööde riigihangetel. Palkade kasvamise tempo ehitussektoris aeglustub. Aeglustub ka ehitushindade kasv.


Väljastatud ehitusload, kasulik pind tuh m

Mitteeluhooned, uusehitus 2500

Eluhooned, uusehitus

2000 620 1500

1060 1000

1500 500

1000 0

2001

2010

2018

Ehitustööd 2010–2018 mln eurot

2992 3000

2492 2500 2200 2079

2150

2047

2084

2000 1679 1500

1283

1000

500

0 2010

2011

Allikas: EETL

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018


E H I T U S M AT E R J A L I T O O TJ A D

Ehitusmaterjalide müük kasvas kolmandat aastat Ehitusmaterjalide müük

2018

mln eurot

572,9

600

2017 2016

500

376,1

400 ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT

K

olmandat aastat järjest võib ehitusmaterjalitööstus tunda heameelt müügimahtude kasvu üle, sealjuures on kasv olnud igal aastal vähemalt 10%. Tõsi, ehitusmahud kasvasid eelmisel aastal oluliselt rohkem – ligikaudu viiendiku võrra. Ja kui ehituses mängib kasvutrendis põhirolli siseturg, siis ehitusmaterjalide puhul on kandev roll kandunud üle ekspordile. See teeb tänavuse aasta tulemuste ootamisel veidi ettevaatlikuks – mahud ei pruugi enam kasvada. Võimalikku kahanemistrendile suunatust võib välja lugeda eelmise aasta kasutus- ja ehituslubade arvust. Kui rajatiste lubade maht kasvas ja mitteeluhoonete lubade maht oli umbes sama, siis eluhoonete lubade maht jäi viimases kahes kvartalis aastatagusega võrreldes lahjemaks. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete käive kasvas 2018. aastal 10% võrra – 572 miljoni euroni. Meie ettevõtete eksport kasvas kodumüügiga võrreldes suhteliselt veidi enam ehk 196 miljoni euroni. Edukamad eksportijad on ehitusvahtude ja vuugihermeetikute valmistaja Krimelte ning ventilatsioonitoodete valmistaja ETS Nord kõrval

6

300

196,8

200 100 0

MÜÜK

avatäidete tootjad (Jeld-Wen Eesti, Metus-Est, T-Tammer, Viking Window, Saajos, Saku Metall Uksetehas, Malmerk Fassaadid, Lasita Aken), betoonelementide valmistajad (TMB Element, Muuga Betoonelement, Lasbet Tootmine, E-Betoonelement, Betoneks, Framm), lubjakivitoodete ettevõtted (Kunda Nordic Tsement, Nordkalk), müürikivide tootjad (Bauroc, Saint-Gobain Ehitustooted), katusetoodete pakkujad (Monier) ning plasti ja ehituskeemia ettevõtted (Pipelife Eesti, Haka Plast, Remei Baltica). Ehitusmaterjalitootjate jätkuv murekoht on ehitusmaavarad. Aastate jooksul on ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärad jõudnud tasemeni, kus need on naabritest lätlastest mitmeid kordi kõrgemad. Kuna põlevkivi tasumäärade ümbervaatamine on mõjunud positiivselt, ootame tasude alandamist ka liivale, kruusale, lubjakivile, dolokivile, savile.

EKSPORT

EESTI

Kasvav murekoht on ehitusmaavarade varustuskindlus. Eesti Põlevkivi suure ja võimsa ettevõttena on asunud vahendeid valimata propageerima aherainekillustiku kasutamist. Ja sellise materjali kasutamine on kahtlemata positiivne. Aga… kampaaniate käigus kiputakse vahel unustama, et aherainekillustikuga ei saa asendada tavakarjääridest pärit kvaliteetset materjali. On äärmiselt oluline kindlustada aherainekillustiku kasutamine seal, kus see on sobilik, s.t seal, kus saab kasutada vähemkvaliteetset materjali. Tegemist on siiski põlevkiviga nii-öelda kokkukasvanud materjaliga ning seetõttu pole mitmed selle materjali omadused võrreldavad paekivikarjäärist saadava kvaliteetse kivi omadustega. Eriti oluline on see, et jäätmetest toodetava killustiku omadused ei pruugi stabiilselt olla ühesugused, vaid muutuda lähtuvalt asukohast ja ala suurusest, kust see materjal on kogutud.


PASSIIVNE

TULEKAITSE

PROFFIDELT

TULEKAITSE LAHENDUSED EUROOPA JUHTIVATELT TOOTJATELT Betoonile Puidule Metallile Läbiviikudele Vuukidele Elektripaigaldistele

TEENUSED OMA ALA PROFESSIONAALIDELT Koolitused Nõustamine Inspekteerimine Kuluarvestus Erilahendused

GENOKE Trading OÜ, www.genoke.ee, info@genoke.ee +372 56 489 139


P U I T M A J AT O O TJ A D

Puitmajatootjad otsivad uusi turge Aasias

EEVA VAHTRAMÄE

E

EESTI PUITMAJAKLASTER

esti puitmajasektori moodustavad monteeritavate puitehitiste tootmisega tegelevad ettevõtted, kelle hulk on viimase 10 aasta jooksul küll varieerunud 150 ning 200 vahel, kuid aktiivselt ja tõsiseltvõetavalt tegutsevaid ettevõtteid on stabiilselt 100 ringis. Neist 90% ekspordib oma valmistooted välismaale. Eksport kasvab jätkuvalt Statistikaameti andmetel eksportisid Eesti tootjad möödunud aastal puitmaju välisriikidesse 394 miljoni euro väärtuses, mida on ligi 23% enam kui sellele eelnenud aastal (2017). Eesti puitmajade põhiturud on läbi aastate olnud Skandinaavias, kuhu saadetakse peamiselt puitkarkassil (element- ja moodulmajad) hooneid ning Saksamaa, mis on edukas turg Eesti aiamajatootjate jaoks. Sihtriikidena on meie puitmajasektori toodangut saadetud rohkem kui 70 maailma riiki, kuid stabiilselt eksporditakse aasta lõikes ca 40 erinevasse riiki. Nendest esilekerkivamad on Norra, Rootsi, Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Taani ja Suurbritannia. Eesti Statistikaameti andmetel olid nendest möödunud aasta kontekstis suurima kasvuga just Rootsi

8

(25,5 mln eurot), Norra (16 mln eurot) ja Soome (20 mln eurot). Eksport suurenes ka Prantsusmaa, Taani ja Hollandi suunal. Põhiturgude alternatiiviks võib pidada ka Aasiat ja Lähis-Ida, kuhu Eesti puitmajatootjad järjest enam vaatavad ja projekte realiseerivad. Nende turgude kaardistamine on seni tagaplaanil püsinud peamiselt seepärast, et nendele turgudele sisenemise praktika on võrreldes ELiga väga erinev. Eesti Puitmajaliit osaleb ettevõtete paremaks toetamiseks seetõttu ka mitmes Central Balticu projektis, näiteks LätiEesti-Soome puidusektori koostöövõrgustiku eksporditoe projektis Hiina turule (LEF Network to China) ja Lähis-Ida ehitusturule suunatud Eesti-Soome-Rootsi ühisprojektis „IHMEC – Breaking the Infection Chain“. Kindlasti ei tähenda kasvav eksport üheselt sektori hiilgeaegu, vaid tegutsevate tootjate kohanemisvõimet. Tootjate konkurentsivõimet on viimastel aastatel takistanud kasvav võitlus turupositsioonide pärast, sisendhindade väga kiire tõus ning kvaliteetse tööjõu puudus. Sellele vastukaaluks on positiivne tõdeda, et ettevõtted on suutnud sihikindla tegutsemise

Koduturule jäävat tootmismahtu annab suurendada riiklike puithoonete teadliku tellimise kaudu.

ja eduka müügiga ekspordikasvu siiski säilitada ning ka väga märkimisväärselt kasvatada. Oleme loonud kõrgeimal insenertehnilisel tasemel keerukaid erilahendusi, mis paljudele meie konkurentidele tunduvad võimatud. Eestis rõhk eramajadel Kuigi sektor on tugev välisturgudele tootja, siis järjest enam leiavad ettevõtted võimalusi koostööks ka koduturu klientidega. Kui piiri taha viime põhiliselt korter- või ridamaju, siis Eestis ehitatakse puidust valdavalt eramaju. Juba praegu on näha, et tehases valmistatud puidust elementmaja vahetab ka koduturul välja objektil ehitamist. Loodetavasti on üheks põhjuseks see, et puithoonetega kaasas käivad müüdid (tuleohtlikkus, kallim hind, kehv kvaliteet vms) on hakanud taanduma ja inimesed (arendajad, kliendid, riik) näevad nende iganenud arusaamade kõrval järjest enam puithoone positiivseid omadusi (parem sisekliima, hoone valmimise kiirus, kvaliteet, keskkonnasäästlik ehitusviis jm). Eestis on puidust ehitatud eramaju uute projektide arvestuses ca 50%, kortermajadest on puitkonstruktsiooniga hooneid aga oluliselt vähem. Koduturule jäävat tootmismahtu annab suurendada paljuski ka ühiskondlike hoonete ehitamise ja riiklike puithoonete teadliku tellimise kaudu. Ka siin on tasapisi algust tehtud ja näitena saab tuua kasvõi uue Viimsi riigigümnaasiumi hoone, kus on kasutatud CLTkonstruktsioone, või planeeritava puidust Keskkonnamaja.


Turud muutuvad

Praegu on puitmajasektori suurimateks väljakutseteks oskusliku tööjõu leidmine ja väga kiirelt kasvavad palgakulud ning materjalide hinnad. Ka ärikultuur on meie põhiturgudel muutunud. Möödunud aasta komponentide ja põhimaterjalide järske hinnatõuse olid tootjad sunnitud tasandama eelkõige oma kasumimarginaali arvelt. Siin on lahenduseks kolm võimalust – kas klient lepib toote kõrgema hinnaga, tootja lepib madalama kasumimarginaaliga või on tootja sunnitud tegema muudatusi oma tehnoloogias, tootmisprotsessides, turgudes või toodetes, et vastata turu võimalustele ja kliendi ootustele, ja viimase variandina kahjumlikust ärist väljuda. Kas möödunud aasta ekspordikasv on tulnud suuremast kogustest puithoonetest või toote ruutmeetri müügi-

Eesti puitmajade eksport 2011–2018 mln eurot 120

108,5 97,5

100 80

54,5

60

38

40 20 0

Norra

Saksamaa

hinna kasvust, on hetkel veel keeruline öelda. Tulevikuvaates tahaksime jõuda sinnani, kus ehitusega seotud teadlik otsus tehakse mitte odavuse põhimõttel, vaid arvestades

Soome

Rootsi

energiatõhusust, taastuvate materjalide kasutust, hoone kogu elukaart ja keskkonnahoidu. Praegu pole veel kuigi tõhusaid suunavaid meetmeid, mis Eestis puitehitust ja selle arendamist propageeriks.


BETOONIGURUD

Mehed, kes tunnevad betooni hingeelu Kalev Ramjala ja Peep Roosmanni oskused on olnud mängus pea kõigi Eesti suuremate objektide juures, kus on tegemist betooniga. Neid mehi kutsutakse sinna, kus tuleb kindlapeale välja minna. 10

TEKST: TANEL RAIG

Peep Roosmann nendib, et tal pole veel 50 eluaastatki täis, kuid betooniga on ta tegelenud juba 33 aastat. Pikaajalisusele võib rõhuda ka Roosmannist mõni aasta vanem Kalev Ramjalg, kes sai oma esimese betoonitööde objektiga kätt proovida 18-aastaselt. Meeste referentslehele on tänaseks päevaks kogunenud mitmed pangahooned, hotellid, staadionid, saatkonnad, koolid, sillad ja loomulikult

hulk põnevaid büroo- ja elumaju. Betoonist on saanud nende elutöö. Kõik sai alguse korstnajalast Ramjala esimene objekt aga nii glamuurne ei olnud. 18-aastaselt TEMT-is (Tallinna ehitus- ja mehhaanikatehnikum) põllumajandus- ja tsiviilehitust õppides sattus ta malevasse EÜE rühma meistriks Paide MEK-i. Seal tuli rühmal Koeru vanadekodu ehitusel lisaks müüritöödele valada ka keldrikorruse põrandavalud ning katlama-


Kalev Ramjalg ja Peep Roosmann: kaks meest, kellele betoon on nende elutöö. Foto: Raul Mee

ja keerulised kanalitega põrandad ja korstnaalune vundament. „See korstnajalg oli koos oma šamotttellistest suitsulõõridega üks nutikas asi,“ meenutab Ramjalg oma esimest betoonivalu. Poisid tegid suitsulõõride alustaldmiku raketise omateada just nii nagu peab, kui aga betoon sisse sai valatud, vajus raketis laiali. Ehituselt leitud „katanka“-traadiga sai seepeale raketisele vitsad ümber seotud ja valu sai jätkuda. Kogu asi kukkus projektijärgse kandilise vor-

mi asemel välja pigem ümmargune. Vastutusrikas lõõride ümbruse valu tuli hiljem juba korrektne. Ramjala jaoks ongi betooni juures põnevaks saanud mitte niivõrd materjal, vaid töö ja selle organiseerimisega seonduv – graafikute rütmitamine, tööde normeerimine ja analüüs, tegevuste järjestamine, hoolsus ning inimesed, kolleegid. „Kõik, mis eelneb valamise faasile, ja eriti valu ajal, füüsiline ja mentaalne kohalolu,“ ütleb Ramjalg. Organiseerimise kõrgklassi sai

Ramjalg näidata Eesti rahvusstaadioni A. Le Coq Arena valmimisel. Staadion pidi valmima 2001. aasta juuni alguseks, mil peeti Eesti-Hollandi jalgpallimängu. Ramjala ja Koit Milderi ehitusettevõte Roxor Ehitus OÜ pidi töödega alustama oktoobris 8 kuud varem. Selle arvestusega koostati ka tööde graafik. Siis aga selgus, et jooniseid õigeks ajaks ei tule ja graafik tehti ümber arvestusega, et töödega saab alustada jaanuaris. Jaanuaris endiselt jooniseid ei olnud. „Veebruaris saime mingid joonised ja saime millegagi alustada,“ räägib Ramjalg. Kuid ta lisab, et ega nad kogu eelneva aja niisama ei istunud – oktoobris, novembris, detsembris tehti eeltööd ja planeeriti väga täpselt kogu eelseisev tegevus. See andis kindluse, et kuigi tööd algasid sisuliselt alles 3 kuud enne mängu, saavad staadioni tribüünid siiski pealtvaatajatele istumiskõlbulikuks. Kuu aega enne mängu toimumist andis Ramjalg staadionil intervjuu ETV-le ja kinnitas, et kõik saab mänguvalmis, kuigi selja taga, kus oleks pidanud olema põhjatribüün, laius tühjus. See oli nii enesekindel intervjuu lootusetuna näivas olukorras, et vaid mõni nädal hiljem valmis sellest legendaarsel Kreisiraadiol oma klipp, kus Hannes Võrno käis ringi mööda tühja platsi ja kinnitas, et kohe-kohe valmib seal maja ning näitas detailse täpsusega, kus kõik asuma hakkab, väites, et suurt ei olegi enam midagi teha jäänud. Kuid staadion saigi valmis ja mängukõlbulikuks ning mängud toimusid ettenähtud ajal. Merko suuremahulised tööd Kui Roosmann 1993. aastal Merkosse praktikale läks, ütles Merko juht Toomas Annus, et planeerib Roosmannile anda suuremaid betoonhooneid ja karkasse: moodustamisel oli uus üksus. Roosmann tunnistab, et seni oli ta

11


BETOONIGURUD

näinud vaid kipsplaati ja saunalauda. Kuid vajalikud kogemused tulid töö käigus. Tänaseks on Roosmanni referentslehel objekte kolme A4 paberi jagu. Oma tähelepanuväärsemaks objektiks peab ta Eesti suursaatkonna ehitamist Vilniusesse. „See oli 1998. aasta, kui mind n-ö visati täiesti vette,“ räägib Roosmann. Ta sõitis projektijuhiga Leetu, kus talle näidati projekti asukohta – park, kus naised istusid ja lapsed mängisid. Roosmannil oli kuu aega, et tellida elemendid, koostada graafik, panna meeskond kokku ning hakata saatkonda ehitama. See oli esimene Eesti saatkond, mis ehitati uuena. Toonane president Lennart Meri käis nurgakivi panemas ja saatkond sai ka edukalt valmis ehitatud. Roosmann lisab, et sellest objektist sai suuresti alguse ka Leedu Merko, mille üks

esimesi kontoreid asus Roosmanni Leedu korteris, kus ta saatkonna ehituse ajal aasta aega elas. Merkosse jäi Roosmann 13 aastaks, kuni tegi oma ettevõtte PRBetoon. Tänaseks nn ta betooniga seotud juba 33 aastat. Ta ei varjagi, et see on olnud väga pingeline aeg, mis paneb mõtlema, kui kaua tal jätkub veel energiat seda teha. „Kui leiaks enda kloonitud mehe, siis annaks homne päev ettevõtte talle üle. Küll oleks hea ise teha vaid mõistlikus tempos ilusaid eramaju, millega on rahul nii tellija kui ka ehitaja,“ mõtiskleb ta. Betooni avarad võimalused Klooni siiski kuskilt võtta ei ole ja Roosmann jätkab täie jõuga, võttes aga lisaks igapäevasele tööle juurde põnevaid projekte, mis pakuvad ka emotsionaalset rahuldust. Eelmisel aastal kuulutas Eesti

