EhitusEST, oktoober 2018 by Meediapilt OÜ

number

EHITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA O K TO O B E R 2018

Ã&#x2022;ige puit ehituseks Rajame koos tervet elukeskkonda

EESTI ASJATUNDJAD JA TIPPTEHNOLOOGIA

www.raitwood.ee

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2018 NORDIC REAL ESTATE FORUM TRENDS IN REAL ESTATE

KUTSUME TEID OSALEMA NORDIC REAL ESTATE FORUM 2018 29. NOVEMBRIL 2018 TALLINNAS, HILTON PARK TALLINN

OLETE VÄGA OODATUD!

PEAESINEJAD: Gwee Seng Kwong Singapuri Kinnisvaraarendajate Assotsiatsioon (REDAS) (Singapur)

Thor E. Thoeneie VEDAL ja Oslo Airport City (Norra)

Juha Tiuraniemi Colliers International (Soome)

Frode Gronvold Linstow Center Management (Läti)

Indrek Hääl BPT Real Estate Group, MRICS (Eesti)

Aavo Kokk Catella Corporate Finance (Eesti)

Tarmo Karotam Northern Horizon Capital, MRICS (Eesti)

Anna Denell jätkusuutliku ettevõtluse valdkonna juht, Vasakronan (Rootsi)

Mats Olausson vanem konsultant/kliima/ keskkonna ja jätkusuulikku keskkonna finantseerimine, SEB (Rootsi)

Viljar Arakas EfTEN Capital (Eesti)

Milda Darguzaite Northern Horizon Capital (Leedu)

Kristi Hakkaja Moderan (Eesti)

Andrey Kosarev Colliers International, St. Petersburg, MRICS (Venemaa)

Tõnis Rüütel Eesti Kinnisvarafirmade Liit (Eesti)

Monica Meldo Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing (Eesti)

Sandra Metsa Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (Eesti)

Madis Raidma East Capital Real Estate (Eesti)

TULE KUULAMA JA AVALDA OMA ARVAMUST TEEMADEL: Jussi Vyyryläinen üürisuhete direktor, CITYCON (Soome, Rootsi)

Santa Rozenkopfa CBRE Baltics (Läti)

Ben Harvey Moderaator Growing Talent (Inglismaa)

#NordicREForum

Kinnisvarainvesteeringute paneel: “Investori visioon – Missugused on tulevikutrendid ja strateegiad investorite jaoks?” Ärikinnisvarapaneel: “Kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus ning missugused on suurimad väljakutsed?“ Kinnisvara tehnoloogia paneel: “Mis on PropTech ja kuidas see muudab kinnisvaramaastiku tulevikus?” Kinnisvaraarendus paneel: “Riskid või võimalused – arendaja visioon tulevikust” Kaubanduskinnisvara paneel: “Kaubanduskeskuste tulevikutrendid”

Programm, lisainfo ja registreerimine: 666 0605, www.nordicreforum.com * Nordic Real Estate Forum 2018 ametlik keel on inglise keel

SISUKORD Puidukonverents algab peagi lk 4–5 Aasta Puitehitise konkursi nominendid lk 6–10 Põnev hoone: Viimsi kool lk 12–16 Eesti puitmajatootjate arenguplaanid lk 18–20 Konkurss: otsitakse parimat ehitusprojekti ja ehitusinseneri lk 21 Tulekatsetesti õppetunnid ja järeldused lk 24–26 Portree: Kimmo Lylykangas ja TalTech-i arhitektuuriõpe lk 28–30 Teede-ehitus: Tartu maantee uus lõik lk 32–36 Seadus: toimivusdeklaratsiooni koostamise erandid lk 37 Katuseuudised: aluskatete ehitus lk 38 Peep Roosmann ja betoonist bussiootepaviljonid lk 40 Arvamus: Tõnis Tarbe kirjutab must-valgest maailmast lk 42

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

www.ehitusest.ee

MEEDIAP LT ISSN 2382-8382

A A S TAT GARANTIID

Ega talv taeva jää! DEVI jää- ja lumesulatuskaablid ja -termostaadid aasta lõpuni kampaaniahinnaga! Saadaval: Esvika, Viru Elektrikaubandus, Onninen, WEG, Effex, SLO, FEB. DEVI: kindel kvaliteet aastakümneteks Info telefonil 659 3300 või klienditeenindus.ee@danfoss.com www.devi.ee

KONVERENTS

Puidukonverents stardib 6.–7. novembril oodatakse Kultuurikatlasse osalema rahvusvahelisele puitarhitektuuri ja -inseneeria konverentsile „Puit – homse elukeskkonna võti“, mida korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit koos Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liiduga. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja rääkis, et esimese päeva fookuses on põnevad objektid: „Näiteks Viimsi kool kui suur avalik hoone, mille ehitamisel valiti peamiseks materjaliks CLT. Kindlasti on põnev kuulata selle valmimise lugu tellija, arhitekti ja ehitaja vaatevinklist.“ Teise konverentsipäeva teemad on suunatud peamiselt inseneridele. „Küsimused, mis ikka pea-

valu valmistavad, on heli, tuli ja niiskus. Neid teemasid kajastavad ka ettekanded,” sõnas Välja. Puidukonverentsi traditsioon on pikk – tänavu tullakse kokku juba 12. korda. Aastate eest oli puidust linnahoonete ja suurte puithoonete kontseptsioon tellijaile võõras, liimpuit tundus uuenduslik materjal, tänaseks on CLT-konstruktsiooniga hooned tavapärasemaks saanud, samuti on juurdumas teadmine, et puidust saab ehitada ka kõrgeid ja arhitektuurselt nõudlikke maju. „Küsimused, millele konverentsil vastuseid otsime, keskenduvad täna rohkem detailidele,“ teab Välja. Seejuures on ka puidutöösturid ise võtnud suundanäitava rol-

Vineerist riiulisüsteemid ja sisekatted kaubikutele www.vanerex.eu

Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage, Tartumaa tel 5650 9995 vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex

li tellijana – nii mõnedki nende endi kontorihooned on puitkonstruktsiooniga, liimpuitu leiab ka tööstushoonetest ja nõnda tekitavad tootjad neid tutvustades ka ise toodetele turgu: „Tahaks näha, et Tallinna kinnisvaraturulgi tellitaks selliseid lahendusi. On olemas kindel kliendigrupp, kes hindab hoone keskkonnasõbralikkust ja puidu eeliseid.” Konverentsi kulminatsiooniks on konkursi Aasta Puitehitis võitja väljakuulutamine. „Puidul kui materjalil on küll eeliseid, aga sageli ollakse lihtsalt harjunud kasutama teisi võimalusi. Võistlusel tunnustame neid, kes on keerulisema valiku teinud, uuenduslikke lahendusi tutvustanud ja vaeva näinud,“ rääkis Välja.

Konverentsi esinejad: Professor Alar Just (PhD): „Ristkihtpuidust hoone ruumtulekatse“. Alar Just on pikalt tegelenud õppetöö ning puitkonstruktsioonide projekteerimisega, tegeledes samal ajal puitkonstruktsioone puudutavate teadustöödega, mille põhiteemadeks on puitkonstruktsioonide tulepüsivuse arvutusmeetodite uuendamine, sh puitkonstruktsioonide kandevõime selle kaitsmisel erinevate katte- ning isolatsioonimaterjalidega, ristkihtpuidu tulepüsivus, tuletõkestusvõime arvutus. SAFA arhitekt Emma Johansson: „Arhitektuur ja külalislahkus – disain, mis suunab meie teadlikkust“. Emma Johansson on 2014. aastal asutatud Studio Puisto Architects Oy ja Uusi Kaupunki Kollektiivi Oy üks asutajaliikmetest. Studio Puisto on

võitnud mitmeid auhindu, näiteks Puuauhinna 2017 (Puupalkinto) Niemenharju projekti eest, Best Innovation Hotel Concept 2017 auhinna Worldwide hospitality-auhindade kategoorias ja esimese auhinna World Luxury Hotel 2017 auhindamisel Arctic TreeHouse Hotel-i eest. Metsä Wood vanem-viitsepresident Mikko Saavalainen: „Open Source Wood: avatud platvorm modulaarseteks puitkonstruktsioonideks“. Mikko Saavalainen on juhtkonna liige, vastutades äritegevuse arendusprojektide eest, nagu kliendikogemuse digiteerimine, turustamine ja firmasiseste protsesside arendamine. Ta osutab, et tänapäeval ei jagata piisavalt teadmisi modulaarse puitdisaini ja -ehituse kohta, mis on

piiranud puitkonstruktsiooni kasutamist ehitustööstuses. Innovatsiooni on küll palju, aga sageli pole seda kuigi kerge leida. KAMP Arhitektid Kamp Arhitektid on 2005. aastal Tallinnas asutatud arhitektuuribüroo, mis tegutseb nii arhitektuurse projekteerimise, sisearhitektuuri kui maastikuarhitektuuri ja disaini alal. Konverentsil tutvustatakse Viimsi Gümnaasiumi tellimise ja loomise lugu. Ettekannetega astuvad üles ka Mathias Romvos (GRAAM arhitektuuribüroo), Per Karnehed (www.kdcab.se), Gerhard Fink Aalto Ülikoolist (people.aalto.fi/ gerhard.fink) ja Lech Muszynski (www.researchgate.net/profile/ Lech_Muszynski).