Betooniühing Peep Roosmanni Aasta betoonisõbraks, kuna mees on leidnud betoonile uusi kunstilisi väljundeid ja propageerinud betooni kasutamist kogukondlikul tasandil. Roosmanni käsi on mängus hiljuti avatud Eesti Kunstiakadeemia hoone ees olevate betoonist pildiraamide loomisel. Samuti on tema ettevõttes tehtud uue Noblessneri elurajooni õueala betoonist väikevormid. Pikemalt on jätkunud Roosmanni betoonist bussiootepaviljonide tegemine. Bussipaviljonide valmistamiseks oli praktiline vajadus. Tema kodukülas Suurupis oli mõni aasta tagasi algamas mitmel lapsel koolitee, kuid bussi oleks lastel tulnud oodata lageda taeva all. Kuna vald bussipeatuste väljaehitamiseks võimalust ei näinud, võttiski Roosmann asja ette nii arhitekti kui teostajana. Idee betoo-

Vähest paigaldusruumi vajav

Chillquick Light jahutussüsteem Chillquick Light on kompaktne jahutusveepõhine süsteem kontori, kaupluse või tööstusprotsessi jahutamiseks. Süsteem on hõlbus paigaldada ja ühendada jahutusvee torustikuga. Selle vähest paigaldusruumi nõudev ja nägusaks disainitud siseosa sobib ka olmetsooni paigutamiseks. Lahendus on hoonele turvaline kuna siseruumides tsirkuleerib energiakandjana jahutusvesi. Innovaatilised jahutuse-, kütmise- ja energialahendused Chiller Oy, Eesti piirkonna esindaja Hr. Ain Kuus / Mob. 506 2986 / info@chiller.fi / www.chiller.eu

Energiaefektiivne Sujuv koormuspõhine kompressori ja ventilaatori töö


Eestis võiks palju enam betooni valada, seda eelkõige infrastruktuuriobjektidel. nist bussiootepaviljonide valmistamiseks sai ta Austria maakonnalt, mis tellis ühele trassile seitsmelt arhitektilt üle maailma seitse erinevat bussipeatust. Need olid välja pandud ka meie arhitektuurimuuseumis, kust Roosmann mõtte üles noppis. Nüüd on koduvalda iga aasta valminud üks eriilmeline betoonist bussiootepaviljon. Kuid idee on levinud ja eelmisel aastal valis ka Harku valla rahvas kaasava eelarve küsitluse raames analoogsed bussipeatused oma valda ilmestama. Bussipaviljonide pro-

jekt on viinud Roosmanni betooni võimalusi edasi andma ka Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitele. Õigupoolest kaasati kõigepealt Ramjalg kunstiakadeemia sisearhitektide I kursuse betooniprojektis osalema. Tudengid said ülesande mõelda välja teemaja/ootekoja lahendusi, otsida uusi väljendusvorme. Kuna ootepaviljone on peamiselt tehtud puidust, otsustatigi seekord katsetada betooni võimalusi. „Kohe tuli meelde, et Peep on juba betoonist bussipeatusi teinud ja kutsusime tema ka kampa,“ rääkis Ramjalg. Varsti valmivadki tudengite valmistatud teemajad, mis seatakse üles Narva EKA residentuuri ette. Õppetöö käigus tegid tudengid betoonist nii tuule- kui laine vorme. Ramjala väitel pidid nad enne teemaja lahenduse lõpptulemuseni jõudmist tegema tuhatkond erine-

vatest materjalidest maketti. Kui mõned kriitikud ja loodusinimesed ütlevad, et Eestis on juba liiga palju betooni, siis Roosmann ütleb, et mööda maailma avatud silmadega ringi sõites näed, et meil võiks palju rohkem betooni valada. Eelkõige infrastruktuuride rajamisel. Ta ütleb, et ei saa aru, miks ei ole Eestis veel valmis Tallinnast kiirteid Tartu, Pärnu ja Narva. Nende teede viaduktide ehitamisel jätkuks kõigile järgmiseks kümneks aastaks betooni valada. Betoonteedesse suhtub Peep Roosmann esialgu skeptiliselt, kuna ütleb, et Tallinnas Õismäe teel olevasse katselõiku on naelrehvid vaod sisse kriipinud. Ramjalg aga selgitab, et see ongi hea, kuna siis ei ole tee enam libe. „Kõik arvutused näitavad, et Põhjamaades on betoonteed oluliselt vastupidavamad kui asfalt-


BETOONIGURUD

teed,“ kinnitab Ramjalg. Kuigi betoontee ehitus võib alguses olla asfaltteest kallim, siis pikas perspektiivis on betoonteed vastupidavamad ja odavamad,” nendib Ramjalg. Ka Roosmann lisab, et tuli hiljuti Poolast, kus sõitis Varssavist 200 kilomeetrit betoonteel. Eestlased on eksperdid Samas võtame välismaal nähtut eeskujuks küll, suhtudes kohati ehk liigagi aupaklikult sellesse, mida piiri taga esmapilgul näeme. Ramjalg ütleb, et arhitektid nii Eestis kui Soomes on õnnetud, et ei suuda saavutada nii ilusat ühtlast betoonpinda, kui on paljudes teistes riikides näinud. „Tegelikult tulevad teistes maades objektile firmad, kes teevad betoonile järeltöötluse ja teevad selle ilusaks,” kinnitab Ramjalg. Ta näitab fotosid oma välisreisidest, kus on läinud kaugelt kaunina tunduvaid maju lähedalt uurima ja avastanud seal betooni järeltöötluse jälgi. Ramjala jutust tuleb välja, et nii tehakse Saksamaal, Prantsusmaal, aga ka Jaapanis, Hiinas jm. „Hiinas teevad puhast betooni järeltööde firmad. Tulevad tüübid peale, tõmbavad seina siledaks ja joonistavad mummu ka

peale sinna, kuhu tahad,” räägib Ramjalg. Eestis järeltöötlusesse nii palju ei panustata, kuna see tundub olevat lisakulu. Pigem usuvad tellijad ja arhitektid Roosmanni sõnul sellesse, et kohapeal valatud betoon peabki kohe lõplikult puhas valuna välja nägema, kuna nad on selliseid pindu välismaal näinud. Tegelikult on need enamuses järelviimistletud. Eestlased on tegelikult ehitusplatsil valatud betoonvalus hinnatud eksperdid. Betoonitööde juhendi raamatus on nii Soomes kui ka Eestis (mis on tehtud soomlaste raamatu põhjal) kaks tabelit. Esimeses on tehases laudadel valatud betooni normatiivid, teises aga paigalvalu omad. Teada on, et õues vertikaalis betooni valada on palju keerulisem, kui tehases laudadel rõhtsalt betoonelemente teha. Kuid paigalvalu kvaliteeditegurite aluseks on võetud tehase tabel ja sealsed normid on minimaalselt muudetud ühtse loogika alusel paigalvalu normideks. Ramjala sõnul on häda ka selles, et ehitusjärelevalve võtab samuti selle tabeli oma töös aluseks. Nüüd on soomlastega kokku lepitud, et eestlased (betooniühing) teevad uue platsipealse valu normatiivide tabeli.

Suurobjektid, kus kasutati meeste oskusi KALEV RAMJALG Põhja Eesti Panga varakamber Hoiupanga varakamber Hansapanga varakamber A. Le Coq Arena Tallinna Kergejõustikuhalli jooksuraja viraaž Tallinna-Tartu maantee maa-alune parkla Rävala parkimismaja Paljassaare puhastusseadmed Tallinna Lauluväljaku laulukaare alune astmestik Rocca al Mare Kool (Aasta betoonehitis)

14

TTP hoone (Aasta betoonehitis) Imavere Saeveski Rotermanni I etapp Foorum Tartu maantee läbimurre PEEP ROOSMANN Tallinna Panga hoone Stockmanni pealeehitus (3 korrust) SEB hoone Radisson SAS hotelli betoonkarkass Eesti suursaatkond Vilniuses KUMU Viru Keskus

Betooni võlu peitub naturaalsuses

P

eep Roosmanni jaoks on betoon kõige ilusam sellisena nagu ta pärast valamist on – ei mingeid värve, ripplagesid ega muud järeltöötlust, mis materjali ehedust peidaks. Ta enda majagi on sellisena ehitatud. Roosmanni elamises on kõik võimalik tehtud betoonist. Ja mitte ainult tema enda maja, vaid koerakuutki on betoonist valatud. „Kui ma kunagi arhitekti juurde läksin, siis mul ei olnudki alternatiive. Mul olid omad mõtted ning eskiisid, mida ma tahtsin saada ja arhitekt ei pakkunudki mulle muid materjale,” räägib Roosmann oma maja idee sünnist ja selle ehitamisest. Mingit betoonpindade järeltöötlust Roosmann oma majas ei teinud. „Praegugi köögis õlaga vastu seina minnes jääb õlg natuke tolmuseks. Samas, kui inimesed mulle külla tulevad, siis nad ei pane tähelegi, et on betoonist majas ja neil ei teki küsimust, miks mul ei ole kuskilt värvitud või plaate seina pandud,” ütleb ta. „Ma olen seda meelt, et ei pea järgmised 100 aastat oma majas remonti tegema. Kui lapsed tahavad, võivad nad värvida, aga vajadust selleks ei ole.“ Peep Roosmann ütleb, et tal on oma objektidest näiteid, kus tellija soovil on betooni töötlusega halvemaks muudetud. Kurb näide on tema sõnutsi Viru Keskuse bussiterminali sissesõit, mis on tänaseks mustaks läinud, kuna betoonipind on lihvitud, muutunud poorseks ning võtab seetõttu ka mustust külge. „Paraku selline lahendus oli kunagi tellija nõue,“ nendib Roosmann.



EKSPERDID HINDAVAD

Eesti teedeehitus ja

Juttudel, et Eestis upume aukudesse ja naabrite teed on siledamad, puudub tõepõhi, kinnitavad Eesti teedeehituse ja -hoolduse praeguse aja kaks hinnatuimat eksperti. TEKST: TANEL RAIG

Eelmise aasta lõpus andsid Maanteeamet ja Eesti Asfaldiliit esmakordselt välja Insener Aadu Lassi teedevaldkonna auhinnad. Inseneripreemia anti OÜ-s Üle ehitusjuhina tegutsevale Marek Koidule, elutööpreemia vääriliseks peeti pikaajalise inseneritöö eest teedevaldkonnas Aleksander Kaldast. EhitusEST palus erinevaid põlvkondi esindavatel meestel anda hinnang Eesti teedele ja olukorrale meie teedeehituses ning -hoolduses. Milline on Eesti teede ehitus- ja hooldekvaliteet võrreldes meie lähinaabrite teedega? Kas on tõepõhi all arvamustel, et meie teed on halvas seisukorras, ei pea vastu ilmastikuoludele ja liikluskoormusele ning naaberriikides sõites on alati tunne, et nende teed on paremad? Aleksander Kaldas: Kust sellised arvamused võiksid tulla? Peavad ikka vastu küll. Ma pole näinud ega kuulnud ühtki võrdlevat uurimust, mis meie teede seisundit ja tehnilist taset naabritega võrreldes maha teeks. Probleeme meil muidugi on, nagu ka teistes riikides. Need, kes suudavad sagedastesse remontidesse majanduslikult rohkem panustada (näiteks Põhjamaad), on loomulikult eelisolukorras. Marek Koit: Eestis sõidame tihti ka väiksematel külavaheteedel ja näeme, et need on aukus. Välismaal olles võtame tavaliselt

16

Tähtsaim teede lõhkuja on ilmastik, mis võib rikkuda ka seisva tee.

Mõte, et ehitame tee valmis ja 50 aastat katet ei puutu, on illusioon.

marsruudi, mis kulgeb mööda peaja kiirteid. Neid hoitakse välismaal väga heas korras. Saksas ja Rootsis on kiirteede hooldamiseks mõeldud eelarve kordades suurem teistest teedest. Rootsis tehakse näiteks libeduse tõrjet ainult mereäärses piirkonnas. Kõikidel teedel, mis jäävad sisemaale, ei kasutata libedusetõrjeks soola üldse. Sama asi on ka aukudega. Kui tahad oma marsruudil kuskilt lõigata ja lähed väiksemale teele, siis võid aukudesse ära uppuda. Kui vaatan

Eesti teedevõrgustikku, siis on mul pigem hea meel, et Maanteeametil käib jõud teedest üle.

Aleksander Kaldas

Marek Koit

Mis meie teid ikkagi peamiselt lõhub – halb ehituskvaliteet, odavaima pakkumisega saadud valed tehnoloogiad, ilmastik, liigne soolamine hooldusel? Kaldas: Esimene ja tähtsaim teede lõhkuja on ilmastik, mis aja jooksul võib rikkuda ka täiesti kasutuseta seisva tee. Teine tegur on liiklus, täpsemalt koormussage-


teed heas seisus dus. Kindlasti ei ole Eestit ilmastikuga õnnistatud. Selle poolest on paremas seisus maad, kus külmumis-sulamistsükleid on vähe (olgu siis sooja või püsivalt külma talvega) või puuduvad hoopis. Meil võib neid halvematel talvedel olla suurusjärgus 50 korda. Tehnoloogilised lahendused ehitamisel või hooldel on kaasmõjurid ja töötavad kasuks või kahjuks, mis tähendab, et kvaliteedis mingeid mööndusi teha ei tohiks. Koit: Ilmastikku on alati lihtne põhjuseks tuua. Kuid oleme teinud ühe uuringu, mis näitas, et erinevused ilmastikus ongi väga suured – teekatte temperatuur kõigub -30 kraadist kuni +50 kraadini, ehk aastas on kõikumine 80 kraadi. Soomes ja Rootsis ei ole see vahe küll ka kindlasti väiksem. Teekatteid lõhuvadki talvel peamiselt külmatsüklid. Lisaks me teeme libedusetõrjet soolaga – väljas on -7 kraadi, kuid meil on vesi teedel. Sõidukite rehvid pumpavad seda vett teekatte lõhedest sisse ja välja ning uuristavad mikropragusid järjest suuremaks. Selle sisse-välja pumbatava vee surve võib ulatuda 8 atm-ni, siis hakkab pilt ka arusaadavamaks muutuma, millist koormust teekatted lisaks autode teljekoormusele peavad vastu võtma. Karmimad teehooldusnõuded, mis nõuavad järjest rohkem libedusetõrjet ja seega suuremat soolamist, ei ole siis õige suund? Koit: Pigem ei ole õige. Igasugune tõrjuv tegevus on tegelemine tagajärgedega – me peaksime liikuma oma rohkem ennetava tegevuseni, mis täna tegelikult on juba ka Eestis hoogu võtmas. Seega kehtib ka selles valdkonnas

200

kilomeetri ringis aastas tehakse katete taastusremonti.

tõdemus, et tagajärgedega tegelemine on kordades kallim – aja- ja ressursimahukam kui ennetav tegevus. Loomulikult peavad teed olema turvalised, kuid tuleb arvestada, et mida rohkem libedustõrje soolasid kasutame, seda rohkem külmatsükleid me ka kunstlikult katendi pindmistes kihtides tekitame ning seda rohkem tuleb panna raha ka remonti ja ehitusse. Kui on talv ja juhtub õnnetus, siis öeldakse kohe, et tee oli hooldamata ja libe, auto kaotas juhitavuse, päike pimestas. Väga harva loeme, et vastutus pannakse kohe õigesse kohta ehk juhile. Inimlikult lihtne on kohe süü endast väljapoole projitseerida. Päike ei juhi autot, auto ise ei kaota juhitavust. Inimeste sõitmisharjumustes on hästi suur vahe võrreldes Põhjamaadega. Kaldas: Karmimad hooldenõuded ei tähenda alati tingimata lõpmata hulga soola kulutamist. Kui siiski nõudeid karmistada, siis peab olema selge ettekujutus, mida me tahame saavutada – kas piisava ettevaatlikkusega mugavat sõitu või küsitavate kogemustega juhtide mistahes ilmaga korraldatavat rallit. Midagi võiks jääda ka sõitja vastutusele. Teine asi on, mida nõuda – kas asfalt peaks olema alati paljas ja märg, või lume muuta sahkamise sagedust või laiendada tippkoor-

musega põhimaanteede nõudeid ka tugiteedele jne. On meil juba selliseid ebamõistlikke nõudeid, millele tehtav rahakulutus on ebaproportsionaalselt suur võrreldes tulemusega, mis me saame? Koit: Kindlasti. Näiteks teehooldusnõue, et kahe tunniga pead tagama musta katte. Linnas ehk võib olla veel. Kuid selleks, et 200 kilomeetrisel teel sellist nõuet tagada, peavad 5 autot ja meest kogu aeg valmis olema. Tegelikkuses on neid aastas vaja ehk ainult kolm korda. Kokkuvõttes viib valmisolek selliseks äärmuseks teehooldeteenuse oluliselt kallimaks. Teisalt võiksid ju teede kasutajad kolm korda aastas oma elu planeerida, et lähevad äärmuslike ilmastikuolude korral varem välja või ei lähe üldse sellel päeval välja. Paraku on meil inimesed harjunud kõike saama kohe. Kaldas: Seni pole arvanud, et meil oleks ebamõistlikke nõudeid. Kuid konkreetse näite puhul ühinen Mareki arvamusega. Samas peab märkima, et 2 tunni nõue pole ju üleüldine, vaid kehtib teatud liiklustasemega teedel või teelõikudel. Võib ka ajalise nõude jätta ning piirata selle alla kuuluvate teede loendit või rakendada nõuet teatud klauslitega (nädalapäevade valik, ühekordsed suurüritused, konkreetne marsruut vms). Kui karmimad teehooldenõuded on kallid ja rohkema soola kasutamine lõhub teid, kas on meil siis tarvilik rääkida naastrehvide keelustamisest? Koit: Naastrehve on vaja ainult kõrvalteedel, kui lumi hakkab sulama ja tee läheb jäässe. Seda juhtub umbes kümnel korral aastas.