Fassaaditelling hind alates 16 €/m2

LAADURID JA HAAKERIISTAD müük hooldus varuosad Tel. +372 52 67524 info@norcar.ee

www.norcar.ee

A A STA P U I T E H I T I S

Valitakse aasta puitehitist Aasta Puitehitise tiitlile kandideerivad tänavu 26 ehitist, üks uhkem kui teine. Toimetuse valikul tutvustame neist siinkohal kuute. FOTOD: MARIS TOMBA, TERJE UGANDI, OLIVER ALVER, HANNES PRAKS

Aasta Puitehitise võistlusel otsitakse ja tõstetakse esile uusi ehitisi, mille konstruktsioonides, välis- või siseviimistluses on puidu kasutamine toimunud parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ehituslikus mõttes. Otsuse võitja kohta teeb žürii, kes tänavu koguneb koosseisus Signe Kivi, Maile Grünberg, Karin Paulus, Tiia Ruben, Margit Mutso ning Sille Pihlak. Konkursi tulemused kuulutatakse välja 6.–7. novembril Kultuurikatlas toimuval konverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti”, mille kavaga saab lähemalt tutvuda aadressil puidukonverents.ee.

Vastseliina päästekomando Vastseliina alevikus. Vastseliina päästekomando konstruktiivseks lahenduseks on puitkarkass, mille abil on lahendatud nii hoone vahelagede konstruktsioon kui katusekandjad. Ka arhitektuurse lahendusena on läbivalt kasutatud puittooteid, nii on näiteks fassaadikattena eelistatud puitlaudist, hoone siseviimistluseks garaaži ja tööruumide osas on kasutatud OSB-plaati, samuti on olme- ja avatud aladel (õppeklass, kabinetid, trepikoda) kasutusel vineer. Arhitektid: Siiri Vallner ja Indrek Peil, Kavakava OÜ. Ehitaja: Semuehitus AS.

Kortermaja nimega „Kolm venda” asub Tartus Fortuuna kvartalis, koondades 64 korterit ja 4 äripinda. Parimate tingimustega elupindade eesmärgil loobuti detailplaneeringuga lubatud maksimaalsest ehitusmahust. Tellija tuli kaasa ideedega teostada eri tüpoloogiaga kortereid: ca 4 meetri kõrgused sisetasapinnaga korterid esimesel korrusel, hoovis privaatse aiaga ühendatud korter ning lahendused, mille fookus on funktsionaalsel planeeringul. Projektis on läbivalt kasutatud puitu kui sooja ja tasakaalustavat materjali. Hoovi planeeriti seni Eestis suurimas mahus kandva liimpuitkonstruktsioonina suured terrassid (AS Tari) ning tähtsustati sisehoovi maastikuarhitektuurset lahendust. Ristkihtpuidust on rajatud fassaadi ilmestavad elemendid ning rõdude põrandaplaadid, samuti esimese korruse kõrgemate korterite sisetasapindade vahelaed. Puiduga on ilmestatud ka peasissepääsude ja klaasfassaadide kujundust. Trepikodade üldaladel on erilahendusega valgustus, uksed ja postkastid, iga trepikoja ja korruse isikustamiseks valmistati vineerist CNC-lõikusega teostatud seinamaalid, samuti on kujundatud korterite uksi. Hoone autoriteks on Kauss Arhitektuur OÜ. Sisearhitektuur Kristiina Aasvee. Tellija: Avaare Kinnisvara. Ehitaja: Ehitustrust AS. 

A A STA P U I T E H I T I S

Soohotell, RMK Muinasküla lõkkekoht. Augustikuise rahvusvahelise EKA suvekooli „Flooded – Design and Making Summer School for Floating Architecture 2018” käigus valminud metsaobjekti puhul on tegemist sohu ehitatud hotelliga ehk teisisõnu soohotelliga. Hoone põhiidee lähtub Soomaa regulaarselt tõusvast ja langevast veetasemest. Nii on Soohotelli magamisasemed tõstetud hoone sees erinevatele tasanditele: kui vesi tõuseb, saab ööbida hoone ülemistel tasanditel ning kuna tõusev vesi ujutab maja alumised korrused üle, pääseb kõrgvee aegu Soohotelli otse kanuuga sisse sõites. Suvekooli 16 tudengit said ülesande rajada midagi, mida nad kõik ühiselt kasutada saaks: objekt kavandati nii, et nad mahuksid sinna kõik üheskoos magama. Tegu on puitkonstruktsiooniga; kandvad kandekonstruktsioonid on 100x100 puitprussid, mis toetuvad kümnele kruvivaiale. Ehitisele parema jäikuse andmiseks on ehitis küljelt toestatud puitprussidega. Fassaad on hööveldamata puitlaudis (Siberi kuusk). Erinevatel põrandatasanditel on kasutatud immutatud terrassilauda.

Ottosoni purjespordikooli abihoone. Tegemist on teisaldatava abihoonega, mida purjekooli õpilased kasutavad enne ja pärast merel käimist. Ristkihtpuidust soojustuseta hoone interjööris ja räästa all eksterjööris on see valitud ka viimistlusmaterjaliks. Ilma räästata osades on fassaad kaetud musta valtsplekiga. Hoonel katusekattematerjali ei olegi, selle rolli võtavad enda kanda veekindlad integreeritud päikesepaneelid. Arhitekt: Oliver Alver. Ehitaja: Viimsi Ehitus Grupp OÜ

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele

Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

• tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

PEIKKO EESTI OÜ

Peterburi tee 75A Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

A A STA P U I T E H I T I S

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi külastuskeskus. Hoone kandekonstruktsiooniks on liimpuit: seinapostid, sarikad, vahelaetalad, vaheseinad ja osad jäikust tagavad välisseinad on CLT-st. Puitu on esitletud ka laudisena: omal kohal on lehisest välisvooder. Sisevooder on korgist, samuti on sees kasutusel puit ja puidupõhised plaadid. Külastuskeskusel on suures mahus alumiinium O-profiiliga klaasfassaad ja katusekatteks valiti traditsiooniline käsitsi valtsitud plekk. Arhitektid: Lembit-Kaur Stöör, KoKo Arhitektid OÜ. Ehitaja: KRC Ehitus OÜ.

Järvevana tee 7b büroohoone. Hoone puitfassaad lähtub rohelisest mõtteviisist ning ruumide kaitseks päikese ja suvekuumuse eest on akende ette projekteeritud sirmid ja ribid. Kulusid hoiavad madalal katusel olevad päikesepaneelid. Maaküttel hoones kasutatavast veest ligi 75% ammutatakse vihmaveest, veevarustus toimub osaliselt ühisveevärgi ja osaliselt sadevee baasil. Arhitektid: arhitektuuribüroo Pluss. Tellija ja arendaja: Hepsor OÜ. Ehitaja: Mitt&Perlebach OÜ.

www.ruukki.ee

Kommunikatsioonil põhineva partnerluse ja aja jooksul testitud praktikate kaudu pakume täiustatud tehnoloogiat, et aidata teil ellu viia oma unistused nii uusi hooneid ehitades kui ka vanu renoveerides. Pakume nii eraisikutele kui ka äriklientidele ulatusliku edasimüüjate võrgustiku kaudu laias valikus katusetooteid ja päikesesoojuslahendusi. Ehitusala asjatundjatele, nagu investorid, arendajad ja projekteerijad, pakume laias valikus jätkusuutlikke tooteid ja teenuseid: teraskonstruktsioone, sandwich-paneele, fassaadikatteid, nendega seotud projekteerimistarkvara, erilahendusi ja –projekte ning tipptasemel projektijuhtimist. Tootevalikuga on võimalik tutvuda kodulehel.

Building your tomorrow.

PÕNEV OBJEKT

Viimsi Gümnaasium – esimene puitkool üle saja aasta Kui mõni koolimaja ootab oma pidulikku avamispäeva kümmekond aastat, siis Viimsi Gümnaasiumiga oli teine lugu – arhitektid Jan Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse võitsid kooli arhitektuurikonkursi 2016. aasta suvel ning pidulik avanädal peeti vaid kaks aastat hiljem, septembris 2018, mil AS Merko Infra tööga valmis sai. 12

CLT-puitpaneelid valiti põhiliseks ehitusmaterjaliks keskkonnasõbralikkuse ja naturaalsuse kõrval ka kiiruse tõttu – ühe koolikorruse kokkupanek võttis aega umbes nädala.

TEKST: ELEN LUHT PILDID: RAUL MEE

Koolimaja idee oli algusest peale selge: arhitektuuri- ja inseneribüroo Novarc Group AS ja KAMP Arhitektide koostöös valmis ühine ideelahendus märgusõnaga „CLT“ (cross laminated timber) ehk ristkihtpuit, mis valiti peamiseks ehitusmaterjaliks eelkõige keskkonnasõbralikkuse ja hea sisekliima tõttu. Hoone ehitas AS Merko Infra (projektijuht oli Alan Väli), CLT paneelid ja liimpuidu valmistajaks sai Arcwood ning oluline roll oli ka insener Laur Lõvil Makespace OÜ-st, kes arvutas kogu puidu osa.

Sellega on Eesti koolimajaehituses justkui ring peale saanud – sada aastat tagasi ehitati kõik koolimajad puidust, kättesaadavast ja taastootvast materjalist. Naturaalsed materjalid Hoone arhitektuuris mängib pearolli puit, kuid olulistes kõrvalosades on betoon ning välisfassaadil ka metall, tsingitud või alumiiniumi kujul. „Esimesel korrusel on suurem rõhk betoonil, puitkonstruktsioon algab alates teisest korrusest, kus hoone ei puutu enam kokku nii palju maapinnast tuleva niiskusega,“ selgitab Jan Skolimowski.

Puitkonstruktsiooni eripärade ja võtetega käisid arhitektid tutvumas Londonis, kuid samuti külastasid nad juba valminud riigigümnaasiume Eestis. „Näiteks Viljandi gümnaasiumi põhjal oli meil väga hea teha järeldusi, mis kooliarhitektuuris töötab ja mis ei tööta,“ toob Peeter Loo esile ühe eeskuju, mille järgi oli hea ruumilahenduste jaoks šnitti võtta. Materjalivalikul on eriti kooli puhul oluline argument vastupidavus ja kergesti hooldatavus, mistõttu betoon ja puit saavad taas eelise. Kui näiteks seinad või postid oleksid kaetud kipsiga, oleks seda tõenäoliselt juba järgmisel aas13

PÕNEV OBJEKT

tal vaja parandada või kergelt remontida. Koridoriosas on kasutatud seinte vastupidavuse suurendamiseks vana aja nippi – kandva puitseina enam hõõrdumist taluma pidav osa on värvitud. Ülejäänud puitosad on üle lakitud tulekindlust suurendava lakiga. „Sisekliima ja õhukvaliteedi jaoks oleks muidugi hea, kui puit oleks ilma selle lakikihita. Puit seob hästi õhuniiskust ning annab ruumi kuivades seda uuesti välja, aga see oli päästeameti nõue,“ põhjendab Kaspar Kruuse tehtud otsust. Energiasäästust tingitud vormid „Kui maja ülesehitusest rääkida, siis me oleksime võinud selle jaotada ka rohkem krundi peale laiali, kuid energiasäästu seisukohast tundus kõige õigem teha talle kuubisarnane vorm,“ selgi-

tab Skolimowski. Loo lisab, et kuna detailplaneeringu järgi oli hoone kõrgus antud, siis kolme normaalkõrguses korruse saavutamiseks pressisid nad hoone esimese korruse osaliselt maa sisse. „Kuna krunt on kallaku peal, siis seda oli üsna lihtne teha,“ ütleb ta. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Et varjata liigselt kütvat lõunapäikest, tuleb fassaad astmeliselt ettepoole. „Suvel ehituse ajal oli seda juba hästi näha, et varjud tekkisid akna alla. Ehk et mida vähem on vaja jahutada, seda energiasäästlikum on hoone,“ märgib Loo. Liginullenergianõuetega ei olnud selle hoone puhul vaja veel arvestada, kuid lõpuks sai energiaklassiks B. „See on väga hea tulemus. Kui oleksime lisanud ka päikesepaneelid, oleks tulemus võinud ka A olla. Ent see poleks eelarveliselt ära tasunud,“ räägivad

arhitektid. Hoone ida- ja lääneküljel on samuti aknad lõunapäikese eest varjutatud, et päris otsene päike klassiruumi sisse ei tuleks. „See annab hoonele ka natuke teravust juurde, mida me oma töödes püüame detaili või nüansiga sisse tuua,“ sõnab Skolimowski. Vahendite minimalism Napid vahendid võivad teatud juhtudel takistada, kuid arhitektid on loonud RKAS-i seatud piiratud tingimustes tänapäevase õpikeskkonna. Ruumide akustika on näiteks üks teema, mille kallal arhitektid vaeva nägid, et etteantud eelarve juures piisav helisummutus tagada. „Akustiline plaat pandi lakke vaheldumisi värvitud pinnaga. Et ruum sisearhitektuuriliselt põnevam oleks, kinnitati laevalgustid teise nurga all kui tavaliselt ning

CLT valmistamise ja montaaži kiirus oli üks põhjuseid, miks valisime selle põhiliseks ehitusmaterjaliks.

Hoone ehitus algas 2017. aasta hilissügisel. „CLT valmistamise ja montaaži kiirus oli üks põhjuseid, miks valisime selle põhiliseks ehitusmaterjaliks,“ räägib Peeter Loo, tõdedes, et projekti tuli siiski teha omajagu muudatusi tuleohutusnõuete tõttu ning osa tähtaegu läks seetõttu ka üle.

värvi lisavad toolid,” viitab sööklas kasutatud nappidele lahendustele Jan Skolimowski. Kõigis klassiruumides on kaks puitseina ja kaks kaetud seina. „See on materjali eripära, et päris igas seinas puitu jätta ei saa, sest tekib heli läbikostmise probleem. Lisaks on see visuaalne küsimus, kas seda üldse olekski vaja,“ räägib Kruuse. Klassiruumidele annab kõrgust ja õhku ripplagede puudumine, nähtavale ja avatuks on jäetud ventilatsioonitorud.

Kahe aastaga tegelikkuseks „See oli kohutav tempo. Ehituse pool läks ühel hetkel isegi liiga kiireks,“ märgib Kruuse, et sellise kiiruse juures on oht tuua ohvriks kvaliteet. Koolimaja valmimine oli planeeritud augusti algusesse, kuid sellise suurema ehituse puhul oleks olnud vaja arvestada pikema puhvriga. Kui poleks olnud tellijapoolset survet ehitus septembriks valmis saada, oleks Kruuse hinnangul võinud vabalt veel pool aastat ehitada. Koolimajas alustati

sel sügisel õppetööd ning ehituslikult on hoone siiski valmis. Kiirele tempole ei jõudnud aga järele kogu projekt, näiteks on juurde tulemas veel eritellimusmööbel – õpilaste kapid, tualettruumide valamukapid, riidehoiu pingid ja nagid – ja sisegraafika. Oma aega jääb aga pikemalt ootama koolimaja kõrvale ette nähtud spordihoone. Projekti järgi viib sinna maa-alune tunnel. Tulevikule viitab maa alla viiv trepp, mis hetkel aga hoopis seinaga lõppeb. Avatus õuest alates Kõik Eesti uued riigigümnaasiumid valmivad sarnase kontseptsiooni alusel. Üks põhimõte on avatus, mis väljendub näiteks klaasseintega õpetajatetoas, mis asub kohe välisuste kõrval. Avatus on seejuures

3 2 4

ACO. creating the future of drainage.

Sademeveerennid kõikide koormusklaaside jaoks A15 kuni F900. Projekteerime äravoolusüsteemi ja valime rennkanalite ning restide tüübid vastavalt projekti eripärale. Kõige laiem valik igas hinnaklassis.

ACO õlipüüdurid ja puhastusüsteemid tagavad sademevee ohutu ja ökoloogilisie käitlemise. Terviklik sademeveelahendus efektiivselt , soodsa hinnaga ning vastavus standarditele 100 % tagatud. Betoonist korpusega püüdurite ja setitite paigaldamine on kiire ja ei vaja lisatöid ehitusplatsil.

ACO Stormbrixx on uuenduslik ja paindlik viis sademevee kogumiseks või imutamiseks. Projektipõhine hinnakalkulatsioon valmib spetsiaalset planeerimisprogrammi kasutades 30 minutiga.

Küsi nõu sademevee käitelemise valdkonna juhtivalt tootjalt! ACO Nordic OÜ Akadeemia tee 39 12618 Tallinn Mobiil: +372 5323 1313 Tel: +372 688 9439 e-mail: info@aco.ee www.aco.ee

PÕNEV OBJEKT

Saal pole suletud vaid koridoridesse avatud ruum. Kogu hoones on treppide laiused arvutatud tuleohutusnõuete järgi: kogu maja saab inimestest tühjaks kolme minutiga.