17


EKSPERDID HINDAVAD

Olen kuulnud, et naastrehvide mittekasutamisega võiks teeremontidelt kokkuhoitav summa olla väga suur. Samas ei ole ühe keelamine või lubamine lahendus. Soolamine jääb nagunii, kuna see on täna parimaid lahendusi, kuidas libedust tõrjuda. Oleme liikunud ka sinnapoole, et teeme ennetavat soola puistamist. Kui kate on juba eelnevalt soolane, siis libedust ei teki – on väiksemad kulud ja sõidetavus on tagatud. Kaldas: Soolamine ja naastrehvide kasutamine ei ole teineteist välistavad alternatiivid. Tugeva jäite puhul on hea rakendada nii üht kui teist. Siin võib aga küsida, kui tihti on tegelikult tugevat jäidet. Soolalahuse mõju katte struktuurile on erinevate kattetüüpide puhul erinev, kuid vastupidavust ta loomulikult ei suurenda ja peame leppima pikaajali-

se ebasoodsa mõjuga. Naastrehvid kulutavad paratamatult kattesse vaod – nii meil kui ka Saksamaal, Rootsis, Soomes ja mujal tuleb leppida ka sagedasema laus- või ribaremondiga. Rahalises plaanis oleks naastrehvide keelustamisel mingi efekt, kuid minu teada ei ole see vapustavalt suur. Samas on usaldus naastrehvide vastu nii suur, et seda murda on raske. On ka argument, et kui me ka ühe inimese elu oleme säästnud, kuidas siis saame rääkida, et me ei luba enam naastrehvidega sõita. Mille taga on külmakergetest lahti saamine? Koit: Me teeme valesti praegu. Üldjuhul on meil teel vähe kruusa. Veame sinna peale purustatud kruusast kulumiskihi ning aasta või paari pärast pindame üle. See ideoloogia tähendab, et ehitame

ühele katendile peale kulumiskihi ja siis sellele järgmise kulumiskihi. Ehituskonstruktsiooni mõttes käitume valesti. Pindamise alla oleks ideaalne jätta killustikurikkam alus. See on otsus, mida Maanteeamet saab teha. Oleme teinud OÜ-ga Üle seminare ja rääkinud, et rohkem tuleks teha BIMAC ja Makadam katteid. Need on tehnoloogiad, mis on mõeldud kehvale kruusateele katendi ehitamiseks killustikurikkast segust ja selle pindamiseks. Need oleksid kvaliteetsemad ja jätkusuutlikumad, kui topeltkatete ehitamine. Et neid ei tehta, kas asi on rahas? Koit: Jah, see on kallim. Samas, kui sa teed kruusatee remondi, siis pindad ja ehitad kohe valmis tee, on see tuleviku mõttes jätkusuutlikum. Kuid rahavoo mõttes on see tõesti kallim, sest kulu tekib täna.

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee


Teiste variantide puhul tekib kulu mõne aasta jooksul hajutatult. Kuidas me jõuaksime selleni, et meie teed oleksid 50-aastase või 30-aastasegi vastupidavusega? Koit: Mõte, et ehitame täna tee valmis ja ei pea seda katet 50 aastat puutuma, on unistus, illusioon, millesse ei ole mõtet kinni jääda. 50-aastase tee saame katete sihipärase hooldamisega. Kõik kulutab katet – päike, erosioon, vesi jne – kõik vähendab katte algset kvaliteeti. Katet tuleb pidevalt hooldada pindamise, kuumtaastamisega vms – need on lihtsad ja kiired meetodid, mis ei sega liiklejaid. OÜ Üle on selleks Eestisse toonud ka uue tehnoloogia teekatete remondiks – MÖSS. Seda kasutades saab tee liiklusele täielikult avada juba 1–2 tunniga, teele ei jää lahtist killustikku ja see on soodsam tehnoloo-

gia võrreldes uue kulumiskihi ehitamisega teekattele. Kaldas: Euroopas ollakse seisukohal, et õigesti projekteeritud ja korras hoitud ülakihid peaksid vastu pidama 15–25 aastat. Katendi konstruktiivsed kihid projekteeritakse tavaliselt kestma 30–40 aastat. Nende seisundit tuleb regulaarselt hinnata ja kui kavandatud eluiga hakkab lähenema lõpule, tuleb teha ennetav tugevdamine või rekonstrueerimine. Ka meie viimase paarikümne aasta kestel ehitatud uute katendite kulumiskihi taastamise perioodiks kujuneb 15–25 aastat. Allpool olevad katendikihid peaksid vähemalt 30 aastat vastu pidama. Aga siin tekib vastuolu meie võimalustega. Eeldades, et tahame kulumiskihte uuendada iga 25 aasta järel, tuleks praegust kattega teede kogust (ligi 12 000 km) arvestades ehitada igal

aastal keskmiselt vähemalt 480 km uut ülakihti. Tegelikult rohkemgi, sest veerand meie katetest on kergkatted, mille puhul 25-aastane remonditsükkel on sobimatult pikk. Suudame aastas teha katete taastusremonti suurusjärgus 200 kilomeetrit. See tähendab, et keskmine remontide vahe venib tunduvalt pikemaks kui 25 aastat, suurendades lagunemise riski. Mis tuleks minevikule mõeldes teedeehituses täna kasuks? Kaldas: Võiks meelde tuletada töösse suhtumist ja töötahet omaaegsete kesiste võimaluste juures. Koit: Kindlasti julgust ja uudishimulikkust proovida uusi asju. Oleme kinni regulatsioonides, mis on tehtud kusagil Euroopas. Enda avastamisjulgust on vähemaks jäänud ja uudishimu katsetada.

EHITAJA | PROJEKTEERIJA| TELLIJA valdkonna spetsiifiliste funktsioonidega PDF tarkvara, mis kiirendab ja lihtsustab projekti koostööd Bluebeam Revu – nutikas töö PDF joonistega, mis viib koostöö uuele tasemele!

PDF joonisfailide:

koostamine | redigeerimine; märkuste lisamine | failide kokku tõstmine; võrdlemine, muudatuste automaatne tuvastus. KASUTAJASÕBRALIK TÖÖKESKKOND

KÄEPÄRASED MÄRKUSTE LISAMISE TÖÖRIISTAD

INNOVATIIVNE MÄRKUSTE LAEGAS „Tool Chest“ MAHTUDE, MÕÕTUDE VÕTMINE PLAANILT KOOS AUTOMAATSE SALVESTUSEGA REAALAJAS KOOSTÖÖ BLUEBEAM STUDIO ABIL

AruCAD Süsteemid OÜ | Lõõtsa tn 4, Tallinn | www.arucad.ee | arucad@arucad.ee, +372 6306 551


EKSPERDID HINDAVAD

Põhimaanteid tasub ehitada lõikude kaupa

E

nne valimisi oli poliitikute üks populaarsemaid lubadusi ehitada Tallinnast teiste Eesti suuremate linnade suunas lähtuvad põhimaanteed kiiresti neljarealiseks. Alekander Kaldase väitel on vähemalt Taru maantee neljarealiseks ehitamisest räägitud juba nii kaua, et see kipub muutuma farsiks. Vaatamata sellele leiab Kaldas, et maanteede laiemaks ehitamisel peab siiski hoolsalt jälgima tegelikest liiklussagedustest tulenevaid vajadusi. Tartu maantee ühekorraga laiemaks ehitamise laineid on Kaldase kinnitusel olnud alates 80-ndatest aastatest kolm korda. Samasugune laine tabas meid ka nüüd, enne riigikogu valimisi. „Arvan, et põhimaantee-

2+2

rada Tallinna-Tartu maanteel on erand. de rekonstrueerimine peaks käima käsikäes mitte valimislubadustega, vaid perspektiivse liiklussagedusega,“ leiab Kaldas. Tema sõnul võib liiklussageduste loendustest kergelt välja lugeda, et nii Tartusse, Pärnusse kui ka Narva kulgevatel põhimaanteedel on praegu kui ka arvatavasti lähiaastatel sagedus ebaühtlane. See tähendab, et vajalikud ümberehitustööd võiksid jätkuda lõiguti, nagu see on seni toi-

munud. „Kapitalimahutusi võiks teha suuremas mahus eeskätt ehituse kiirendamise huvides,” ütleb Kaldas. Erandiks peab ta Tallinna-Tartu maantee 2+2-realiseks ehitamist. Selle täies mahus väljaehitamine oleks tema ütlusel ehk põhjendatud. Teisest küljest meil ilmselt ei ole nii palju vahendeid, et need kahe aasta jooksul korraga ühte maanteesse suruda. Rääkimata, et me kolme maanteed korraga ehitaksime. Mõistlik oleks ehitada seal, kus vaja ja hiljem need lõigud omavahel ühendada, samuti suuremad sõlmed ja linnade ümbrus. „Selline ehitamine vastaks nii meie vajadustele kui ka rahakoti võimalustele,” sedastas Kaldas.

KES ON KES

3 soovitust Maanteeametile MAREK KOIT, TEEDEVALDKONNA AUHINNA LAUREAAT Esiteks on oluline kuulamine mõlemal suunal. Maanteeamet peaks kuulama, mida töövõtjad räägivad ja töövõtjad kuulama, mida Maanteeamet väljendab. Tarkus tuleb kummikutega tee pealt. Sealt öeldakse, mida teele on vaja, ehk kommunikatsioon on oluline, Maanteeameti poolt tuleb kindlasti strateegiline makropilt. Kindlasti ei toeta kumbagi olukord, kus mina tellin ja sina pead tegema või ka vastupidi, et mina olen tee peal ja tean, sina istud ainult laua taga. Teiseks eeltöö ehk eelplaneerimine. Ümarlaudu võiks olla rohkem, kus osapooled on kohal. See peaks toimuma enne hankeid ja projekteerimist. See välistaks ainult lühiajalised ehitusprojektid, vaid sisse mõeldakse ka tulevased hooldustööd. Kolmandaks ei tohiks Maanteeamet lasta end manipuleerida liiklejate ega valitsuse poolt. Liiklejalt ei tohiks ära võtta vastutust, vaid ta peab aru saama, millist ohtu või milliseid võimalusi toob endaga kaasa liiklemine. Maanteeamet peab aru saama, mis on tegelik vajadus hoidmaks turvalist liikluskeskkonda ja mitte laskuma diskussioonidesse emotsiooni pealt ja selle põhjalt tegema näiteks otsuseid teehooldusnõuete kohta.

20

MAREK KOIT on Eesti pindamisturul tegutsenud 20 aastat. Tema eestvedamisel on OÜ Üle teostanud pindamistöid ka Soomes ja Rootsis. Marek on olnud ka OÜ-le Üle kuuluva OÜ Pigipada üks loojatest ja edasiarendajatest. Pigipada toodab bituumenemulsioone ning väljastab ka stabiliseerimistööde tarbeks kasutatavat bituumensideainet vahtbituumenite tootmiseks. Pigipada väljastab Eesti turule rohkem kui 50% vajaminevast toodangust, lisaks realiseerib Pigipada oma toodangut Soome. ALEKSANDER KALDAS on oma inseneriteadmisi ja rahvusvahelise suhtluse kogemusi rakendanud Eesti teedemajanduse arendamiseks üle 40 aasta. Ta töötas riigi teehoiuorganisatsioonis koos Aadu Lassiga peainseneri asetäitjana, peainsenerina, tehnikadirektorina, programmidirektorina, peadirektori nõunikuna. Taasiseseisvunud Eestis töötati tema eestvedamisel välja teeseaduse, projekteerimis- ja tehniliste normide ning teehoiu pikaajalise kavandamise alusdokumentide eelnõud. Mitmete võõrkeelte valdajana on Kaldas andnud olulise panuse sidemete loomiseks Balti riikide, Poola ning Põhjamaade teedeala töötajatega, ülemaailmsete teedeorganisatsioonidega IRF ja PIARC. Kaldas on Asfaldiliidu asutajaliige ja juhtis aastaid teedeala ettevõtjate koostööd juhatuse esimehena.


s ali sa id me ta las Kü

Muuda mängureegleid meie laiendatud mudelivalikuga.

336

320

308

#rewritetherules www.avesco-cat.ee

© 2019 Caterpillar. All Rights Reserved. CAT, CATERPILLAR, LET’S DO THE WORK, their respective logos, “Caterpillar Yellow”, the “Power Edge” trade dress as well as corporate and product identity used herein, are trademarks of Caterpillar and may not be used without permission.

B6

OUR RANGE. YOUR RULES.


TEE-EHITUS

Tänavused väljakutsed teedeehituses Mida Eestis 2019. aastal ehitatakse? Millised teelõigud rekonstrueeritakse, kuhu rajatakse uusi teid? JANAR TÜKK MAANTEEAMET

Maanteeameti Põhja regioonis on tegijatel käed tegemist täis: suuremate töödena asutakse ehitama Tallinna ringtee Luige-Saku lõiku ning Kernu ümbersõitu. 1. Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2-24,2 Luige-Saku lõigu ehitus. Tallinna ringtee Luige-Saku täna olemasolev lõik asub Harju maakonnas Saku valla territooriumil ning on välja ehitatud kahe sõidurajaga III klassi maanteeks, kattelaiusega 9 meetrit. Lõigul on üks eritasapinnaline ristmik – Männiku ristmik, kus ringtee ületab kõrvalmaanteed 11340 Tallinn-Saku-Laagri ning kaks Y-ristmikku. Lisaks seitse mahasõitu, millest neli suletakse. Luige-Saku lõigule eelneb neljarajaliseks ehitatud Luige liiklussõlm ja järgneb Juuliku liiklussõlme neljarajaliseks ehitatud lõik Saku liiklussõlmest kuni Kanama liiklussõlmeni. Mis muutub? Ehitatakse välja 2+2 ristlõikega maantee. 2+2 teelõigule tuleb kolm paarisviaduk-

22

ti: km 20,55 Saustinõmme viadukt, mis on maanteeviadukt perspektiivse Rail Balticu trassi ületamiseks – nimetatud maanteeviadukt ja sellest tulenevad lisatööd finantseeritakse Rail Baltic Estonia OÜ poolt ja need tööd moodustavad ca 36% kogumaksumusest. Lisaks Tammemäe viadukt km 21,35 – tegu on maanteeviadukti ehk ulukite jaoks mõeldud ulukitunneliga ja vajadus selle järgi ilmnes loomastiku-uuringutest ja eelprojektile tehtud keskkonnamõju hinnangu tulemustest. Kolmandaks km 23,50 Saku viadukt, mis on maanteeviadukt kõrvalmaantee nr 11340 ja raudtee ületamiseks. Kogu maanteelõik piiratakse ulukitaraga. Ehitatakse ümber Männiku ristmik ja rambid, rajatakse maanteevalgustus ning ehitatakse karjäärialale juurdepääsuks kogujatee. Nii saab liiklemine ohutum ja sujuvam. Ehitustöödega on plaanis alustada teises kvartalis. Hankelepingu kestvus kokku on 84 kuud, millest 24 kuud

on töö teostamise periood ja 60 kuud on garantiiperiood. Seega peaksid kõik tööd olema lõppenud 2021. aasta II kvartaliks. Ehitustööde kogumaksumus on ca 19 miljonit eurot (sh käibemaks). Ühtekuuluvusfondi toetus Maanteeameti tööde osale on 85%. 2. Riigitee nr 4 (E67) TallinnaPärnu-Ikla km 37-42 Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede ehitus Riigitee nr 4 (E67) TallinnaPärnu-Ikla km 37–42 Kernu ümbersõit asub Saue vallas, Harju maakonnas. Olemasolev lõik on täna välja ehitatud 9 m kattelaiusega III klassi maanteeks. Lubatav kiirus Kernu küla läbival lõigul on 60 km/h. Täna on teelõigul mitmeid samatasandilisi ristumisi riigimaanteedega ja muid ristumiskohti (vallateed, erateed, mahasõidud), mis ei vasta ohutusnõuetele, puuduvad jalgteeühendused ristmike ja bussipeatuste vahel. Ohutuse tõstmiseks ehitatakse möödasõidualadega 2+1 ristlõike ja keskpiirdega Kernu ümber-


Ülejäänud objektid Põhja regioonis 2019. aastal

PÕHJA REGIOON

sõit. Kavandatav uus maanteetrass hakkab teenindama läbivat transiitliiklust ning olemasolev Kernu küla vaheline teelõik jääb kohalikule liiklusele. Möödasõiduala pikkused jäävad vahemikku 1000 kuni 1100 m. Kernu ümbersõidu ehitustööde käigus rajatakse Haiba eritasandiline ristmik ~km 38,05–42,48 ja Kernu liiklussõlm ~km 36,7–38,05, mis ühendab omavahel olemasoleva riigitee nr 4 (E67) ja Kernu ümbersõidu ning kõrvalmaanteed nr 11406 Ääsmäe-Kernu ja nr 11407 Kernu mõisa tee. Ehitustöödega on plaanis alustada tänavu teises kvartalis – täpne aeg sõltub ehitushankest. Hankelepingu kestvus kokku on 80 kuud, millest 20 kuud on töö teostamise periood ja 60 kuud on garantiiperiood. Seega 2020. aasta lõpuks või hiljemalt 2021. aasta alguseks peaksid kõik tööd lõppenud olema. Ehitustööde kogumaksumus on 14 miljonit eurot (sh käibemaks) ja Ühtekuuluvusfondi toetus projektile on 85%.