Arhitektid hoonet näitamas (vasakult): Kaspar Kruuse, Peeter Loo ja Jan Skolimowski.

kahesuunaline – õpilased näevad õpetajate tegutsemist, kuid samamoodi on õpetajatel ülevaade õpilaste liikumistest. „Enam ei ole nii, nagu meil kunagi oli, et õpetajad on uste taga peidus ning joovad salaja kohvi,“ muigab Kruuse. Läbi paistavad ka klassiruumide uksed. Uste taha suletud aula on samuti jäänud minevikku. Kooli saal on koridoridesse avatud ja Kruuse sõnul üks rekreatsiooni osa. Akustika pärast ja vajadusel privaatsuse lisamiseks on saali ja koridoride vahel villased kardinad. Saali laes on suured katuseaknad, mis toovad koolimajja märkimisväärse lisaannuse loo16

mulikku valgust isegi hämaramatel päevadel. Kooli ees on avar väljak, kus ilusa ilmaga aega veeta või miks mitte ka üritusi pidada. Ning väljast majja sisse vaadates tekib huvitav efekt, nagu paistaks hoone läbi ja oleks võimalik sisse astudes kohe edasi teisele poole maja asuvasse hoovi astuda. Tegelikkuses tekitavad selle tunde garderoobis akna lähedale postidele kinnitatud peeglid. „See oligi meie mõte,“ naeravad arhitektid. Kooliehituse koolikogemus Jan Skolimowski sõnul koosneb arhitektuur väikestest detailidest

ning praegu, 2018. aasta sügisel, kooli juures jalutades näevad arhitektid seda, mida nad 2016. aasta suvel ette kujutasid. Valminud hoone ees seistes on nad tänulikud kogemuse eest, mida sellise hoone projekteerimine on andnud. „See on olnud väga õpetlik aeg. Oleme näinud, mida kõike annab protsessi käigus paremaks teha ja muuta,“ ütleb Peeter Loo. Ehituse ajal sõltub aga arhitekti kõrval palju juba ka sellest inimesest, kes istub soojakus ja kes juhib protsessi. „Väga oluline on ehitusel kooskõlastada ja muudatustes kokku leppida,“ tõdevad arhitektid.

RIIULISÜSTEEMID TARBESÕIDUKITESSE ✓ Tarbesõidukite sisustus- ja riiulilahendused vastavalt kliendi soovile ✓ Margi- ja mudelipõhine 3D lahenduste disainimine ✓ Läbitud kokkupõrketestid ✓ Suur valik lisatarvikuid

Lisainfo saamiseks pöördu oma personaalse Würth müügiesindaja poole või võta ühendust allolevatel kontaktidel. Würth AS ℅ Vana-Tartu mnt 85, Rae vald 75312 Harjumaa ℅ Tel 6511 222 ℅ telli@wuerth.ee ℅ www.wuerth.ee

PUITMAJA

PUITMAJATOOTJAD: EEVA VAHTRAMÄE EESTI PUITMAJAKLASTRI TURUNDUSSPETSIALIST

esti puitmajatootjate ekspordi osakaal on jätkuvalt üle 90% ning mahu kasv eelmise aastaga võrreldes on suurusjärgus 8%. Sellist tõusujoont on puitmajasektor viimasel kümnendil stabiilselt hoidnud. Puidust kokkupandavad ehitised ehk tehasemajad annavad Eesti väliskaubandusse jätkuvalt kõrge panuse – kokku 321 miljonit eurot (statistikaamet, 2017. a), seejuures tegeleb puitmajade tootmisega Eestis enam kui 250 ettevõtet ja neist 160 on määratlenud selle põhitegevuseks. Puitmajade tootmise ja ehitamisega seotud puidutööstus ning valdkonna ekspordinumbrid on viimase kümnendi jooksul olnud igal aastal küll erineva sammupikkusega, aga siiski pidevas kasvus. Sealjuures saab Eesti tootjaid endiselt kirjeldada kui Euroopa suurimaid puitmajade eksportööre. Tootjate suunavalikud Kuigi puitmajatootjate tulevik näib stabiilne ja ettevõtted kasvavad, on viimaste aastate kogemuse põhjal edu pärssimas ka niisugused faktorid, mis alati ei olegi ettenähtavad või mõjutatavad: järjest ülespoole pürgivad sisendhinnad, tooraine kättesaadavus ja palgasurve pidurdavad tootjate jätkusuutlikkust. Võimalike ohtude ja otsustuskohtadena terendavad sektoris ka automatiseerituse ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu teemad. Teatud osa puitmajatootjaid, kelle automatiseerituse tase on hetkel veel võrdlemisi madal ning kes kasutavad palju käsitööjõudu,

seisavad tõenäoliselt peagi olulise valiku ees – automatiseeritud tööliin ja standardlahendused või käsitöömeistrite valmistatud nišitoode. Tööjõud tulevikus kindlasti odavamaks ei muutu ja seetõttu suureneb konkurents Läti, Leedu ja Poola pakkujatega üha kiiremas tempos. Eesti tootjatel ei eksisteeri enam olukorda, kus odav tööjõud annab tootele konkurentide ees madalama hinna eelise. Hetkel suudame küll pakkuda n-ö rätsepatööd masstoodangu hinnaga, aga et ka kümne aasta pärast edukalt tegutseda, peavad Eesti puidutööstusettevõtted üha rohkem panustama teadus-arendustegevusesse ja tootmise automatiseerimisse. Ettevõtte edu ja efektiivsuse võti on ka pädevas projekteerimistöös, nutikate lahenduste kasutamises, ressursside maksimaalses ärakasutamises, läbimõeldud ja jätkusuutlikus juhtimises. Miks mitte panna tehasemajade tootjate eesmärk ja eduka tegutsemise põhimõte ka sellesse suunda, et tehakse insenertehniliselt sedavõrd keerulisi tooteid, mille osas puudub leedukate või poolakate seas konkurent. Sihtturgude kirju spekter Eesti tootjate põhilised sihtturud on jätkuvalt Rootsi, Norra ja Saksamaa. Põhjus peitub osaliselt ka niisugustes asjaoludes, nagu turu lähedus, ärikultuuri sarnasused, turunõudlus ja ostujõud. Olemasolevatele lisaks on viimastel aastatel pildile kerkinud ka Aasia. Hiina ja Aasia turgu tervikuna võib pidada alternatiiviks Skandinaaviale, kuhu suur osa Eesti puitmajatootjaid on hulgaliselt projekte teinud. Aasia turu kaardistamine on seni tagaplaa-

suund

nil püsinud peamiselt seetõttu, et sealsele turule sisenemise praktika on märkimisväärselt erinev sellest, millega EL-is harjunud oleme. Samas on turule sisenemise info võimalik välja sõeluda koostöös teiste sarnaste sektorite ja ettevõtetega. Ka Eesti Puitmajaliit osaleb seetõttu partnerina Läti Kaubandus-Tööstuskoja juhitavas Central Balticu projektis „LEF Network to China: Läti-EestiSoome puidusektori koostöövõrgustiku eksporditugi Hiina turule“. Projekti eesmärgiks on sealset turgu tundma õppida ja aidata ettevõtetel sealne müügivõrgustik välja arendada. Soovime lisaks põhiturgude toetamisele aidata ettevõtetel siseneda ka kaugematesse riikidesse ja seda võimaldab LEF-projekt suurepäraselt. Lisaks Hiina projektile on puitmajatootjad liidu kaudu partnerid ka Lähis-Ida ehitusturule suunatud Eesti-Soome-Rootsi ühisprojektis „IHMEC – Breaking the Infection Chain“. Projekti eesmärk

on üles

on avalike hoonete jaoks mõeldud antibakteriaalsete lahenduste leidmine siseruumide kliima parandamiseks ning nende lahenduste eksportimine Saudi-Araabiasse. Uutesse sihtriikidesse sisenemisse ja müügispektri laiendamise osas on oluline välja tuua, et Eesti puitmajatootjad on suuresti kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted, kelle turundusvõrgustik ja müügitiim on oluliselt väiksemad kui suurtel välisosalustega ettevõtetel, kus peakontorist korraldatakse nii tootearendust kui suurt osa tellimustest. Eesti ettevõtted peavad seetõttu panustama turundusse, kontaktide loomisesse ja partnerite kaasamisse mõnevõrra rohkem. Kas seda kõike pidada eeliseks või puuduseks, see on vaatenurga küsimus. Majatootjad toovad meie eelistena välja näiteks selle, et Lätis kuuluvad paljud firmad välisomanikele, kellel puudub eestlastega võrreldes pikk vanavanematelt pärandatud puitmajade ehitamise traditsioon ja taust.

Ekspordiks potentsiaali jagub: mulluse aasta tehasemaja konkursi võitja oli Norras asuv korterelamute kompleks, mille inseneritöö tegi Kodumaja Projekteerimise OÜ.

PUITMAJA

Tehasemajade tulevik koduturul Kui piiri taha viivad Eesti puitmajatootjad moodulitena põhiliselt korter- või ridamaju, siis Eestis ehitatakse puidust valdavalt eramaju. Juba praegu on näha, et tehases valmistatud puidust elementmaja vahetab ka koduturul välja objektil ehitamist. Koduturule jäävat tootmismahtu annab suurendada paljuski ühiskondlike hoonete ehitamise ja riiklike puithoonete sihiliku tellimise kaudu: riik peaks senisest rohkem seadma eesmärgiks energiatõhusate hoonete ehitamise keskkonnasäästlikest materjalidest. Teadlik otsus tehakse mitte odavuse põhimõttel, vaid jätkusuutlike valikute kaudu, arvestada saab nii energiatõhusust, taastuvate materjalide kasutust, hoone kogu elukaart kui keskkonna-

hoiu põhimõtetele vastavust. Neid ja teisi riikliku tellimuse ning üldise ehitusturuga seotud maailmavaate kitsaskohti tõid hästi välja ka puitmajasektori selleaastased teadustöö konkursi premeeritud lõputööd, viidates riikliku keskkonnasäästliku ehitusviisi edendamise puudulikkusele ja oskamatusele olla innovaatilise ehituse eestvedaja. Selge on aga see, et puidu väärindamine ehitiste kaudu on kahtlemata mõistlik, sest metsast maha võetud palgile antakse majade näol kõrgeim lisandväärtus ning aastakümnete jagu elupäevi. Efektiivsemad ja jätkusuutlikumad lahendused jõuavad tootmisse läbi pilootprojektide ning nendest kasvavad suuremad tellimused omakorda läbi ettevõtete initsiatiivi ja riiklike tellimuste.

Puitmajaliit - tootjaid toetav võrgustik Eesti Puitmajaliitu kuuluva 36 majatootmisega tegeleva ettevõtte käive moodustab sektori üldkäibest enam kui 65%, kuigi valdkonnas tegutseb tegelikult enam kui 200 liitu mittekuuluvat puitmajatootjat. Kui organisatsioon kasvaks veel paari suurtootja võrra, oleks enam kui 90% Eesti puitmajasektorist koondunud ühtseks võrgustikuks. Eesti Puitmajaliit pälvis sel kevadel puitmajaklastri kui tootjate eduka koostöövõrgustiku eest Euroopa Ettevõtluse Edendamise Auhinna Eesti eelvoorus „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2018“ tiitli. Sama projekt valiti ka Euroopa ettevõtluse edendamise voorus (ingl European Enterprise Promotion Awards) 19 parima hulka, kus konkureeriti ettevõtluse rahvusvahelistumise kategoorias Bulgaaria, Taani ja Soome projektidega. Allikas: Eesti Puitmajaliit

UUDIS

Aasta ehitusinsener ja ehitusprojekt

esti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) ning Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) kuulutavad 22. oktoobril välja konkursid „Aasta Ehitusprojekt 2018“ ja „Aasta Ehitusinsener 2018”. „Tänavu korraldame juba kolmandat aastat kahe erialaliidu ühist konkurssi ja auhinnagalat,” rääkis Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuht Kalle Karron. „EKEL-i tunnustus läheb ettevõttele, EEL annab tiitli üksikisikule – koostöö toimib hästi”. Parimat ehitusprojekti valitakse juba kuuendat korda ja uuendusena antakse tiitel välja kahes kategoorias – parim hoone ning parim rajatis. „Ootame lisaks hoonete ehitusprojektidele ka hulgaliselt rajatiste projekte, mis teine-

kord kipuvad pilkupüüdva arhitektuuri puudumise tõttu varju jääma, kuid oma insenertehniliste lahenduste poolest on sagedasti keerukamadki,” sõnas Karron. Ka „Aasta Ehitusinseneri” tiitlit annab Eesti Ehitusinseneride Liit välja kuuendat korda. Liidu tegevdirektor Tiia Rubeni sõnul oli konkurents tiitlile eelmisel aastal väga tihe ning võitjat oli keeruline ennustada. „Loodetavasti jätkub põnevust ka selleaastasele konkursile ning me näeme palju väga häid kandidaate,” ütles Ruben. Konkursile saavad töid esitada nii era- kui juriidilised isikud. Nominentide esitamise tähtaeg on 10. detsember 2018. a. Lisainfo veebilehel www.ekel.ee ja www.ehitusinsener.ee.

Varasemad tiitlivõitjad AASTA EHITUSPROJEKT: 2017 Balti jaama turg, peaprojekteerija KOKO arhitektid OÜ 2016 Kvartali keskus Tartus, peaprojekteerija TARI AS 2014/2015 Rakvere Tark Maja, peaprojekteerija Alver Arhitektid 2013 Viljandi Gümnaasium, peaprojekteerija SALTO AB OÜ AASTA EHITUSINSENER: 2017 Ivo Roolaht, Roolaht ja Partnerid OÜ peakonstruktor 2016 Hugo Olak, Tari AS peakonstruktor 2015 Roland Vaikmäe, AS Merko Ehitus Eesti projektijuht 2014 Jaanus Somelar, OÜ Pakrum insener-projekteerija

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

Arton Energy OÜ pakub hoonete energiavarustuse ja energiatõhususe alaseid teenuseid: Uute hoonete energiatõhususe miinimumnõuete arvutamine Hoonete energeetiline simulatsioon tarkvaraga IDA-ICE Energiavarustuslahenduste tasuvusarvutused Energiatõhususalased konsultatsioonid Termopildistamine

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee

Tel: 5345 4437 Link@artonenergy.eu www.artonenergy.eu

REKL A AMTEKST

ONNSHOP toob kogu info käeulatusse 24/7 Onnineni uus e-pood, Expresside müügikett ja projektimüük on kokku seotud üheks tervikuks, mis teeb kliendi elu lihtsamaks ja aitab kokku hoida aega.

nnineni uut e-poodi ja eri müügikanalite koostööd tutvustab lähemalt ettevõtte müügidirektor ja e-kaubanduse arendusprojekti juht Kuuno Kirspuu. Miks on Onninenil e-poele ja kanalite ühtesidumisele vaja rõhku panna? Meie klientideks on tehnikaala professionaalid, kes eeldavad ka hulgimüüjalt professionaalset teenindust ning tuge kõigis müügikanalites. Meie puhul on nendeks

Express-kaupluste kett üle Eesti, OnnShop e-pood nii arvutis kui mobiilis, eri valdkondade projektimüügi meeskonnad, sotsiaalmeedia. Vaatleme kõiki kliendile suunatud teenuseid ühtse tervikuna, nn omnikanali lahendusena. Iga professionaal saab neist eri kanaleist panna kokku endale sobiva lahenduse, kasutades nii OnnShop e-poodi kui teisi teenuseid just temale sobival viisil, ajal ja kohas ning valides endale sobiva tarneviisi. Uus OnnShop e-pood toetab

veelgi seda, et vajalik teave toodete kohta oleks igal ajal ja kõikjal kättesaadav. Klient näeb reaalajas infot toote saadavuse kohta Expressides ja kesklaos. Samuti on näha kogu vajalik tootetehniline info ning dokumentatsioon, täiendame seda pidevalt. Kas küsisite ka klientide arvamust? Saime nii klientidelt kui kolleegidelt projekti käivitamise pilootfaasis olulist tagasisidet ning võtsime seda ka arvesse. Üheks näiteks võiks tuua

da ülevaade, kas kaup on juba kesklaos komplekteeritud ehk milline on tellimuse hetkestaatus. Tellimuste ajalugu on näha. Seda, et nende ettevõtte tellimuste ajalugu on OnnShop e-poes nähtav ja kergesti analüüsitav, on kliendid kiitnud. Neil on igal ajal ja igas kohas ülevaade ning nad saavad vajadusel juhendada kolleege. On ju e-pood erinevalt tavakauplusest avatud 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas.