Rekonstrueerimine: Tee 11110 Nehatu-Loo-Lagedi km 2,145–3,958 Tee 11202 Vaida-Urge km 23–26,937 Tee 11162 Riisipere-Nurme km 0–2,8 Tee 11113 Assaku-Jüri km 3,234–4,893 Tee 15 Tallinna-Rapla-Türi km 70,596–78,927 Tee 12 Kose-Jägala km 30,6–36,7 Taastusremont: Tee 11182 Järvekalda tee km 0–0,915 Tee 11115 Kurna-Tuhala km 4,8-6,5 ja km 0–2 ja tee 13 km 6,25–8,43 kuumtaastamine Rooparemix: tee nr 4 km 15,9–27,6 ja tee nr 1 km 10,6–17,3 Ehitusobjektid: Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6–4,1 ehitus (1+1 sõidurajaga maantee ehitatakse ümber 2+2 sõidurajaga maanteeks) jätkuvad tööd Kose-Ardu ja Ardu-Võõbu ehitusobjektidel jätkub töö riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla km 13,0–13,7 Veskitammi liiklussõlme ehitusel. Nimetatule lisandub uus töö: Pärnu mnt teelõigu km 12,30– 13,04 rekonstrueerimise ja „Pargi ja Reisi“ parkla ehitamine Väo liiklussõlme ehitus. Peterburi teel (riigitee nr 1) on projekteeritud 2+2 läbivat sõidurada koos eraldusribaga, riigitee nr 11 Tallinna ringtee on ühendatud Rahu teega eritasandiliselt riigitee nr 1 alt viaduktidega. Ehitatakse kaks 2x2 viadukti, 2 kergliikluse tunnelit ja üks kergliikluse sild. Rajatakse veoautodele ja matkaautodele mõeldud parkla ristmiku lõunapoolsesse serva. Lahendatakse ka ühistranspordi peatumiskohad ja kergliiklus. (Ettevalmistustöödega on plaanis alustada 2019. aasta II poolaastal) Olulisemad liiklusohtlike kohtade likvideerimised: Riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla km 63,4–64,7 Orgita liikluskeskkonna ohutumaks muutmine Riigitee nr 11191 Harku-Rannamõisa Sütemetsa tee ristmiku ümberehitus Riigitee nr 15 Tallinna-Rapla-Türi km 39,45–39,52 ohutussaare ehitus Riigitee nr 8 Tallinna-Paldiski km 12,2–15,5 keskpiirde rajamine kummipostidega + kergliiklustee ehitus Riigitee nr 15 Tallinna-Rapla-Türi km 17,6–21 keskpiirde katselõigu rajamine (töödega on plaanis alustada 2019. aasta II poolaastal) Tolmuvabad katted kruusateedele: Tee 11117 Valingu-Jõgisoo km 3,661–5,058 ehitus Pindamised Harju ja Rapla maakonnas 2019 (kokku 177 km): Harju maakonnas 90 km Rapla maakonnas 87 km Müraseinad: Riigitee nr 11114 Jüri-Vaida km 7,7–7,89 Sillaotsa müratõke Riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla km 23,255–23,67 Salme müratõke Sillad: Riigitee nr 17 Keila-Haapsalu km 15,247 Vasalemma silla ja pealesõitude remont Riigitee nr 11260 Jõelähtme-Kemba km 39,427 Tõldoja silla ja pealesõitude remont

23


TEE-EHITUS

Lõuna-Eestis katsetatakse mudelprojekteerimist JANAR TAAL MAANTEEAMET

L

õuna regiooni suurimateks töödeks on BIM-mudelit kasutades Niitsiku-Karisilla lõigu rekonstrueerimine koos Niitsiku silla ümberehitamisega ning Tallinna-Tartu-VõruLuhamaa Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ehitus. Põlva-Karisilla tee kilomeetritel 27,301–34,219 asuva NiitsikuKarisilla lõigu tööde käigus rekonsrueeritakse katend, ehitatakse ümber riigiteede, kohalike teede ja erateede ristmikke, rajatakse bussipeatuseid ja haljastust, tegeletakse kraavistuse ja mullatööde, aluste ja katete ehituse, tehnovõrkude ümberehitamise ning vajalikes lõikudes uue teemaa-ala moodustamisega. Lisaks ehitatakse ümber km 27,74 asuv Niitsiku sild ja mass-stabiliseeritakse kilomeetritel 27,3– 27,7 asuv turbane lõik. Seoses sellega on oodata ka kuni 4 kuu pikkust tee sulgemist. BIM-mudel katsetusel Riigitee 90 Niitsiku-Karisilla lõigu rekonstrueerimine on Maanteeameti pilootprojekt, mille eesmärk on mudelprojekteerimise- ja ehitamise (BIM – building information modeling) kasutusvõimaluste selgitamine Eesti tingimustes. Projekteerimisfaasis loodi Niitsiku-Karisilla lõigu mudel ja ehitustööde käigus kasutatakse kolmemõõtmelisi ruumimudeleid nii ehitamisel kui ka hilisemate teostusjooniste koostamisel. Maanteeameti eesmärk on analüüsida mudelipõhist projekteeri-

24

mist ja ehitamist ning kasutada seda ehitusprotsessi jälgimisel ja kontrollimisel. Pilootprojektis on ehitustööde teostamise ajal kasutusel ühtse keskkonnana Infrakiti platvorm, kuhu on laetud dokumentatsioon. Keskkonnale on juurdepääs kõigil osapooltel (tellija, ehitaja, projekteerija, omanikujärelevalve) ja keskkonna kaudu hakkab toimuma igapäevaselt info vahetamine. Teise olulise asjana soodustab BIM masinjuhtimise kasutamist objektil ja vähendab paberdokumentide hulka igas projekti faasis (nt digitaalsed mõõteprotokollid). Teedeehitustööd on plaanis maist kuni novembrini, rekonstrueeritava osa maksumus on 4 miljonit eurot. 2019. aastal on plaanis ka riigitee 90 Põlva-Karisilla kilomeetritel 0,290–11,295 asuva Rosma-Soohara lõigu rekonstrueerimine.

leerivad ristmikud likvideeritakse. Kogu lõigu ulatuses uuendatakse teekate ja liikluskorraldusvahendid. Bussipeatused nihutatakse ja seotakse ristmikega, bussipeatuste juurde ehitatakse jalgteed. Kohtadesse, kus müratase ületab normtaseme, ehitatakse müratõkkeseinad. Põhimaantee äärde ehitatakse ka kogujateed ja hooldusteed ning paigaldatakse ulukitarad. Lisaks ehitatakse veeviimarid ja kaevatakse kraavid. Tööd toimuvad 4,7 km pikkusel teelõigul (km 142,2–146,9), kuhu ehitatakse 2+1 möödasõidualadega tee. Sõiduraja laius kaherealisel osal on 3,5+3,25 m ja üherealisel osal 3,75 m, eraldusriba laius 1,5 m ja sõiduraja servast kummalegi poole tuleb 1,0 m laiune kindlustatud teepeenar. Kokku ehitatakse vaheldumisi kaks möödasõidu lõiku pikkusega 1,4 km ja nende vahel 0,7 km pikkune piirdega eraldatud 1+1 sõiduradadega lõik. Selleks ehitatakse olemasolevale 1+1 muldkehale mulde laiendused lisaraja tarbeks. Olemasolev tee rekonstrueeritakse. 2+1 ristlõikega teelõigule paigaldatakse metallist karptalast keskpiire, ehitatakse uued juurdepääsuteed ning tagasipöördekohad kohaliku liikluse ühendamiseks olemasoleva teedevõrgustikuga ja juurdepääsuks teeäärsetele kinnistutele. Põltsamaa-Tartu teelõigule kilomeetrite 127–182 rajatavatest möödasõidualadest on PikknurmePuurmani 2+1 sõiduradadega teelõik kolmas.

LÕUNA REGIOON

Uued möödasõidualad Teise olulise tööna on plaanis põhimaantee nr 2 (E263) TallinnaTartu-Võru-Luhamaa kilomeetritel 142,2–146,9 asuvale PikknurmePuurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ehitus. Tee-ehitustööd peaksid valmima 2019. aasta septembriks ning tööde maksumus on 5,724 miljonit eurot: eesmärgiks 2+1 sõidurajaga möödasõidualade ja lõiguti 1+1 sõidurajaga keskpiirdega teelõikude ehitamine. Laupkokkupõrgete vältimiseks paigaldatakse vastassuunalisi sõidusuundi eraldav põrkepiire, ristmikud ehitatakse ümber ja dub-


Maanteeameti objektid 2019. aastal Lõuna regiooni riigiteedel Ehitus- ja rekonstrueerimisobjektid: Kanepi-Leevaku tugimaanteel Kauksi-Leevaku lõik Põlva-Karisilla tugimaanteel RosmaSoohara lõik Riia-Pihkva põhimaanteel Missokülä-Hindsa lõik Antslat läbivad riigiteed 70, 23129, 25183 ja 25194 Värska-Ulitina ja Saatse-Petseri lõikudele tolmuvaba katte ehitus Põlva-Karisilla tugimaanteel NiitsikuKarisilla lõik Võru-Räpina tugimaanteel LeeviVinso lõik Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteel Pikknurme-Puurmani 2+1 möödasõidualade ehitus Liiklusohtlike kohtade ümberehitus: Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa Puhu ristmiku kergliiklusteed Laeva parkla Saverna parkla juurdepääsud Uha ristmik Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee

Kurelaane ristmik Õru bussipeatus Põhimaantee 6 Valga-Uulu Tõrva sissesõit Jõgeva-Mustvee tugimaantee Mäealuse bussipeatused Õuna ringristmik Võru-Põlva tugimaanteel Võrumõisa ristmik Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteel Puhja asulavärav, künnis, Puhja teeületuskoht, jalgtee Tugimaanteel Puurmani-Tabivere Puurmani künnised Tugimaanteel Kääpa-ObinitsaVõmmorski-Petseri Otsa šikaan Värska sanatooriumi teel Väike-Rõsna bussipeatused Verioramõisa bussiootealad Ulila-Võllinge tugimaanteel km 0,6–1,4 bussipeatuse ootealad Teel Puurina-Lüllemäe-Litsmetsa Lüllemäe jalgratta- ja jalgtee Taastusremondid ja pindamised: Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa km

170,056–174,976 taastusremont Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa km 268,63–274,906 taastusremont Tartu-Jõgeva-Aravete km 32,00– 41,23 kuumtaastamine Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa km 135,164–142,2 rooparemix Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa km 148,000–160,728 rooparemix Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa km 237,873–247,933 rooparemix Pindamine riigiteedel: kokku 321,32 km, sh Jõgeva maakond 23,84 km, Tartu maakond 73,08 km, Põlva maakond 52,8 km, Võru maakond 111,7 km, Valga maakond 59,9 km Sildade projekteerimine ja ehitus: Põlva-Karisilla maanteel Niitsiku sild Tatra-Otepää-Sangaste maanteel Karja sild Kärsa-Eoste maanteel Porgandi sild Värska-Ulitina maanteel Sesniki sild Põlva ringteel Põlva sild

Lumion 9 Pro baaskoolitus 8.04.2019 CNC operaatori koolitus Vectric baasil 11.-12.04.2019 AutoCAD baaskoolitus 23.-24.04.2019 (vene k.), 30.-31.05.2019 (eesti k.) Inventor baaskoolitus 25.-26.04.2019 (vene k.), 02.-03.05.2019 (eesti k.) Revit Family baaskoolitus 29.-30.04.2019 Revit koostöö ja IFC koolitus 8.05.2019 Revit Structure – konstruktori töövahend 9.-10. ja 13.05.2019 Autodesk 2020 versioonid on saadaval!

AutoCAD edasijõudnutele 14.05.2019 Revit Architecture baaskoolitus 20., 22. ja 29.05.2019 Autodesk Civil 3D – teede projekteerija töövahend 21., 23.-24.05.2019 Revit BIM projekti koordineerimine ja haldus 19.-20.06.2019


TEE-EHITUS

Rekonstrueeritakse oluline teelõik MARGUS EISENSCHMIDT MAANTEEAMETI LÄÄNE REGIOON

M

aanteeameti lääne regioonis on alanud aastal töös rohkem objekte, kui ühte ajakirja mahuks, ent üks olulisem neist on Risti-Virtsu-KuivastuKuressaare riigiteel nr 10 asuva Tuudi-Ridase lõigu rekonstrueerimine kilomeetritel 50,13–56,35. Tegu on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal viimase veel rekonstrueerimata lõiguga sellel teel. Kui Tuudi, Vagivere, Kinksi ja Ridase külade territooriumil asuv lõik korda saab, on ühelt poolt mugavam liigelda, teisalt peab tugevdatud kattekonstruktsiooniga tee liikluskoormusele paremini vastu. Rekonstrueeritavale teele jääb kaks suuremat riigiteede ristmikku, ristumised Karuse-Kalli ja Ridase-Saastna teedega: liiklussuunad osaliselt kanaliseeritakse, rajatakse ohutussaared ning parandatakse ristmike geomeetriat. Teevalgustust rekonstrueerimise käigus ei rajata. Tööajaks on planeeritud neli ja pool kuud, kusjuures alates olemasoleva katendi freesimisest peab olema kahe kuu jooksul paigaldatud uus asfaltbetoonkatte alumine kiht. See tähendab, et töid teostatakse erinevates valmiduse etappides mitmes lõigus korraga. Liiklust seejuures täielikult ei suleta: vähemalt üks sõidurada peab olema liiklejaile liikumiseks alati avatud. Kõigi tööde käigus ja vaheaegadel, kui ei ole avatud 1+1 sõidurada, kasutatakse liiklusreguleerijaid, foorjuhtimisega liikluse reguleerimine toimub vaid 26

rekonstrueeritav teelõik

praamiliikluse välisel ajal. Nii püütakse maksimaalselt arvestada Saaremaa praamiliiklusega, et ehituse ajal saaks lõiku võimalikult mugavalt läbida. Rekonstrueerimise käigus tee asukoht ei muutu ja see jääb olemasolevale muldele, osaliselt laiendatakse muldkeha vaid ohutute nõlvuste tagamiseks. Hange on tänaseks riigihangete registris üleval viitenumbriga 206058 – töö eeldatav maksumus on 3 141 667 eurot ja kuna pakkumuse esitamise tähtaeg on 2 aprill, on võitja osas selgust oodata õige pea.

LÄÄNE REGIOON

6,2

kilomeetri pikkune Tuudi-Riidase lõik rekonstrueeritakse.


Tööde käik teelõigul Tööde teostamist alustatakse objekti väljamärkimisega, kus märgitakse ja kinnistatakse looduses kõik rajatava tee iseloomulikud punktid. Samuti paigaldatakse infotahvlid, et informeerida teetöödest ja töö perioodist. Tõsisem töö tee kallal algab ajutise liikluskorralduse kehtestamisega, kus sõltuvalt töölõigust kehtestatakse esimesed ajutised liikluspiirangud, reeglina alandatakse töötsoonis kiirust kuni 30 km/h. Seejärel kaevatakse välja või puhastatakse teepeenrad ning tähistatakse teekatte ääred. Järgneb olemasoleva asfaltbetoonkatte freesimine, mida tehakse lõikude kaupa. Peale katte freesimist purustatakse asfaltbetoonkatte all asunud vana tuhkstabiliseeritud kiht ja antakse olemasolevale muldkehale õiged piki- ja põikkalded. Osaliselt veetakse profiili parandamiseks juurde täiendavalt täitepinnast või veetakse olemasolevat muldkeha ümber laiendamist vajavatele lõikudele. Veerežiimi parandamiseks puhastatakse olemasolevad teekraavid ning rajatakse uusi teekraave. Kõikide mullatööde maht on peaaegu 38 000 kuupmeetrit. Teelõigul vahetatakse välja vanad amortiseerunud truubid uute vastu ja rajatakse ka uusi truupe sadevete ärajuhtimiseks. Korrastatud muldkehale rajatakse uus teealus killustikust, ehitusmahuga peaaegu 88 000 ruutmeetrit. Järgneb kompleksstabiliseeritud aluste ehitamine, mille käigus segatakse teele veetud uus mineraalmaterjal ja olemasoleva katte freesimisest saadud taaskasutatav freesipuru koos sideainete lisamisega uueks konstruktiivseks kompleksstabiliseeritud kihiks, mis profileeritakse ja tihendatakse. Kompleksstabiliseeritud kihile ehitatakse peale kahekihiline asfaltbetoonkate, asfalteeritakse ümberehitatud ristmikud ja mahasõidud, kokku tehakse asfalteerimistöid ca 67 000 ruutmeetril. Külgnähtavuse parandamiseks raadatakse selleks vajalikes kohtades teeäärset metsa ja võsa, likvideeritakse üksikuid puid. Rekonstrueeritakse ka kõik teelõigule jäävad 8 bussipeatust koos uute bussiooteplatvormidega ning antud piirkonnale iseloomulikud ja omapärase arhitektuuriga 4 bussipeatuse ootekoda. Järgnevalt ehitatakse teepeenrad, paigaldatakse uued liiklusmärgid ja -viidad ning tehakse teekatte markeering, samuti paigaldatakse ohtlikesse kõrge muldkehaga lõikudesse uusi põrkepiirdeid 2,5 km ulatuses. Kogu töödega hõlmatud ala korrastatakse, teemaale rajatakse uus haljastus.