selle, et OnnShop kohandub automaatselt nii tava- kui tahvelarvutile ning nutitelefonile. Ei ole tarvis alla laadida eraldi äppi nutiseadmele. See teeb kasutamise lihtsamaks. Kuna meie klient on oma töös mobiilne, siis on samad andmed ja info alati olemas nii arvutis kui mobiilis. Milline on OnnShop e-poe kasu kliendile? Hoiab kokku aega. Klient näeb OnnShop e-poes kaupade olemasolu Expressides üle Eesti reaalajas ja see aitab säästa aega materjalide hankimisel. Samuti saab ta e-poes kiirelt ostu vormistada. Leiab kiiresti õige toote. Targa OnnShop e-poe tooteotsingu abil on võimalik leida endale vajalik toode lihtsamini kui kunagi varem. Kogu tehniline info ja hinnad on kohe näha. Kuna põhjalikud tootetehnilised andmed ja toodete hinnad on e-poes näha, saab juba näiteks ehituse projektikontoris või ehitusplatsil teha koos tellijaga lõplikud valikud toodete osas ning tellida kiirelt kaup järgmiseks tööpäevaks kohale. Klient omab infot kauba liikumisest. Reaalajas on võimalik saa-

E-poodide arendamine on ilmselt trend, mida ükski tõsiseltvõetav kaupmees ei saa eirata. Kindlasti. Eesti E-kaubanduse Liidu juhatuse liikme Märt Aabi sõnul on tänaseks vähemalt 60–70% kogu kaubandusest mõjutatud toodete esindatusest internetis ja seda sõltumata sellest, millises kanalis ostutehing tehakse. Seega täna võib juba öelda, et kui sind pole epoes, siis sind ei ole enamuse klientide jaoks olemas. Eestis kasvas e-kaubandus 2017. aastal 37%. See on kiirem kasv kui enamikes Euroopa riikides. Me ei saa mööda ka faktist, et millenniaalide ehk aastail 1982–1996 sündinud inimeste arv tööjõuturul tõuseb pidevalt ning moodustab 2025. aastaks 75% kogu tööealisest elanikkonnast. Nemad on kõige aktiivsemad digilahenduste kasutajad. Samas soovitakse, et lisaks internetis leiduvale infole saaks kaupa ka poes käega katsuda. See on saanud tavaliseks, et enne poodi minekut veenduvad inimesed toote sobivuses internetis. Nad tutvuvad foorumites ja sotsiaalmeedias antud tagasisidega ning e-poodide ostjate poolt jäetud kommentaaride ja reitingutega. Tänapäeval on levinud ka nn showrooming, kus inimesed enne ostmist tutvuvad poes olevate väljapanekutega ning teevad ostu interneti teel. Või siis vastupidi – www.onninen.ee

webrooming tähendab nähtust, kus esmalt tutvutakse toote andmetega internetis ning seejärel tehakse ost kaupluses. Need suundumused on jõudnud ehitusvaldkonda. Meie kliendid on professionaalid, nad valmistavad oma projekte ette põhjalikult ja vajavad selleks infot nii toodete kui trendide kohta. Samas on väga vajalik ka silmast-silma suhtlus müügiinimestega ning kaupadega tutvumise ja ostu võimalus nii kauplustes kui internetis. Siin olemegi Onnineni kui kõik-ühes lahendust pakkuva ettevõttena meie klientidele toeks oma professionaalsete projektimeeskondadega, üle-eestilise Express-kaupluste ketiga ning OnnShop e-poe põhjaliku tootetehnilise infoga. Kuidas on plaanis OnnShop e-poodi edasi arendada? Fookuses on tooteandmete ja tootetehnilise dokumentatsiooni täiendamine, müüdavate toodete sortimendi suurendamine ja OnnShop e-poe pakutavate võimaluste pidev arendamine. Kindlasti anname lisanduvatest võimalustest klientidele uudiskirja teel operatiivselt teada. Toetan Kesko grupi digitaalsete lahenduste valdkonna juhi Anni Ronkaineni arvamust, et digitaliseerimine on raputanud alustalasid igal alal. Küsimus ei ole ainult tehnoloogilises arengus, vaid muutustes, mis mõjutavad oluliselt turundust, müüki, logistikat ja ettevõtete ärimudeleid tervikuna. Tahame pakkuda parimaid digitaalseid teenuseid ja keskendume tegevustele, mis loovad meie klientidele suurimat väärtust, tehes koostöö Onnineniga võimalikult sujuvaks ja kasumlikuks. Tänan kõiki kliente, tarnijaid ja koostööpartnereid suure panuse eest senises arendustöös, mis ka jätkub, sest ainult kuulates meie kliente saame luua parima teenustevaliku ja äritegevust toetavad digilahendused. onnshop.onninen.ee

TU L E K A HJ U K ATS E

Tulekahjukatse

julgustab CLT-lahendusi ALAR JUST, PROFESSOR TALTECH-I EHITUSE JA ARHITEKTUURI INSTITUUT, KONSTRUKTSIOONIDE UURIMISRÜHM

äike-Maarjas läbiviidud unikaalne tulekatse näitas, et teadliku projekteerimise korral on ristkihtpuidust hoonete tulepüsivus kontrolli all. Puithoonete tulepüsivuse arendamiseks korraldatud katseks ehitati kahekorruseline ristkihtpuidust hoone pôhiplaaniga 3,5 korda 4,5 meetrit, milles süüdati tulekahju, seejärel môôdeti ning jälgiti selle arengut. Hoonele ehitati kahele küljele fassaadid osaliselt puidust ning osaliselt tsementplaatidest. Fassaadikatte tagune soojustus tehti vôrdluseks ühel küljel kivivillaga ning teisel küljel PIR-soojustusega. Teise korruse aknad valiti tulekindlad. Katsehoone puhul võeti kasu-

tusele mitmeid tehnilisi lahendusi, et uurida, kuidas vältida tulekahju jätkumist või piirata tule ja suitsu levikut läbi seina või vahelae, aga samuti läbi CLT-paneelide vaheliste liidete, läbiviikude kaudu seintes ja vahelaes, fassaadi tuulutuspilu või fassaadi pinna kaudu. Katsemajas sada mõõtepunkti Katsemajas olid 43% ruumi pindadest katmata puitpinnad (kaks seina ja uks). Seina- ja vahelagede liited lahendati paisuva tulekindla vuugilindiga. Puidust fassaadilaudis paigaldati ilma tulevastase immutuse või värvita ning fassaadi isolatsiooniks kasutati tulekindlat kivivilla ühes ja mittepõlevat PIR-isolatsiooni teises fassaadis. Ristkihtpuidust seina- ja laeelemendid toodeti Peetri Puidu poolt, seejärel ehitati ristkihtpuidust karp kahe päevaga valmis. Voodri, akende ja uste paigalduseks kulus

veel kolm päeva. Tootmise käigus paigutati ristkihtpuitpaneelidesse temperatuuriandurid, mis vôimaldasid tulekahju ajal jälgida temperatuuri tôusu puitlamellide vahel, samuti paigaldati andureid kipsplaatide vahele, fassaadimaterjalide eri kihtidesse, akendele ja ustele. Kokku oli katsemajas umbes 100 môôtepunkti ja selleks kasutati kokku ca 2 km traati. Ka hoone alla jäeti ehitamise ajal koormusandurid, mis mõõtsid hoone kaalu ning eraldi esimese korruse põrandale môjuva koormuse muutumist tulekahju ajal. Selline moodus oli taoliste tulekatsete juures kasutusel esmakordselt maailmas. Lisaks temperatuuride ja kaalu muutumisele tulekahju ajal mõõdeti hoones ka hapnikusisalduse, rõhu ja soojuskiirguse muutumist. Hoonet kandvad ristkihtpuidust paneelid projekteeriti vasta-

Lahvatus toimus ruumis alles 47. minutil ning pärast 65. minutit hakkas tuli vaibuma. Foto: Katrin Nele Mäger

valt eeldusele, et massiivpuidu iseeneslik kustumine on võimalik pärast sisustuse vm eripõlemiskoormuse ärapõlemist. Ristkihtpuidust paneelid valmistati spetsiaalselt 40 mm paksuse tulepoolse lamelliga: see tavapärasest suurem paksus tagab pikema aja enne lamelli pôlemisest tekkiva söekihi eemaldumist. Hoones oli eri tüüpi liiteid, nii tüüpiliselt madalamates hoonetes kasutatavad liited, kus vahelaepaneel toetub otse seinapaneeli peale, kui kõrghoonete liited, kus vahelaepaneel toetub seinapaneeli kôrvale vastavate terasest nurgikutega. CLT-paneelide liitekohad tihendati spetsiaalse paisuva vuugilindiga, et vältida tule levikut läbi liidete nii korruste vahel kui ka läbi vertikaalsete ühenduskohtade (nii seinapaneeli jätkukohtades kui ka nurkades). Põleva kütuse kogus määrati vastavalt Eestis kehtivatele