Teetööd 2019 Lääne regioonis PÄRNU MAAKOND Rekonstrueerimised: Riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare km 50,1–56,5 Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 12,1–16,9 rekonstrueerimine Riigitee nr 58 Aluste-Kergu km 0,1–5,9 rekonstrueerimine Riigitee nr 19278 Sindi-Lodja-Silla km 0,0–3,7 rekonstrueerimine Taastusremondid (uue ülemise asfaltbetoonkatte ehitus): Riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru km 6,8–16,2 taastusremont Riigitee nr 6 Valga-Uulu km 101,3–106,3 taastusremont Tolmuvaba katte ehitus kruusateele: Riigitee nr 19134 Varbla-Väänja km 1,2–9,9 tolmuvaba kate Liiklusohtlike kohtade likvideerimine: Riigitee nr 60 Pärnu-Lihula km 11,8–12,4 Audru kooli ristmik Riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere km 44,0–44,4 Vändra ristmik Riigitee nr 4 Pärnu-Jaagupi bussipeatuste ehitus Riigitee nr 4 Häädemeeste bussipeatuste ehitus Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 1,6 valgustatud teeületuskoha ehitus Pindamised ja sildade remont: 26 teelõigu pindamine kogupikkusega 62,3 km Riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme Kanaküla silla remont Riigitee nr 19275 Urge-Sindi km 1,9 asuva Sindi silla remont LÄÄNE MAAKOND Rekonstrueerimised: Riigitee nr 17 Keila-Haapsalu km 34,7–44,6 rekonstrueerimine Taastusremondid: Riigitee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 73,–88,4 remont Liiklusohtlike kohtade likvideerimine: Riigitee nr 16160 Palivere-Oonga km 16,3–16,4 Martna ristmik Riigitee nr 17 Keila-Haapsalu km 63,3 tõstetud ületuskoha ehitus Pindamised ja sildade remont: 20 teelõigu pindamine kogupikkusega 71,6 km Riigitee nr 17 Keila-Haapsalu Kuijõe-Piiri silla ümberehitus Riigitee nr 17 Keila-Haapsalu Kuijõe-Kõrtsi silla ümberehitus VILJANDI MAAKOND: Rekonstrueerimised: Riigitee nr 6 Valga-Uulu km 57,5–59,2 rekonstrueerimine Riigitee nr 6 Valga-Uulu km 75,1–82,8 rekonstrueerimine Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,7–53,9 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,8–6,1 Taastusremondid: Riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 48,4–58,8 remont Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 0,0–2,7 remont Tolmuvaba katte ehitus kruusateele: Riigitee nr 24111 Tässi tee km 0,0–3,9 tolmuvaba kate Riigitee nr 24152 Päri-Alustre-Lõmsi km 0,1–5,7 tolmuvaba kate Riigitee nr 24167 Heimtali-Uue-Kariste-Abja-Paluoja km 15,2–18,3 Riigitee nr 24188 Karksi-Nuia-Halliste km 2,1–9,3 tolmuvaba kate Liiklusohtlike kohtade likvideerimine: Riigitee nr 24124 Viljandi-Suure-Jaani km 21,6–22,5 kergliiklustee Riigitee nr 24172 Sultsi-Abja-Paluoja km 14,2–15,0 kergliiklustee Riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 57,6 ülekäigukoht Riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 58,9 ülekäigukoht Pindamised ja sildade remont: 44 teelõigu pindamine kogupikkusega 110 km Riigitee nr 24184 Ahimäe-Pahuvere Loisu silla remont SAARE MAAKOND JA HIIU MAAKOND: Taastusremondid: Riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare km 79,2–82,5 Liiklusohtlike kohtade likvideerimine: Riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare Liiva teeületuskoht Riigiteel Suuremõisa-Käina-Emmaste km 30,5–30,8 parkimine Pindamised: 111,3 km lõike Saare maakonnas ja 70,3 km lõike Hiiu maakonnas Sildade remondid: Riigitee nr 24184 Orissaare-Leisi-Mustjala Maasi silla remont Riigitee nr 21132 Masa-Laimjala-Tuhala Uue-Löwe silla remont Tolmuvaba katte ehitus kruusateele: Riigitee nr 12109 Palade-Tubala km 3,0–4,9 tolmuvaba kate

27


TEE-EHITUS

Rõmeda-Haljala lõik ehitatakse 2+2 maanteeks.

IDA REGIOON

Maantee laiendusest keskpolügooni ristumisteni ANTI PALMI MAANTEEAMET

I

ALGAB 2+2 MAANTEE EHITUS

da regioonis algab TallinnaNarva vahelise riigitee 1 (E20) Rõmeda-Haljala lõigu ümberehitus 2+2 maanteeks, seda kilomeetritel 78,5–87,4. Olemasolev tee juba on Tallinna poolses otsas enam kui kilomeetri pikkuselt 2+2 maantee, kuid selle Tallinna suunduv sõidutee on kitsas ning ei vasta normidele. Ülejäänud lõik on hetkel kaherealine ja sõidurajad on eraldatud kummipostidega, et tagada möödasõidukeeldudest kinni pidamine. Ehitusjärgselt suletakse olemasolevad mahasõidud ja ristmikud. Kohalikele elanikele tagatakse ligipääs maanteele uute kogujateede ning ligipääsude rajamisega. Selleks ehitatakse uus eritasan-

28

diline liiklussõlm Aasperre ning riste Vanamõisa külla. Kogu lõik saab olema neljarealine maantee, kus suvel saab lubada maksimaalset piirkiirust 110 km/h. Tee planeerimisel oli olulisel kohal suhtlus kohaliku omavalitsuse ja elanikega: nii korraldati enne lõplikku põhiprojekti avalik koosolek, mille alusel koguti kohalike täiendusettepanekuid. Samasugune koosolek korraldati ka siis, kui põhiprojekt valmis sai. Objekti eeldatav maksumus on 16,5 miljonit eurot ning see rahastatakse täielikult riigieelarvest. Hange avaldati riigihangete registris 2. jaanuaril 2019. Objekti realiseerimise ettevalmistustöödega alustati juba 2008. aastal, kui Ramboll Eesti AS alustas km 78,4–90,5 lõigule eelprojekti koostamist. 2009. aastal valmis projek-

tist esimene osa – Haljala liiklussõlm, mis ehitati valmis juba aastatel 2011–2012. Ülejäänud objekt on kavandatud valmis ehitada järgneva kahe aastaga: ehitustöödega alustatakse 2019 ning töö peaks olema valmis aastal 2020. POLÜGOONI ÜHENDUSTEE

Riigitee 5 Pärnu-RakvereSõmeru teelõigu km 141,4–142,0 ja kaitseväe keskpolügooni ühendusteele ehitatakse eritasandiline ristumine. Töö on va lmimas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Maanteeameti koostöös, et tagada Kaitseväe Tapa linnakute vaheline ühendus ning linnaku ühendus kaitseväe keskpolügooniga. Tapalt toimub õppusteperioodidel tihe liiklus keskpolügooni suunal. Hetkel toimub see läbi Tapa linna,


Teedeehituse objektid Ida-Eestis 2019

Keskpolügooni eritasandiline ristumine.

IDA-VIRUMAA Katte taastusremondid (ülekatted): Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee Jõhvi viaduktide katete uuendamine Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee lõigu Väike-Pungerja-Tärivere tasandusfreesimine ja uus asfaltbetoon Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee lõigu Kasevälja-Sälliku tasandusfreesimine ja uus asfaltbetoon Sildade remondid: Narva piirisilla katte uuendamine Kokku: tugimaanteede pindamist 12,0 km ja kõrvalmaanteede pindamist 49,0 km

ms on aeganõudvam ning koormav ka kohalikule elanikkonnale ja just seetõttu on rajamisel eraldiseisvad ühendused. Kuna liikumine linnaku ja keskpolügooni vahel toimub enamasti kolonnidena ning suuremate õppuste ajal on kolonnide arv suur, siis oli otstarbekas põhimaantee ja ühendustee ristumine rajada eritasandilisena. Kaitseväe rahastamisel on riste ehituse kohta koostatud eelprojekt, mille alusel korraldab Maanteeamet projekteerimis-ehitushanke. Täienduseks tavapärasele tööprotsessile on antud objekt valitud ka BIM-pilootprojektiks, kus projekteerimise ja ehitamise protsessis on ette nähtud kasutada Civilpoint OY poolt pakutavatest tarkvara komponentidest koosnevaid jagatud keskkonna (CDE – common data environment) lahendusi. Projekteerimise käigus on eesmärk proovida maksimaalselt asjakohase informatsiooni (näiteks kasutatavate materjalide nimetused, omadused jne) lisamist pro-

Näitlikud mahud 2+2 teelõigu pikkus Asfaltbetooni maht – ca 400 000 m2 Kompleksstabiliseeritud alus – 186 000 m2 Killustikalused – 275 000 m2 Betoonitööd – 1300 m3 Polügooni ühendustee Asfaltbetooni maht – ca 9 000 m2 Kompleksstabiliseeritud alus – 4 700 m2 Killustikalused – 6 300 m2 Betoonitööd – 600 m3

jektmudelitele ning täiendada seda informatsiooni ehitustööde käigus. Tellijale on oluline hiljem koos töövõtjaga analüüsida kasutatud tarkvara baasil protsessi tulemuslikkust ning näha, millisel määral on võimalik informatsiooni edasi kandmine projekteerimisest ehituse faasi. Objekti eeldatav maksumus on 1,4 miljonit eurot. Eeldatavalt kuulutatakse hange välja märtsi lõpus eeldusega, et ehitustöödega on võimalik alustada suve alguses.

LÄÄNE-VIRUMAA Ehitised: Tallinna-Narva riigimaantee RõmedaHaljala lõigul 2+2 teelõigu ehitus koos eritasandilise Aaspere liiklussõlmega, eritasandiline riste Vanamõisas Pärnu-Rakvere-Sõmeru riigimaanteel eritasandiline riste Rekonstrueerimine: Rakvere-Luige riigimaanteel jätkub teelõigu rekonstrueerimine Paasvere ristmikust Venevere poole Katte taastusremondid (ülekatted): Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva riigimaantee lõigu Levala-Väike-Maarja tasandusfreesimine ja uus asfaltbetoon Rakvere-Haljala riigimaantee lõigu Moonaküla ristmikust Paatna ristmikuni tasandusfreesimine ja uus asfaltbetoon Arkna-Rakvere riigimaantee lõigu Arkna-Rakvere tasandusfreesimine ja uus asfaltbetoon Sildade remondid: Lõpetatakse Piira silla ümberehitus – paigaldatakse viimane asfaldikiht. Undla silla ümberehitus. Projekt koostamisel. IDA-VIRUMAA (JÄRVA): Rekonstrueerimisobjektid: Mäeküla-Koeru-Kapu riigimaantee Mäeküla-Suurpalu teelõigu rekonstrueerimine, uued alused, kurvide õgvendamine Katte taastusremondid (ülekatted): Tallinna-Tartu-Võru-Luhama riigimaanteel Mäo liiklussõlmes 1 km tasandusfreesimine ja uus asfaltbetoon Pärnu-Rakvere-Sõmeru riigimaantee Särevere-Rae lõigu tasandusfreesimine ja uus asfaltbetoon Tartu-Jõgeva-Aravete riigimaanteel Järva-Jaani asulavahe tasandusfreesimine ja uus asfaltbetoon Sildade remondid: Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Mäo viaduktide katete ja vuukide uuendamine Pindamine: tugimaanteedel 16,3 km ja kõrvalmaanteedel 55,7 km

29


HARIDUS

Noore teedeinseneri stipendiumite fond ootab ettevõtete tuge

E

t jätkuks teede- ja sillaehituse ning ehitusgeodeesia inseneride ettevalmistus Tallinna Tehnikaülikoolis, peaks iga-aastane vastuvõtt neile kahele põhierialale olema vähemalt kolmkümmend üliõpilast. Erialade tutvustamiseks on ühiseid pingutusi tegemas nii eraettevõtted, Eesti Asfaldiliit kui Maanteeamet ja ühe abinõuna valdkonna atraktiivsuse tõstmiseks on moodustamisel stipendiumifond, kust saaks toetada eelkõige alustavaid ja õppekava edukalt täitvaid tudengeid esimeselt kuni kolmandalt kursuselt. Loodav stipendiumifond hakkaks kandma Peep Sürje nime –

Teede- ja sillaehituse ning ehitusgeodeesia inseneride õpe peaks olema populaarsem, seepärast oodatakse ettevõtete tuge ja panust stipendiumifondi loomiseks.

oma õla on lubanud algatusele alla panna ka Marika Sürje, valmisolekut toetuseks on kinnitanud Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi teedeehituse ja geodeesia uurimisrühm ning teede ja liikluse teadus- ja katselaboratoorium. „Stipendiumisaajate arv ei piirduks vaid paari tudengiga, vaid neid oleks igal aastal vähemalt 10,

seetõttu soovime, et toetajaid oleks võimalikult palju,“ sõnas õppekava programmijuht Tiit Metsvahi. Ülikool sooviks tudengikandidaate stipendiumi võimalustest teavitada erinevatel vastuvõtu eelsündmustel ja teavitusüritustel. Fondile on plaanis luua ka kodulehekülg, mis kajastab kõiki toetajaid ja annab ülevaate sellest, kellele stipendiumid on määratud. „Ootame siinkohal ettevõtete tuge. Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu stipendiumi makstes ei lisandu toetajale mittemingisuguseid täiendavaid makse ning ka stipendiumisaajale on see maksuvaba,“ lisas Metsvahi. Lisainfo: tiit.metsvahi@taltech.ee.

3 2 4

1

2

ACO. creating the future of drainage.

1

Sademeveerennid kõikide koormusklaaside jaoks A15 kuni F900. Projekteerime äravoolusüsteemi ja valime rennkanalite ning restide tüübid vastavalt projekti eripärale. Kõige laiem valik igas hinnaklassis.

3

ACO õlipüüdurid ja puhastusüsteemid tagavad sademevee ohutu ja ökoloogilisie käitlemise. Terviklik sademeveelahendus efektiivselt , soodsa hinnaga ning vastavus standarditele 100 % tagatud. Betoonist korpusega püüdurite ja setitite paigaldamine on kiire ja ei vaja lisatöid ehitusplatsil.

4

ACO Stormbrixx on uuenduslik ja paindlik viis sademevee kogumiseks või imutamiseks. Projektipõhine hinnakalkulatsioon valmib spetsiaalset planeerimisprogrammi kasutades 30 minutiga.

Küsi nõu sademevee käitelemise valdkonna juhtivalt tootjalt! ACO Nordic OÜ Akadeemia tee 39 12618 Tallinn Mobiil: +372 5323 1313 Tel: +372 688 9439 e-mail: info@aco.ee www.aco.ee



TEE-EHITUS

Kuidas mõõta kvaliteeti? Kihtide mittepurustav katsetamine toob uued võimalused ANTI PALMI

sfaltbetoonist kulumiskihi paigaldustööde kvaliteedi ning püsivuse ajas määravad paigaldatud kihi jäävpoorsus, tihendustegur ja paksus. Nende laboratoorseks määramiseks tuleb uude paigaldatud kattesse vastuvõtu katsetuste raames puurida 12 puurauku ühe kilomeetri kohta. See omakorda tähendab aastas ligi 5000 puurauku kogu riigiteede võrgustikul, mis tuleb taastada. Puuraukude täitmine ülejäänud kattega samaväärselt on osutunud suureks väljakutseks ning üldjuhul tuleb puuraukude täitmisega tegeleda kogu garantiiperioodi vältel. Sellegipoolest võivad peale garantiiperioodi lõppu paljudest puuraukudest välja areneda defektid, mis ohustavad lokaalselt tee kandevõimet.

jektidel olnud kohustuslik teha tihendusteguri ja jäävpoorsuse kontrolli pidevmeetodil maaradariga. Erinevalt traditsioonilisest puurkehadega kontrollimisest saadakse radariga mõõtmisel katkematu info kontrollitava asfaltbetoonkatte jäävpoorsuste väärtustest mõõtmisrajal. Kuna mõõtmiste maht on radariga mõõtmisel tuhandeid kordi suurem traditsioonilise meetodi puurkehade arvust, vähendab see oluliselt jäävpoorsuse määrangute juhuslikkust. Mõõtmistulemuste kalibreerimiseks võetakse kontrollitavalt, sama asfaltseguga lõigult, sõltumata objekti pikkusest, ainult 8 puurkeha, mistõttu vajadus uut katet kahjustavate kontrollpuuraukude järele väheneb. Piiranguks antud meetodi puhul on, et mõõtmisi ei saa teha märja või külmunud katte korral ning peale libedusetõrjet kloriididega.

Uus lahendus – radar Hoolimata suhteliselt suurest puurimise hulgast on saadav hinnang kulumiskihi kvaliteedile võrdlemisi subjektiivne, kuna laboratoorselt teostatakse katseid iga 500 meetrise lõigu järel ning tulemused iseloomustavad sellele eelnevat ja järgnevat katet ainult teoreetiliselt. Alates 2017. aasta hangetest on üle 5 000 m2 ob-

Vähem puurauke Tihendusteguri ja jäävpoorsuse mõõtmine maaradariga on 2018. aastal täiel määral rakendunud, kuid puuraukude arvu ühe kilomeetri tee kohta on see vähendanud ainult kümneni. Endiselt on nõutav kogu ristlõikes paksuse mõõtmine 5 puurauguga ristlõike kohta iga 500 meetri järel. 2018. aastal kasutati mitmel objektil katseliselt

A

MAANTEEAMET

32


Architecture

Sebacom OÜ põhitegevuseks on metallmaterjalide ning -süsteemide müük, transport ja ladustamine.

ALUMIINIUM VASK MESSING ROOSTEVABA TERAS METALLVÕRGUD JAKOB TROSS-SÜSTEEMID PROGRESS ECO ARHITEKTUURSED SÜSTEEMID Termoskänner laoturil.

AS Teede Tehnokeskuse arendatavat kihtide paksuse elektromagneetilise mõõtmise tehnoloogiat. Elektromagneetilise mõõtmise puhul paigaldati vahetult enne laotamist kulumiskihi alla 50 meetrise sammuga reflektorid. Selle tulemusena on kihipaksust võimalik hinnata märksa tihedamalt ning puurimistehnoloogiaid kasutamata. Kohtades, kus mõõdetud kihipaksus oli projekteeritust oluliselt õhem, tehti töövõtjate poolt ka kontrollpuurimisi ning puurimistulemuste põhjal võis veenduda, et elektromagneetiline kihtide paksuse mõõtmine on täpne. Julgustavad pilootprojektid 2018. aastal viidi läbi kolm pilootprojekti, et katsetada termopiltide abil asfaltkatte paigalduse kvaliteedi hindamist. Termopildistamiseks tuli asfaldilaoturile paigaldada termokaamera, mis salvestab termopildid koos temperatuuride info, asukoha ning ajatempliga. Pilootprojektidest on tekkinud esialgne andmestik erinevates oludes ja erinevate kvaliteeti tõstvate meetmete rakendamise efektiivsusest. Möödunud aasta oli selge suunanäitaja, et asfalteerimistöid on võimalik hinnata ka ulatuslike puurimisteta ning saadavad hinnangud kvaliteedile suudavad oluliselt täpsemalt olukorda hinnata.

TEL: +372 5385 4385 sebacom@sebacom.ee www.sebacom.ee


AJALUGU

1967. aasta: toimub Baltimaade maanteelaste V teaduslik-tehniline konverents Vilniuses.

On tõde igal juhul selge - ees tulevik meid ootab helge:

Aadu Lass ning tema ikoonilised teed

34

A

adu Lass määras Eesti teede käekäiku ja arengut aastakümnetel, mil teadmised tee-ehitusest ja tehnilised võimalused olid suures muutumises – algelistest masinatest tänapäevase tehnikani ja perfokaartidele sisestatud infost arvutite- ja pilvemaailmani. 1950. aastate teisest poolest kuni 1990. aastateni suurenes kattega riigimaanteede osakaal 14 protsendilt suisa 54 protsendini. Seega langes Lassi töö peainsenerina muutuste aega. „Aadu oli meie maanteehoiu tegelik juht alates 1956. aastast kuni 1989. aastani ja seejärel kuni 2001. aastani jätkus töö juhtkonnas,“ iseloomustab suurmeest Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja Rain Rikas. „33 aastat peainsener, Maanteemuuseumi idee algataja ja teedeajaloo koguja. Sadade


1964. aasta. TTÜ maanteede sektsiooni esimees M.V. Rabinovitš ja asetäitja A.A. Lass teadlaste kohtumisel praktikutega.

Aadu Lassil oli teede olukord alati hingel, ka puhkehetkel. kaupa artikleid ja kõnesid, korrektuure ja ettepanekuid, keeleoskaja mehena üks Balti Teedeliidu taasasutajatest. Eesti maanteeseaduse väljatöötamise üks põhitegijaid. Teedevõrgu arengukavade koostamise juht, projektide kinnitaja, lähteülesannete koostaja.“ Rikas tunnistab, et Lassil oli teede olukord alati hingel, ka siis, kui kirjade järgi pidanuks puhkehetk olema: „Talihoolde materjalidest 1970. ja 1980. aastatest saab lugeda, kui loodi vabariiklik kriisistaap. Tal oli esimese asjana hommikul kõik läbi helistatud ja kirja pan-

dud, kas tuisk Võrus oli keskmise tugevusega või pigem nõrgemapoolne.“ Rikas lööb lahti Maanteemuuseumi arhiiviraamatukogu kappide uksed, et näidata eestiaegset Maanteede Talituse raamatukogu, mille eest Lass hoolitses. Tööpõld selle materjalihulga pealiskaudsekski läbitöötamiseks tundub aukartustäratav: „Berlin-München. II kongress Internationale Vereinigung für Brückenbau Hochbau“ „Beton. Kalender 1936“ „Taschenbuch für der Beton und Eisenbetonbau“ „Remonttöölise käsiraamat 1945“ „Puur ja lõhke tööd“ Sekka saab lugeda sildade ajaloo kohta, uurida aastakümnete kaupa liiklusõnnetuste statistikat Eestis ja Põhjamaades. Aga see on vaid pisku – süvenemiseks tuleb

üle Postijaama õue endise tallihoone pööningukorrusele turnida, kus asub Maanteemuuseumi arhiivkogu ja kust võib leida Lassi käsikirjad ja kogutud materjalid, mis on muuseumi kogude tuumikuks. Kas teadsite, et omaaegne minister Andi Meister on teehoolde teemal luuletuse kokku kirjutanud? Aadu Lass säilitas. Või millised olid Via Baltica rajamise algdokumendid? Aadu Lass säilitas. Või millised olid emotsioonid peale 1940. aasta märtsipommitamist? Aadu Lass pani kirja. Või millest rääkis seltsimees Nikolai Stukolkin oma ettekandes – Aadu Lassi käega kirjutatud kokkuvõte on olemas. On inimesi, kes viskavad ära paberid, mida nad käesoleval hetkel ei vaja. Aadu Lass aga säilitas. Ja hea oli, sest Eesti teede lugu on tänu temale ajalukku talletunud. 35


Aadu Lass aastal 2001

Kes oli Aadu Lass? Sündinud 18. jaanuaril 1928 Tallinnas. Isa August oli arveametnik Maapangas ja asjaajaja Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsis. Ema Julie oli sama seltsi võõrastemaja Põllumeeste Kodu perenaine. 1946. aastal algasid viis ja pool aastat väldanud õpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas. Esimene töökoht oliHaapsalu Teedevalitsus, kus töötas napilt aasta. 1953. aastal suunati Tallinnasse Maanteede Valitsuse inseneriks. 1955. aastal sai vaneminseneriks ja 1956. aastast oli ametis juba peainsenerina, kus töötas üle 33 aasta. Aastatel 1990–2001 töötas Maanteeameti peadirektori abina ja tegeles maanteeseaduse ja teedemajandust korraldavate põhimõtete väljatöötamisega. Lisaks tööülesannetele kogus Eesti maanteede ajalugu ja oli Eesti Maanteemuuseumi asutamise taga. Ta oli Balti Teedeliidu üks asutajaid. Vabal ajal tegles muusikaga olles TIP-i Akadeemilise Meeskoori laulja ja Teaduste Akadeemia Meeskoori asutajaliige. Aadu Lassi tunnustati 1998. aastal Valgetähe medaliklassi teenetemärgiga.

Vahvad leiud Lassi arhiivist

Aadu Lassi kogudest: teede- ja sideminister Andi Meistri kirjutatud luuletus:

Me vapiks auklik maanteelint. Kas pingul keerat viimne vint? Ei ole seda, kolmat, teist Ja neljas, see ei sõltu meist! Läind defitsiidiks kivikild, Teemeister unustand, mis sild, Ja tühjaks nõrgund pigipütt Ja koldesse ei jätku sütt... 36

Veel auklikumaks muutub tee... Kas aruandes paistab see? Käib orav rattal – trat-tat-taa, Ei plaan või jääda täitmata: Kas insener või kandidaat Või muidu osav diplomaat, ei ammu tea, mis hingepiin... Andi Meister


TeadmisTepõhine ehiTus 2019 23. aprillil kell 8.30–17.00, Viru konverentsikeskus, registreerimine www.ekvy.ee aVasektsIoon 09.00–09.30 09.30–09.50 09.50–10.10 10.10–10.30 10.30–11.00 11.00–11.20 11.20–11.40

Teadmiste- ja arvutuspõhine arhitektuurne projekteerimine (ettekanne inglise keeles), Kimmo Lylykangas, TalTech Eesti ehituse pikk vaade, Ivo Jaanisoo, MKM RKAS tehniliste tingimuste uuenduste ülevaade, Silver Ader, RKAS Eesti liginullenergianõuete tase võrreldes naabritega, Jarek Kurnitski, TalTech kohvipaus Riiklik energia ja kliimakava REKK 2030, Madis Laaniste, MKM Kas uutes koolimajades ja lasteaedades on hea sisekliima ja energiatõhusus – NERO H2020 projekti tulemused, Kalle Kuusk, TalTech 11.40–12.00 Superministeeriumi ja Põlva koolimaja hoonete energiakasutuse ja sisekliima kogemus, Mikk Maivel, RKAS 12.00–12.20 Hoonete tehnosüsteemide õpe ja uuringud tipptasemele, Martin Thalfeldt, TalTech

13.30–17.00 BIM ja ehItusprotsess

13.30–17.00 energIatõhusus ja sIseklIIMa

RKAS-i uued BIM-i nõuded, Silver Ader, RKAS BIM Veerenni kvartali arendamisel, Kristjan Tüvi, Merko Sooritusvõimepõhise projekteerimise juhtimine, Ergo Pikas, DTU Klassifitseerimisest ehituses, Roode Liias, TalTech TooteBIM, Timo Olesk, ETS Nord BIM-ist õppimise ja õpetamise vaatevinklist, Raido Puust, TalTech Linnaruumi digitaalsed kaksikud, Kalev Julge, TalTech/Reach-U 3D Lab tegemistest, Martin Melioranski, EKA Fassaadide püsivus sõltuvalt tehnoloogiast, Virgo Sulakatko, TalTech CLT kriitilise niiskuse tagamine ehitusprotsessis, Villu Kukk, TalTech

Päevalguse tagamine ja ülekuumenemise vältimine, Rein Murula, TalTech Väikeelamu kalkulaatori võimekus ja täpsus, Henri Sarevet, O3 Suvise ruumitemperatuuri metoodika uuendused, Raimo Simson, TalTech Õhulekkearvu deklareerimisväärtus Sense näitel, Jaanus Hallik, Sense, TalTech Renoveerimise suunamine toetuse tehniliste tingimustega, Alo Mikola, TalTech Akustika osa LEED sertifitseerimisel, Kaupo Kõrven, Akustikainsener Tehnosüsteemi müra arvutus, Marko Ründva, Kajaja Acoustics, TalTech Mudelipõhine kütte juhtimine massi aktiveerimiseks, Tuule Mall Kull, TalTech Küttelahenduste soojusväljastuse efektiivsus, Karl-Villem Võsa, TalTech Büroohoonete soojuslik sisekliima ja töötajate rahulolu, Martin Kiil, TalTech


REKLAAMTEKST

ETTEVAATUST, VALESTI VALITUD FASSAADIKATE

VÕIB VIIA TUHANDEID EUROSID! Miks mõni maja näeb ka mitukümmend aastat pärast valmimist välja nagu uhiuus, teine aga tahab iga paari aasta tagant uuenduskuuri saada? Selgub, et valesti valitud fassaadikate võib pikapeale majaomaniku rahakotist tuhandeid eurosid viia.

 Nissani maja Tallinnas, Osmussaare 10; foto: erakogu

Villy Paimets Ärikinnisvara ja Ehitus leidis haritud ja kogenud spetsialistid – suurkontserni Ruukki Eesti kontori ehituskomponentide projektiarenduse müügijuhi Maarja Raatma ja ärivaldkonna juhi Kaupo Perteli, mõlemad diplomeeritud ehitusinsenerid –, kes olid nõus fassaadimaailma telgitaguseid veidi avama. Esmalt, turg on tooteid täis, müügijuttu uskudes on nad kõik ka enam-vähem sama head – mille alusel valida? Kaupo: Tõepoolest on õige valiku langetamine väga raske, sest sarnaseid tooteid on turul sadu. Kuid teada on ka, et hinnalt peaaegu samaväärsed fassaadikatted võivad pikas perspektiivis anda täiesti erineva tulemuse. Kuidas siis valida nii, et kõige odavam kõige kallimaks ei kujuneks? Meie puhul on näiteks lihtne – meil on müüjad insenerid ja enamik meie tooteid on mõeldud õige hoolduse korral kestma vähemalt 50 aastat.

Taustavalgustusega perforeeritud fassaad: Tartu Eedeni keskuse fassaad on aga teistmoodi uuenduslik, fassaadikassetid on perforeeritud ja neil on valgustus taga. Avadest tuleb kokku muster, millest joonistuvad välja kaelkirjakud ja palmid ja džungel... puhas Eedeni aed.

Ometi on me turul neidki tooteid, mis ei ole mõeldudki nii pikka aega vastu pidama. Ja nii võibki juhtuda, et majaomanik peab seinu üle värvima hakkama oluliselt varem kui pisut kallima fassaadikatte korral. Maarja: Just! Ja kuna turg on „samaväärseid“ tooteid täis, ei saagi majaomanik põhjaliku eeltööta õiget otsust langetada. Pealegi, tihti hangib materjalid hoopis ehitusettevõtja, keda kestvus ei huvitagi – kaks aastat on enam kui küll, peaasi, et hind sobib! Vähegi esinduslikuma hoone puhul võiks fassaadivärv ikka paarist aastast kauem kesta. Kas teil on vastupidavusest mõni väga hea konkreetne näide ka tuua? Kaupo: Ruukki alustas siin üle 20 aasta tagasi ja selliseid maju siin ikka on. Tal-

linna Tehnikaülikooli ühiselamud näiteks, millel on meie kuldne fassaad juba 15 aastat samasugusena püsinud… Hea näi-


Kolm põnevat fakti: 1.

Ruukki life-paneel ehk „roheline paneel“ on toodetud üle 80% taaskasutusmaterjalidest.

2.

Ruukki fassaadilahendusi toodetakse ka GreenCoat Bio-based Technology pinnakatetega, mille tootmisel kasutatakse fossiilse õli asemel rapsiõli.

3.

Ruukki toodetega abil on ka reaalselt ehitatud liginullenergia-ärihoone (www.greatestzero.com).

de kestvusest on Nissani maja Peterburi teel – need fassaadikassetid seal on meie parimast materjalist ja minu teada on nad ikka veel algses toonis! Ometi on must värv ju ülimalt pleekiv ja see fassaad ka pidevalt päikesele avatud… Kui palju selle konkreetse maja omanik kvaliteedist võitnud on? Seda pole värvitud 20 aastat. Kokkuhoitud värvilt ja töörahalt on kümnetes tuhandetes eurodes – ühe hooldusvärvimise kulu on vähemalt 15 €/m2. Seejuures tuleb tähele panna, et ärihoonete fassaadid on tihti tuhandeid ruutmeetreid suured ning garantii antakse tehtud tööle tavaliselt kaheks aastaks… nii et algselt säästetud mõni euro ruutmeetrist tekitab hoone elukaare jooksul omanikule olulist lisakulu. Te mainisite, et ehitustööde tellija tavaliselt seda poolt ei tea? Maarja: Jah, kahjuks ei ole tellija alati teadlik ja siis saabki ehitaja mängida väga paljude asjadega – teraslahenduste puhul valides omale soodsama pinnakatte, paksuse, paneelide kinnitustüübid, plaatide painutusastme jne. Ühesõnaga, mida vähem klient teab, seda lihtsam on südametunnistuseta ehitajal neile soovitada soodsamaid, kuid vähemkestvaid lahendusi! Kaupo: Tellija ei pruugi taibatagi, mis projektis muutus, tema teada ongi kõik õige.