nõuetele. Selleks kasutati vana kontorimööblit, mille materjalid osade kaupa üle kaaluti. Mööbli ja sisustusega saavutati eripõlemiskoormus 600 MJ/m2. Lisaks nimetatud eripõlemiskoormusele oli avatud puitpindu suhteliselt palju ning osa fassaadi oli kaetud värvitud puitlaudisega, mida ei olnud tulekindlust tõstvate vahenditega eriliselt töödeldud. Temperatuuri tõus ja lahvatus Hindamaks leekide ja suitsu levikut, korraldati katses küllaltki raske tulekahju. Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja harjutusväljakul oli välisõhu temperatuur katse päeval 0°C ja ilm tuulevaikne. Katset oli jälgima tulnud ligi 150 inimest. Katse turvamise ja vôimaliku kustutamise eest vastutas Sisekaitseakadeemia Päästekool. Tulekahju süüdati alumise kor-

ruse diivanil. Hoone uksed ja aknad olid kinni. Esimese 20 minuti jooksul ei toimunud tulekahju arengus midagi, mida väljast oleks olnud võimalik näha, küll käivitus môned sekundid peale süütamist suitsuandur. Temperatuurid ruumis tõusid 200°C-ni ja tulekatse stsenaarium nägi ette, et peale 20 minutit aknad purustatakse. Seda tehtigi, kuid esialgu vôis peale seda näha vaid vähest suitsu akendest väljumas. Lahvatus toimus ruumis alles 47. minutil, mil kogu sisustus ning avatud puitpinnad lahvatasid suure vôimsusega põlema. Seejärel, pärast 65. minutit, hakkas tuli vaibuma. Esiteks oli selleks ajaks kogu sisustus pôlenud ning teiseks oli puidu pinnale tekkinud söekiht, mis puitu suurema pôlemise eest isoleeris. Tule sumbumine 1 tund ja 50 minutit peale tulekahju algust oli tuli praktiliselt kustunud, kuid siis ristkihtpuitu kattev söekiht lagunes. Esimene lamell oli täielikult läbi põlenud ja liim ei hoidnud söekihti kôrgetel temperatuuridel kinni. Peale söekihi eemaldumist süttis teine lamellikiht ning sellega seoses toimus teine, oluliselt väiksem lahvatus. Peale uue söekihi tekkimist puidu pinnale hakkas tulekahju uuesti sumbuma. Peale tulekahju sumbumist see kustutati. Aega oli tulekahju algusest kulunud 2 tundi ja 15 minutit. Katse eestvedajateks olid OÜ Peetri Puit, kes tootis ristkihtpuidust seina- ja laeelemendid, samuti Tallinna Tehnikaülikool, Sisekaitseakadeemia ning RISE, Research Institutes of Sweden. Partnereid, kes panustasid oma toodete ja tööga, oli ligi 20. Katset rahastasid RKAS, Swedish Wood ja RISE.

TU L E K A HJ U K ATS E

Temperatuurid ruumis

Hea teada Katse tulemused

Hoone kaalu muutumine tulekahju ajal

43%

pindadest olid katsemajas katmata puitpinnad.

Katsemaja projekteerimisel ja ehitamisel kasutatud tulepüsivust suurendavad lahendused olid tôhusad. Ülemise korruse tulepüsivate akende sisemised klaasid jäid kogu tulekahju vältel terveks. Samuti kaitsesid tule leviku eest tihendid ristkihtpuidust vahelae ja seinte vahel. Tuli ei pääsenud teisele korrusele kogu katse jooksul. Seda vôib lugeda kôige olulisemaks tulemuseks sellel katsel. Tule levik fassaadil ning läbi liidete oli tôhusalt takistatud tänu fassaadist eenduvatele tuletôkkelaudadele, tuletôketele fassaadikatte taga ning tänu pôlevast ja mittepôlevast materjalidest välisvoodri liigendamisele. Kivivillaga soojustatud f assaadil ristkihtpuidust kandesein väljast ei süttinud. PIR-isolatsiooniga seinal toimus ristkihtpuidu söestumine ka väljastpoolt. Samas kiiret tule levikut PIR-isolatsiooniga välisvoodril ei toimunud. Ristkihtpuidust seinapaneelide katmata osadel pôlesid konstruktsioonid 6 cm sügavuseni. Kaetud pindade puhul piisas kahest kihist kipsplaatidest, et puitkonstruktsioonide söestumist kahe tunni jooksul vältida. Tulekatse näitas, et teadliku projekteerimise korral on ristkihtpuidust hoonete tulepüsivus kontrolli all.

Oleme

18-20.10 Tartus Ehitus ja Sisustus messil

MESSIPAKKUMINE VOLDIKKARDINAD ja MOOTORIGA RULOOD

Kampaania kehtib volitatud edasimüüjate juures 08.10-31.10.2018

www.avaeksperdid.ee

HARIDUS

Kimmo Lylykangas ja pildile püütud hetk strateegiaarutelult. Foto: Meeli Küttim

Uued tuuled TalTech-i arhitektuuriõppes TalTech-i arhitektuuri ja urbanistika akadeemias on kiired ja põnevad ajad. Akadeemia uus juht ja professor, Kimmo Lylykangas, on värsketest ideedest pakatav ning loodab osakonna töö viia uuele tasemele. TEKST: KAREN SCHMIDT

väljakutsed on nii suured, et tulemuste saavutamiseks tuleb teha valikuid ning panustada piisavalt aega ja energiat. Üsna pea teeb mees algust ka eesti keele õppimisega.

Kohtumisel kesk strateegiaarutelu saginat räägib Kimmo Lylykangas oma plaanidest seoses TalTech arhitektuuriosakonnaga, tööst omanimelises juba 22 aastat tegutsenud arhitektuuribüroos Helsingis ning arhitektuurist laiemalt. Varem Soomes Aalto ja Rootsis Umeå ülikoolis professori ja teadurina töötanud Lylykangas on TalTech-is osaliselt ametis olnud juba alates maikuust, oktoobrist alustab ta täiskoormusega ning hakkab oma elu jagama Tallinna ja Helsingi vahel. Akadeemia juhi kohale asudes jääb töö büroos mõneks ajaks ootele. Pooleliolevad projektid tuleb küll veel lõpetada, kuid Lylykangas adub, et siinsed

Suur pilt paika Üheks esimeseks tööks on arhitektuuri ja urbanistika akadeemia strateegia väljatöötamine, mille juures rõhutab Kimmo Lylykangas koostöö olulisust: eesmärgid tuleb saada paika koos meeskonnaga, sest vaid siis on kõigil motivatsiooni hakata neid tulevikus süsteemselt ka ellu viima. „Põhiline strateegia eesmärk on sõnastada, miks on arhitektuuriõpet vaja ülikoolile ja ehitussektorile, panna paika fookusvaldkonnad, defineerida võtmekompetentsid ja leida koostöökohti teiste distsipliinidega, aga ühtlasi vaadata suuremat pilti ja mõista, millist rolli mängivad arhitektid Eesti ühiskonnas ja maailmas laiemalt,“ räägib ta. Strateegiliste suundade väljatöötamine on nii tähtis, kuna arhitektuuriõppe olemus ja sisu tervikuna on praegu suures muutumises: „Kui traditsiooniline lähenemine keskendus rohkem konkreetsete oskuste õpetamisele, siis tänapäeval oodatakse arhitektuuriõppelt palju enam. Kaasaegsetel arhitektuurikoolidel peab olema välisrahastus, rahvusvaheline mõõde, aktiivne teadustegevus, neilt eeldatakse aktiivset kaasarääkimist ühiskonnas ning seda, et nad oleksid täisväärtuslikud partnerid kogukonnale.“ TalTech versus EKA Hiljutine Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hinnang sedastas, et TalTech-i arhitektuuriõpe on väga sarnane Eesti Kunstiakadeemia (EKA) omale ning TalTech-i arhitektuuriõppes tuleks veelgi suu-

rendada tehnilise õppe osakaalu. Lylykangas peab välisekspertide tagasisidet väga väärtuslikuks ning usub, et nii on võimalik tööd ümber organiseerida ja tulemusi oluliselt parandada: „Tehnikaülikoolil ongi kõrge tase tehnilises teadus- ja arendustöös. See on ka üks põhjus, miks otsustasin osakonna juhiks kandideerida. Kui leida ülikoolis koostöökohti erinevate distsipliinide vahel, on võimalik neid teadustöö tulemusi kasutada. TalTech-i arhitektuuriõppe nišš ja võimalus EKA-st eristuda võikski olla eeskätt just tehniliste aspektide õpetamine.“ Ta ei nõustu, et väikeses riigis nagu Eesti peaks olema vaid üks kõrgemat arhitektuurialast õpet pakkuv kool. Vaadeldes arhitektuuriharidust Euroopas ja kogu maailmas, on arhitektuuri õpetamisele palju erinevaid lähenemisi ning pole olemas ühte kindlat mudelit. „Eesti kultuuritaust ja arhitektuur on sedavõrd mitmepalgeline, et on piisavalt ruumi kahele koolile,“ sedastab Lylykangas. „Õppe rõhuasetused peavad olema küll erinevad, ent koolide ühendamine ei mõjuks arhitektuuri tulevikule hästi. Ruumi koostööks jagub. Minu eesmärk on otsida EKAga sünergiat ja koostöökohti, sest omavaheline võistlemine oleks lihtsalt aja ja ressursside kulutamine. Missioon ja eesmärgid on ju ühised – arendada Eestis kõrgetasemelist arhitektuuri ja ehituskeskkonda.“ Koostöö ja oma nišš Tänu töökogemusele Aalto ja Umeå ülikoolis on Lylykangasel tagataskus mitmeid väärt ideid ja hästi toiminud näiteid, mille elluviimist sooviks ta näha ka TalTech-is: näiteks Aalto ülikooli arhitektuuriosakond teeb koostööd Soome parimate ja edukaimate ettevõtetega ning Lylykangas loo-