 Cor-ten-teras: Tallinna Lennujaama ette kerkiva parkimismaja roostes lamellid on Ruukki Pärnu tehases tehtud ning see rooste seal ongi rooste. Nimelt see tooraine kõigepealt oksüdeerub, kattudes roosteoksiidiga, mis jääb kaitsekihina kaitsma terast edasise roostetamise eest. Need fassaadilamellid peaksid seal hooldusjuhiste järgimise korral kestma vähemalt sada aastat ning neid ei pea üle värvima. Selline lihtsalt hooldatav ja vastupidav fassaad on ka Kuressaares Ferrumi majal ja Maarjamäel värskelt valminud filmimuuseumi hoonetel; foto: erakogu

Aga ekspluatatsiooni käigus selgub, et fassaad mõlgib rohkem, pleekub rohkem, peab sooja vähem… kokkuvõttes läheb hoone elutsükkel tellijale oluliselt kulukamaks. Kas Eesti ehitusturg on ehitaja poole kaldu? Kaupo: Eesti ehitusturul on see paha lugu, et meil puuduvad mitmed ehituskvaliteeti iseloomustavad normid, fassaadid näiteks ei ole üldse kuidagiviisi reguleeritud. See aga tähendab ka, et näiteks riigihangetes osaledes puudub meil argumentatsioon – me saame küll öelda, et meie toode on parem, aga tegelikult pole ju standardeid. Miks mitte toodete tugevusnäitajad, tulepüsivus, pleekivus ja veel terve hulk numbrilisi väärtusi ritta panna, sest just siis joonistuvad paneelide omadused välja? Maarja: Ma ei ole müügiinimene, aga ma eelistaks võrdset konkurentsi, kus toote omadused on paigas, siis saab klient teadlikult valida, mitte soodsamalt „võrdväärset“ toodet osta. Soomes näiteks on regulatsioon

Kolm põneva nüansiga pinnakatet: 1.

Antigraffiti – pinnakate, millele ei jää grafiti hästi külge.

2.

Energy – pinnakate, mis peegeldab soojust ja valgust tagasi ning jahutuskulud langevad, eriti kasulik tumedamate toonide puhul.

3.

Hiarc – isepuhastusvõimega väga UV-kindel pinnakate.

ja numbrilised väärtused paigas ning minu teada seal süsteem toimib. Nii on vist üsna keeruline müüa? Kaupo: Õnneks me ei müügi toodet, me müüme lõpptulemust! Me pakume energiasäästu näiteks, meil on vastavad lahendused olemas ka tööstushoonete ja laohoonete sektoris. Energiasäästu saame pakkuda seetõttu, et meie paneelidel on kõik liite- ja jätkukohad hästi läbi mõeldud. Maarja: Ma tooks lisaks ka vihmakindluse – sandwich-paneelid tehakse üldiselt kas vahu- või villatäidisega, aga kui sisu paigaldamise käigus märjaks saab, jääb vihmavesi paneeli sisse. Heal juhul kuivab niiskus mõne aastaga välja, aga halval juhul tekib hallitus... meie paneelidel on paneelide ühenduskohas spetsiaalne tehases paigaldatud kileriba – Ruukki® Rain Protect, mis kaitseb paneeli soojustust paigaldusaegse märgumise eest. Väike, kuid pikas perspektiivis oluline nüanss. Kaupo: Meie toodete puhul võikski märksõnaks olla eluiga. Maarja: Ja teadmised ning kogemused! Kui keegi tellib näiteks liiga suure fassaadikasseti, siis me ütleme kohe, et ei, ärme tee, see hakkab lokkima. Ehk et me ei müü seda, mida küsitakse, kui me teame, et see lahendus ei tööta. Ja kui tuleb vigane projekt sisse, siis me aitame seda parandada – meil ehitusmaterjalide tootjana on projekteerija ka palgal. Paljud kliendid teavad juba, et meilt saab täpselt õige lahenduse. ª


KONVERENTS

Tulekul konverents Teadmistepõhine ehitus Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ehitusinseneride Liit ja teadmistepõhise ehituse tippkeskus korraldavad traditsioonilise ehitusvaldkonna otsustajate ja spetsialistide konverentsi TE2019 23.04.2019 algusega kell 8.30 Viru konverentsikeskuses Tallinnas.

TE2019 toob kuulajate ette kolm uut ehituse ja arhitektuuri professorit – üles astuvad arhitektuuri professor Kimmo Lylykangas, BIM professor Raido Puust ja hoonete tehnosüsteemide professor Martin Thalfeldt. Tulevikku vaatavad Ivo Jaanisoo ja Madis Laaniste majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, rääkides ehituse pikast

vaatest ning uue riikliku energia ja kliimakava REKK 2030 ettevalmistamisest. Kava puhul on keskne väljakutse, kuidas suurendada renoveerimise mahtusid vastavalt uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivi pikaajalisele renoveerimisstrateegiale. Peale lõunat jätkub konverents kahe paralleelsektsiooniga, millest esimene keskendub BIM-i ja ehitusprotsessi teemadele: tänases Eestis on BIM-mudel juba laiemalt kasutuses, samuti on kiires arenemises projekteerimisprotsessid ja -praktikad. Sooritusvõimepõhise projekteerimise juhtimise ja klassifitseerimise teemad ehituses mõjutavad edaspidi kõiki turuosalisi. Teine paralleelsektsioon on energiatõhususest ja sisekliimast.

Otsitakse lahendusi, kuidas projekteerida ja saavutada paremat sisekliimat. Vaatluse all on näiteks töötajate rahulolu büroohoonetes, päevavalgus, ülekuumenemise vältimine klassiruumides ja mitmed metoodikauuendused. Väga oluline on tagasiside ja kogemus tänaseks valmisehitatud liginullenergiahoonetest, mille kohta on mitmeid Eesti ja lähiriikide näiteid. See analüüs lubab olemasolevast õppida, et teha tulevikus häid valikuid. TE2019 osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 6,6 TP täienduskoolituse punkte ja ehitiste energiatõhususe kutseala 6,6 TP täienduskoolituse punkte. Osalustasud on tänu tippkeskusele mõõdukad. Lisainfo: ekvy.ee


TOTUSTUUDIO

KERGESTI PAIGALDATAVAD ELAMU-, EHITUS-, JA SANITAARSOOJAKUD


PROBLEEM

Mati Ombler viitab, et kuigi soov hankeid võita on mõistetav, mõjutavad ebaausad kokkulepped tervet ettevõtlussektorit, sest ka nii luuakse uus tava. Foto: ÄP/ Andres Haabu

Korruptsiooni teravad hambad

Kui suur probleem on ehitusvaldkonnas korruptsioon? Kas kokkulepitud tulemused hangetes on harv erand või jäämäe veepealne tipp? Kogemusi jagab Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler.

42


tunud kohtuostus on seotud omanikujärelevalve tööga: ehitusettevõtjalt küsiti altkäemaksu selle eest, et omanikujärelevalve ei jälgiks toimuvat ja lubaks objektil tööd teha ilma omanikujärelevalve takistusteta. Lubati 50 000 euro eest kooskõlastada kõik tööde aktid, mis olid aluseks tellijalt raha saamisel olenemata sellest, kas neid töid ettenähtud viisil ja materjalidega reaalselt tehti. Altkäemaks sõnastati nn konsultatsioonitegevusena, mille nimel oldi valmis arvet esitama. Samuti on probleemiks maksude teema – kas ja kuidas kasutatakse võõrtööjõudu, kas töötajatele makstakse korrektselt või makstakse ümbrikupalka. Lisaks on niisuguseid kokkuleppeid, kus soovides hanget võita, minetatakse ausad konkurentsitingimused. Näitena saab tuua PõhjaEesti Regionaalhaigla PERH teist

TEKST: LIIVI TAMM

Kus on korruptsiooniprobleemid ehitusvaldkonnas teie hinnangul teravaimad? Alustuseks on ehitusettevõtjal loomulikult huvi hankeid võita. On juhuseid, kus juba enne hanke väljakuulutamist suhtleb ettevõtte esindaja avaliku sektori esindajaga: minnakse hanketingimusi sõnastava inimese juurde, et sõlmida nn edutoov kokkulepe. Seejärel sõnastatakse tingimused nii, et kvalifitseeruvad vaid teatud ettevõtted, kusjuures edukaks töö tegemiseks ei ole esitatud kriteeriumid vajalikud. On olemas kohtus kinnitust saanud näide, kus hanketingimusi sõnastati selliselt, et kindel ettevõtja võitis hanke, kokkuleppe eest oli tasuks altkäemaks ja summad tulid üle siis, kui tööd vastu võeti. Teine valdkonda puudutav jõus-

Vineerist riiulisüsteemid ja sisekatted kaubikutele www.vanerex.eu

Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage, Tartumaa tel 5650 9995 vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex

kriminaalmenetlust, mille puhul ehitusettevõtjad leppisid kokku, kes, millal ja milliseid pakkumisi esitab. Nii jagati ehitustööde turgu. Hundid söönud, lambad terved? Sellises olukorras paraku ei solgita ainult konkreetset hanget, vaid soodustatakse sellist käitumismustrit ka järgmistel hangetel. Kui ettevõtjad omavahel hanketingimustes või esitatavates pakkumistes kokku lepivad, siis peagi see kordub, tekib tava, muutes ja mõjutades ettevõtlussektorit laiemalt. Paraku politsei, prokuratuur ja kohus tegelevad sel puhul tagajärgedega. Tagajärgedega tegeleda kindlasti tuleb, aga soovides paremat tulemust, suhtumise muutust, ausat konkurentsi ja otsuste läbipaistvust, tuleb oluliselt enam panustada halbade tagajärgede ennetavate meetmete kasutuselevõtmisele. Ja sellega saavad


senisest enam tõhusamalt tegeleda ettevõtjad ise, kes vaatavad üle ettevõtte väärtused, nõuavad ausate põhimõtete järgimist oma töötajatelt, lähtuvad heast ettevõtlustavast. Erasektor saaks muutuste läbiviimisel ise muutusi läbi viia, luues avatud ja ausatele põhimõtetele põhineva ettevõtlusturu. Vastasel juhul pettuse või korruptsioonijuhtumitesse sattumisel kannatab nii turg kui ka seotud ettevõtted, nii oma maine kahjustumise kaudu kui ka varaliselt. Altkäemaksud sellise eelise saamiseks on kokkuvõttes lisakulu nii maksvale ettevõttele kui ettevõttele, kus altkäemaksuvõtja töötab, sest need summad lisatakse varjatud kujul ikka teenuse ostja arvetele. Kui rääkida suhtumise muutumise olulisusest ja muutuste võimalikkusest, siis hea näide on Maanteameti vastutusalasse jäänud probleem: olid ajad, mil altkäemaks autojuhilubade taotlemisel ja sõidueksamitel oli levinud ja lubasid sai osta. Täna on eksamineerijate suhtumine kardinaalselt teistsugune. Kui Maanteeamet kogu süsteemi ümber kujundas ja uued põhimõtted tõi, muutis see kogu liikluskultuuri, liiklusohutuse taset, autokoolide suhtumist õpetamisse. Suured rahad liiguvad ka Euroopa Liidu rahastatud projektides... EL-i struktuurfondid on suund, kus raha üritatakse ebaausate meetoditega projektideks saada – näiteks keerutatakse omafinantseeringu summasid kunstlikult erinevate kontode vahel ning näidatakse, justkui oleks ettevõttel nõutav omaosaluseks nõutav raha olemas. Kulusid näidatakse tegelikust suurematena ning neid fiktiivseid kulusid kaetakse toetustest.

44

Küsimus on, kas ehitusettevõtjad ise taunivad, et hankes esitatavad pakkumised lepitakse kokku. Kus siis peitub kujunenud olukorras lahendus? Usun, et suured ehitusettevõtted saavad siinkohal ka ise heaks eeskujuks olla – neist oleneb palju, neil on suurem kogemus ja võimekus ning kindel keeldumine korruptiivsetest tegevustest aitab turgu õigel teel hoida, järgida ehitusettevõtja eetikat ja head tava. Küsimus on, kas ehitusettevõtjad ise taunivad, et hankes esitatavad pakkumised lepitakse kokku või nähakse sellises tegevuses ühte ellujäämisviisi, mis vajadusel käiku läheb. Kui ettevõtja ise ei pinguta, siis tiigrihüpet paremuse poole keegi ettevõtja eest ära teha ei saa. Võitluses korruptsiooni vastu on võtmeroll ikkagi inimestel, kes hangetel osalevad. Üks tahk on lisaks see, et ettevõtjalt peaks võtma ka huvi hangetes ebaausalt osaleda. Näiteks kui ettevõtja on ebaausalt hanke võitnud ja kohus seda oma otsuses kinnitab, siis on võimalik määrata karistus, mis paneb ettevõttele või selle esindajale mingi aja jooksul keelu hangetes osaleda. Kui levinud sellised karistused on? Sellist praktikat võiks olla rohkem – kui konkurent peab pärast keelatud võtete kasutamist kaheks aastaks hangetelt kõrvale jääma, jõuab ettevõteteni ka arusaam, et sellisele teele minnes on päris palju kaotada.

Kohus võiks prokuratuuri eestvedamisel minna ka tulu kallale, mida ebaausalt hanke võitnu on saanud: kui hange on näiteks 3 miljonit eurot, potentsiaalne kasum on pool miljonit eurot ja 75% sellest läheks kohtuotsusega konfiskeerimisele, siis see paneb mõtlema. Täna karistatakse korruptiivse teo, altkäemaksu andmise eest rahalise karistuse või tingimisi vangistusega ja reaalselt vangistust Eesti kohtutes selliste kuritegude eest ei ole mõistetud. Ka rahaline karistus on nii mõnigi kord tinglik – näiteks 10 000 eurot, millest 1/10 makstakse kohe ja kui uut kuritegu ei järgne, siis ülejäänud summat reaalselt ei maksta. Teisisõnu – meie karistuspoliitika selliste kuritegude osas on siiski suhteliselt leebe ja see ei pruugi olla järgmiste ebaausate tegevuste ärahoidjaks. Kas hanketingimused võivad kaldu olla ka kogemata, nt ülereageerimisest või teadmatusest? See võib juhtuda, kui hanke korraldaja loodab maksimaalselt head tulemust ja küsib pakkujalt kvalifikatsiooni, mida töö tegemiseks vaja ei ole. Selle tulemusel võib aga pakkuja hind kujuneda kordades kõrgemaks kui leebemate kvalifitseerumistingimuste puhul. Siin on küsimuseks ka hankija koolitamine – rahandusministeerium, Riigi Kinnisvara AS jpt võiksid kohalikele omavalitsustele nõuandvat tuge pakkuda. Kui kogemus puudub ja parima tulemuse saamiseks esitatakse ebaproportsionaalselt kõrged nõudmised, on see turu jaoks segadust tekitav. Turuliider samal ajal teenib sellisest olukorrast kasu ja sellised hanketingimused võivad omakorda luua talle kunstliku eelise.


Tallinna kontor, keskladu ja elektrimaterjalide kauplus, Tuisu 19

Energo Veritas on elektrimaterjalide ja -seadmete müügiettevõte, mis pakub tehnilist konsultatsiooni ja lahenduste väljatöötamist, kaupade komplekteerimist vastavalt kliendi soovidele ja tarneid ehitusobjektile.

KÕIK ELEKTRITÖÖDEKS VAJALIK! • Kaablid ja tarvikud • Telekommunikatsiooni materjalid • Madalpingeseadmed

TALLINNA KONTOR, KESKLADU ja ELEKTRIMATERJALIDE KAUPLUS Tuisu 19, 11314 Tallinn Tel 5883 8155, info@energoveritas.ee Ladu avatud: E-R 8.00–17.00

• Valgustid ja komponendid • Elektrikütteseadmed • Kesk- ja kõrgepingeseadmed

ELEKTRIMATERJALIDE KAUPLUS TARTUS Turu 51, 50105 Tartu Tel 5883 8156, tartu@he.ee Kauplus avatud: E-R 8.00–17.00; L–P suletud

ELEKTRIMATERJALIDE KAUPLUS KEILAS Paldiski mnt. 35, 76606 Keila Tel 5883 8158, keila@he.ee Kauplus avatud: E-R 8.00–17.00; L 10.00–14.00


K ATU S E D

Katuse- ja fassaadimeistrid loorberitel ei tuku Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit võttis kokku mulluse aasta ja seadis sihte edaspidiseks: aastakoosolekul otsustati keskenduda uute standardite väljatöötamisele, osaleda ja korraldada traditsioonilisi katusemeistrite konkursse.

Katuse- ja fassaadimeistrite väljakutsed 2019 2020. aastal toimub Pekingis katuseja fassaadimeistrite MM. Algavad ettevalmistustööd ja otsitakse väärilisi kandidaate Eestit esindama. Meistreid otsitakse esialgu kolme alagruppi: kivi-, metall- ja lamekatused. On tähelepanuväärne, et eelnevalt Riias toimunud MM-il oli esmakordselt kohtunike ridades ka Eesti esindaja Marko Ponder, kes kontrollis lamekatusetööde kvaliteeti ja meistrite oskusi. Kohtunikud valitakse kolmeks aastaks ning Marki Ponder on ka kohal ka Pekingis. Lisaks sellele on tänavu septembris oodata IFD-kongressi. Valmistatakse ette osalemist Edinburgis.

Otsime väärikaid kandidaate konkursile Aasta katus, mille võitja kuulutatakse välja messil Eesti ehitab 2020. Parima katuse kategoorias on võimalik osaleda 3–4-alagrupis, lisaks tuulduvate fassaadide kategoorias. Koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga jätkub töö kutsestandarditega: tööjuht, tase 5 kutsestandardisse viiakse tulevikus sisse spetsialiseerumised või valitavad kompetentsid ka järgmistel tegevusaladel: lamekatuste ehitamine, tase 5, samuti kaldkatuste ehitamine, tase 5, ning ehitusplekksepatööd, tase 5. 2019 tegevusplaanis on ka uute standardite algatamine ja seniste

täiendamine: EVS 520 sarja kaldkatuse, metallkatuse ja laineprofiilkatuse standardi kinnitamisest on möödas viis aastat ning standard vajab täiendamist. Uute standarditena on töös „Puit katusekonstruktsioonides“ ning „Aluskatused“. Tänavu on plaanis alustada ka tuulduva fassaadi standardiga ning aasta lõpus-uue alguses teha algust katuste turvavarustuse standardi koostamisega. Katuse- ja fassaadimeistrite töö tutvustamiseks ning toimivate lahenduste tutvustamiseks otsitakse lektoreid, kes oma kogemusi katuse- ja fassaadilahendustest jagaksid.

ENNETAGEM PROBLEEME – TORUSTIKELE UUS ELU Peaaegu 20 aastat on AS Terrat pakkunud tellijatele torustike renoveerimisel alternatiivlahendusi lisaks tavalisele kaevamisele. Oleme investeerinud seadmetesse, mis muudaks keerukad torutööd kergemini teostatavaks, meie igapäevatoimetusi häirimata. Üheks selliseks on kaevamiseta (No-Dig) tehnoloogiad, mis võimaldavad torustikud taastada lahtikaevamisi tegemata või ehituskonstruktsioone lõhkumata. BRAWOLINER® on surveta torustike (vihmaveepüstikud, sademevee- ja kanalisatsioonitorustikud) renoveerimissüsteem hoonete sees, mis paiknevad põrandate all või konstruktsioonide sees. Torustik võib paikneda nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Tööd teostakse vaatluskaevude või -luukide kaudu, pole vaja lõhkuda põrandaid ega seinakonstruktsioone. Tegemist on elastse tekstiil- või viltvooderdisega, mis immutatakse vaikudega ja paigaldatakse suruõhu abil olemasoleva toru sisse. Vaikudega immutatud vooderdis kivistub ümbritseva keskkonna temperatuuril. Protsessi kiirendamiseks kasutatakse sooja vett või auru. Pärast kivistumist moodustub uus veetihe ja tugev toru olemasoleva vana toru sees. Renoveeritud torustike eluiga on üle 50 aasta. BRAWOLINER® on mõeldud väikese läbimõõduga (50mm-225mm) surveta torustike renoveerimiseks. Paigaldamisel pole takistuseks ka 90º nurgad. Samuti võib vana toru läbimõõt olla muutuv.

Kõik meie ümber uueneb. Renoveeritud tootmishooned, pilkupüüdvad fassaadid, korrastatud teed ja platsid hoonete ümber. Paljut me märkame, aga palju jääb meie silmadele varjatuks – torustikud – nad annavad endast tunda kui midagi on valesti, paraku alles siis kui oleme taastamistöödega hiljaks jäänud.

NÕUSTAMINE JA KONSULTATSIOONID

AS TERRAT Tutermaa, Harku vald, 76617 HARJUMAA Tel: +372 679 0977 Faks: +372 679 0976 E-post: info@terrat.ee www.terrat.ee

ISO 9001 - ISO 14001

OHSAS 18001

BUREAU VERITAS Certification



ARVAMUS

Ehitusmaterjalitööstuse areng ja tööstuspoliitika

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT

V

abariigi valitsus on tänuväärselt hakanud tegelema Eesti tööstuspoliitikaga. Tööstus ja töötlev tööstus on riigi alustala, kust tuleb märkimisväärselt suur osa vahenditest meie riigi eelarvesse. Tööstus annab ca 17% meie riigi sisemajanduse kogutoodangust, 2/3 ekspordist, siin töötab otseselt üle 130 000 inimese. Riigi finantsvõimekuse järjepideva arengu huvides peab majanduskeskkond jätkuvalt tööstust toetama ega tohi tööstusharude konkurentsivõimekust halvendada. Eesti tööstus on positiivselt mitmekesine ja seda mitmekesisust ei tohiks piirata. Tööstusharude eripärast tulenevalt tuleb arvestada ka erinevate vajadustega. Ehitusmaterjalitööstuse poolelt näeme samas mitmeid tööstuse jaoks üldisemaid vajadusi, teemasid, mis hoiavad elus mitmeid tööstusharusid. Vinti üle keerata ei tasu Kahjuks on valitsus nii mõnelgi korral keeranud oma riigieelarve kasvatamise sooviga vinti üle. Kaks näidet. 2009. a otsustati järsult tõsta (kahekordseks senisega võrreldes) sõiduautode erisoodustusmaksu. Kuigi seda oli

48

umbes 10 aasta jooksul järjepidevalt tõstetud, tundus, et võib piiramatult edasi tõsta. Laekumise suurenemise asemel vähenes erisoodustusmaksu laekumine väga oluliselt – Lasse Lehise (Eesti Maksumaksjate Liit) arvutuste kohaselt võisid riigi sissetulekud 2009–2014 väheneda enam kui 35 miljonit eurot. Teiseks näiteks on alkoholiaktsiis, mille pikaajalisele järjepidevale tõusule otsustati mõõdutundetult uusi tõuse lisada – tulemuseks väga oluline alalaekumine riigieelarvesse. 2017. aastal laekus algselt plaanitud 276 miljoni euro asemel 229 miljonit (-47 miljonit) ja 2018. aastal algselt planeeritud 341 miljonit vähendati 2018 suveks 258 miljonile (-83 miljonit), tegelik laekumine on statistikaameti 2019. aasta veebruari andmetel 235 miljonit (-106 miljonit). Ja mitte ainult riigieelarve aktsiisimaksete osa – kohalikule tööstusele on tehtud olulisel määral kahju ning Lätisse suundunud alkoholiostjaid me niipea Eestisse ostusid tegema ei oota. Seetõttu vajab tööstus hoolikat tähelepanu, et me oleksime endiselt konkurentsivõimelised nii siseriiklikult (importööridega võrreldes) kui ka eksporttoodanguga.

17%

Eesti sisemajanduse kogutoodangust annab tööstus.

Eelkõige vajame võrdseid konkurentsitingimusi – võrreldes meie naaberriikidega ei saa meie tööstuskeskkond Eestis olla oluliselt halvem. Eesti ehitusmaterja litööstus on ekspord ivõi meline. Betoonelemendid, ehituskeemiatooted (ehitusvahud, hermeetikud, silikoonid, keemilised lisandid), plasttorud, aknad, uksed, klaasfassaadid, plaadid, seinamaterjalid, katusematerjalid, kuivsegud, erinevad puittooted jne. Eelpool toodud prioriteedid on seotud ehitusmaterjalitööstuse ja teiste tööstusharude sisenditega. Tasakaalus maksustamine Praegu oleme tootmissisendite hinnatasemelt naabritega võrreldes halvemas olukorras ja kuna maksude ja tasumäärade erinevused pigem kasvavad, muutume aina vähem konkurentsivõimelisteks. Selleks, et meie tööstuse konkurentsivõime säiliks ja soovitavalt kasvaks, selleks, et meie sisemajanduse kogutoodang jätkuvalt kasvaks, selleks, et meie riigi sissetulekud järjepidevalt suureneks ning inimeste heaolu kasvaks, vajame tööstusettevõtete koormiste tasakaalustamist, nii et need oleksid võrreldavad meie naaberriikidega. Ehitusmaterjalitööstuse ettevõtted ei vaja niivõrd arendus-, tooteuuendus-, IT-toetusi, kuivõrd konkurentsivõimelist maksukeskkonda ja võimalust oma tegevusalaga normaalsetes (tööstuskeskkonna) tingimustes tegeleda. Siis tekivad uued võimalused juba loomuliku arengu tulemusena.


Eesti ehitusmaterjalitööstuse laiapõhjalised prioriteedid Keskkonnatasud, eriti kaevandamisõiguse tasud Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasud on Eestis naabritega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Põlevkivi kaevandamistasudega on tegeldud ja tänu kaevandamisõiguse tasumäära arvestamise uutele alustele on põlevkivitööstus saanud tugeva positiivse toonuse, sedasama soovime ka ehitusmaavaradele. Lätiga võrreldes on meie kaevandamisõiguse tasud ebaproportsionaalselt suured, muutes piirialadel konkureerimise pea võimatuks. Näiteks on ehitusliiva kaevandamisõiguse tasu meil 4,2 korda kõrgem (vastavalt 0,36 eurot/m3 Lätis ja 1,51 eurot/m3 Eestis), ehituslubajakivi tasumäär 8,1 korda kõrgem (0,28 ja 2,27 eurot/m3) ning ehitusdolomiidi tasumäär 10,8 korda kõrgem (0,21 ja 2,27 eurot/m3). Soomes puudub sarnane riiklik maks sootuks. Hea teedevõrk koos massipiirangute leevendamisega Me tahame olla keskkonnasõbralik ning ohutu riik. Selleks tuleb kavandada ja ehitada parema kvaliteedi ja suurema kandevõimega teedevõrk, mille tulemusel paraneb vedude efektiivsus ja ohutus. Eesti kolm põhimaanteed peaksid olema 4-realised. Põhimaanteed ja olulised maanteed tuleb kavandada selliselt, et kõik veokid (ka 4- ja 5-teljelised veokid) saaksid nendel liikuda masinate valmistajatehaste poolt kavandatud kandevõimega (täismassis). Aus konkurents tööjõu maksude ja toodete nõuetele vastavuse osas Tuleb pingutada, et makstaks vähem ümbrikupalka ning et importkaubale esitataks samaväärseid nõudeid ja kontrollitaks neid samamoodi kui Eestis toodetud kaupu. Erimärgistatud diislikütuse kasutusvõimaluse taastamine See võimalus on oluline tööstuses, ehituses, kaevandustes, tööstuse kütteseadmetes – kõigis masinates ja seadmetes, mida ei kasutata kauba või inimeste veoks avalikel teedel. Seda võimaldab liikmesriikidel ise otsustada vastav Euroopa Liidu direktiiv. Praegu on näiteks naabritel Soomes kulud tööstuses kasutatavale diislikütusele ca 1/3 väiksemad kui Eestis, samas on Soome ja ka Rootsi meie eksportivale tööstusele sisuliselt koduturuks. Tööstuse osatähtsuse suurendamine SKT-s Eksportiv tööstus on riigi majandusarengu nurgakivi. Tööstus annab meile võimalusi luua juurde ja kasutada hulgaliselt erinevaid teenuseid – kuid teenused ei tekita iseenesest juurde tööstust. Seame eesmärgiks tööstuse osatähtsuse tõstmise sisemajanduse kogutoodangust 20%-ni.

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee


ENERGIAMÄRGIS

Energiamärgis ja energiatõhusus LIINA LAAS JA MIKK MAIVEL

T

EESTI KÜTTE- JA VETILATSIOONIINSENERIDE ÜHENDUS

änavune jaanuar tõi uuendused hoonete energiatõhususe ja energiamärgise regulatsioonidesse – mis muutus? Arvutuslik energiamärgis arvutatakse hoone tüüpsel kasutusel ning see annab ülevaate hoone energiatõhususest. Hoonet kasutades lisandub tegeliku kasutamise mõju. Kui energiaklass halveneb, tuleks uurida, kui palju tegelik kasutus erineb teoreetilisest, n-ö keskmistatud, tüüpkasutusest. Kuna siiani ei arvestatud tüüpse kasutuse juures mitmeid tarviteid, nt liftid, basseinid, serverid jne, tekkis ka siit palju arusaamatusi. Uus regulatsioon nõuab, et hoonetesse paigaldataks allarvestid: nii saab lisasüsteemid vajadusel maha arvestada. Lisaks saame detailsema informatsiooni energiatarbe kohta, et tulevasi energiasäästumeetmeid planeerida, ja ülevaate energiakasutusest süsteemide lõikes. Miinusena võib muudatus tuua ka segadust: energiamärgiseid tuleb väljastada ka olemasolevatele hoonetele, millel arvesteid ei ole ja nende paigaldamine on lisakulu. Võib tekkida olukord, kus analoogne väiksema arvestite hulgaga hoone on kehvema energiamärgisega, kuigi tarbimiskulud ei ole suuremad. Arvutuslikud märgised muudab tihti ebausaldusväärseks ka inimlik viga: erinevate hoonetüüpide puhul tuleb arvestada erinevate nüanssidega, lisaks arvutustegurid, mida vahel peab ja vahel ei pea arvestama. Vigu tekib nii hooletusest kui valestimõistmisest. Uuendatud määrust on mõistlik tõlgendada ainult koos seletuskirjaga: www.mkm.ee/et/lepingutekoostamise-juhendid-ja-naidised.

50

Suuremad muutused seoses energiatõhususe ja energiamärgistega Uuenenud energiatõhususe miinimumnõueded Muutusid miinimumnõuded: nüüdsest on riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt ehitatavatele hoonetele nõutav Aja kõigile teistele B-energiamärgise klass. Järgmise aasta algusest peavad aga kõik uued hooned vastama Aklassi nõuetele (välja arvatud erandid nagu alla 220m2 väikeelamud ja hooned kus ei ole majanduslikult ja tehniliselt võimalik lokaalselt energiat toota). Sealjuures tuleb A-klass tuleb saavutada selliselt, et B-klassi nõuded oleks täidetud ilma päiksepaneelideta – see ellimineerib variandi, et energiatõhusus saavutatakse ainult päiksepaneelide toel. Uued kaalumistegurid Muutus puit- ja pelletkütuse kaalumistegur, mis varasema 0,75 asemel on nüüd 0,65, samuti on lisandunud uus kaugkütteliik: „tõhus kaugküte“, mille kaalumistegur on ka 0,65. Tavaline kaugküte on endiselt 0,9. Muutunud energiaklasside piirväärtused Kuluoptimaalsed tasemed arvutati üle ning kuna muutusid ka energiakandjate kaalumistegurid, siis korrigeeriti energiaklasside piirmäärasid. Külmasillad Ehitusloa taotlemiseks vajaliku ehitusprojekti detailsuse tasemel tarindite liitekoha soojusläbivuse arvutusi tegema ei pea, ent ehitusprojektis antakse lubadus, et vastavad soojusläbivuse väärtused tulevikus saavutatakse. Lõplikud väärtused arvutatakse teostusjooniste alusel ning esitatakse koos kasutusloa taotlusega ja vastavas detailsuses ehitusprojektiga. Õhulekkearv Õhulekkearv mõjutab määruse tulemust üsna oluliselt. Et kasutada väiksemaid õhulekkearve kui määrus baasväärtusena ette annab, on kaks võimalust: deklareerimismeetod ja mõõtmismeetod. Deklareerimismeetodit kasutavad rohkem

tüüpprojektidele vastavate hoonete ehitajad, moodul- ja elementhoonete koostajad: neil on olemas andmed varasemalt ehitatud sarnaste hoonete õhulekkearvude kohta ja nad tohivad seda deklareerida ka uute hoonete ehitamisel. Mõõtmismeetodi puhul tehakse peale valmimist hoonele õhulekkearvu mõõtmine. Ja selliselt saadav tulemus peaks olema sama arvutusliku märgise arvutustes kasutatuga. Kui tulemus on halvem, siis väljastatakse uus märgis või parendatakse hoone õhuleket teipimise teel ning tehakse uusi mõõtmisi, kuni saadakse soovitud tulemus. Tõendamine. Uutel hoonetel tuleb kasutusloa saamiseks tõendada ka energiatõhususe nõuete täitmist ja vastavust. Nüüdsest tuleb arvutuslikku energiatõhusust arvutada kaks korda: esimest korda eelprojekti staadiumis ehitusloa saamiseks ja teist korda peale ehituse lõppu teostusjooniste alusel kasutusloa saamiseks. Kui teise arvutuse käigus selgub, et tulemus on muutunud, tuleb väljastada uus arvutuslik märgis. Uute otstarvetega hooned. Lisandus hoonetüüpe, millele vaja energiamärgist: laohoone, tööstushoone ja suure energiatarbega hoone (haiglad, loomaaiad, tööstushooned). Madaltemperatuuriga pindalade maha arvamine köetavast pinnast. Madala temperatuuriseadega pinnad on eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mille kütmise eesmärk on eelkõige vältida talvist külmumist. Madala temperatuuriseadega pinnad arvatakse köetava pinna koosseisust välja.



AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

2019. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.