HARIDUS

dab samasuguste tulemusteni jõuda ka Eestis. Ehkki Soome arhitektuurikoolide eelarved on võrreldes siinsetega enam kui kümme korda kõrgemad, on ta tulevikku vaadates siiski lootusrikas: arhitektide töö tulemusel tekib midagi konkreetset, nähtavat ja käegakatsutavat ning tänu sellele ollakse koostöökohtade leidmisel ettevõtjatega tegelikult väga heal positsioonil. „Samas üksnes uksele koputamisest ja raha küsimisest ei piisa. Koostöö saab toimida vaid siis, kui arhitektidel on väärtuslikud oskused, mida ettevõtjad vajavad. Võti seisnebki nende kompetentside arendamises ning laiaulatusliku võrgustiku loomises,“ rõhutab mees. Veel ühe prioriteedina rõhutab Lylykangas spetsialiseerumise olulisust arhitektuuri valdkonnas, oma niši leidmist, kus tehakse uusi, huvitavaid ja julgeid asju, ollakse maailmatasemel ning teistest alati paar sammu ees. Positiivse näitena toob ta esile Aalto ülikooli puitarhitektuuriõppe. Ehkki tegu on vaid ühe õp-

Tulevikku vaadates Olla usaldusväärne partner oma ülikoolile, Eesti ettevõtetele, Tallinna linnale ja kogu Eestile tervikuna Leida TalTech-is oma nišš ja olla selles maailma parim Teha kõrgetasemelist teadustööd Viia ellu värskeid, julgeid, kõrge kvaliteediga ja kasumlikke projekte Tihendada koostööd erinevate distsipliinide vahel ülikoolis Olla atraktiivne ja tuntud teadus- ja õppekeskus kogu maailmas Koolitada arhitekte, kes suudavad teha rahvusvahelist karjääri

pekavaga, annab see näo kogu ülikoolile, mitte üksnes arhitektuuriosakonnale ning inimesed tulevad üle kogu maailma kokku, et Aaltos puitarhitektuuri õppida. Lylykangas usub, et sellise niši leidmine võiks olla ka TalTech-i arhitektuuriõppe eesmärk. Umeå ülikoolist sai Lylykangas väärtusliku rahvusvahelise meeskonna kogemuse. Tal oli kol-

leege peaaegu kõikjalt maailmast ning tänu sellele oli ka pakutava arhitektuuriõppe sisu väga mitmekesine ja atraktiivne. Samasuguseid arenguid tahab ta näha ka TalTech-is. Täpselt õige ajastus „Eesti on praegu just eriti huvitav riik, kus olla ja tegutseda, siinne ühiskond on praegu väga dünaamiline – inimesed on valmis muutusteks ja tahavad areneda. See valmisolek on omakorda suurepärane võimalus ka arhitektidele ja pakutakse julgeid ja värskeid arhitektuurseid lahendusi,“ arvab Kimmo Lylykangas. „Ka Soomes tehakse väga heal tasemel arhitektuuri, ent ollakse palju kinni mugavustsoonis. Ei olda julged ega katsetata uut. Eestis on praegu just teistpidi.“ Juttu kokku võttes julgustab Lylykangas otsima oma unikaalset rada arhitektuurimaastikul: „Soovin oma tööga innustada Eesti arhitekte proovima ka edaspidi uusi julgeid lahendusi. Võimalusi ja potentsiaali on Eestis küllaga.“

Teadlane ja arhitekt

immo Lylykangase professionaalne teekond on olnud väga laiapõhjaline. Oma senise karjääri jooksul on ta tegelenud nii teadustööga, pakkunud erinevaid ekspertteenuseid (hiljuti töötas Lylykangas Soomes loomuliku ventilatsiooni juhendmaterjali väljatöötamise kallal), töötanud õppejõuna Aalto ja Umeå ülikoolides kui ka tegutsenud aktiivselt arhitektina. Arhitektuuriõpinguid alustas Lylykangas Aalto ülikoolis (toona Helsingi ülikool), kui ta oli 19-aastane. „Tegelikult ma ei ei kaalunud kunagi tõsiselt ühtegi teist elukut-

set, arhitektuur oli algusest peale kindel ja teadlik valik, sest see ühendas ideaalselt kunstilised ja matemaatilised oskused,“ meenutab mees. Teadus on ikka köitnud Loomingulise väljenduse kõrval on Lylykangast alati köitnud ka teadustegevus. Suureks inspiratsiooniks oli talle Soome poeet ja akadeemik Martti Haavio, kirjanikunimega P. Mustapää – suurepärane luuletaja ja akadeemik, kes loometöö kõrvalt osales aktiivselt ka teadustöös, uurides soome folkloristikat ja mütoloogiat. Mees,

kellel oli kaks annet, ning kes suutis kunstniku ja akadeemiku elukutse suurepäraselt ühendada. Oma arhitektuuribürood peab Lylykangas energiasäästlike hoonete disaini pioneeriks, sest just nemad tegid Soome esimesed passiivmajad. Panuse eest valdkonna arendamisse on büroo pälvinud ka rahvusvahelisi tunnustusi. Ent mida käimasolevatest projektidest esile tõsta? „Päris põnev on näiteks vanadekodu terviklahendus Jätkasaaril – 80 korteriga elamu, kus on nii restoranid, spaad, spordisaalid kui ka muud vanuritele vajalikud tugistruktuurid,“ räägib ta.

TEE-EHITUS

Uue maantee ehitusel astuti tundmatusse Tallinna-Tartu maantee uue 4-realise KoseVõõbu lõigu rajamisega astuti tundmatusse. Rajati täiesti uus teekoridor ja kunagi varem ei ole Eestis nii suuremahulist tee-ehitust läbiviidud otse üle turbaalade. Uus kogemus nii tellijale kui ka ehitajatele.

TEKST: TANEL RAIG

Tallinna-Tartu maantee uue 4-realise lõigu ehitamisega otsustati senine maanteetrass oluliselt sirgemaks tõmmata ja viia mööda Kose alevikust. See tähendas täiesti uue maantee ehitamist otse üle turbaalade ja soode. 23-kilomeetrine teelõigu ehitus jagati kahe peatöövõtja vahel – TREV-2 Grupp (Kosest Arduni) ja GRK Infra (Ardust Võõbuni). GRK Infra alustas töödega tänavu veebruaris, TREV-2 Grupp lõi kopa maasse juba möödunud aasta septembris. Esialgu küll ei saanud selle kopaga hakata ehitama põhimaanteed.

Kuna uus planeeritav teetrass asub keset metsa, kohati 3-4 kilomeetri kaugusel olemasolevast TallinnaTartu maanteest, siis tuli kõigepealt tegeleda juurdepääsuteede rajamisega. Maanteeameti põhja regiooni ehitusosakonna projektijuht Lembit-Alo Kippar ütleb, et ehitajad on pidanud kindlasti paarkolm kilomeetrit rajama juurdepääsuteid. Lisaks oli vajalik tugevdada kohalikke teid. „Kose-Ardu lõigul oli näiteks üks tee osaliselt valla tee, mida töövõtja parandas korralikult, et see vedusid kannataks. Sealt edasi tuli metsatee, mis ei olnud isegi sõiduautoga läbitav ja mis vajas korralikku ülesehi-

Ardu-Võõbu teelõigu Mustla viadukti armatuur ja raketis.

Ardu-Võõbu teelõigul Pala viadukt. Fotod: GRK Infra AS

tust,“ kirjeldab Kippar olukorda, kust tee-ehitajad töödega alustasid. „Töövõtjal läks ainuüksi kaks kuud veoteede ehitamiseks, et saada üldse objektile ligi,“ nentis ta. Pinnas asendati uuega Kui lõpuks objektini jõuti, tuli hakata tegelema soise ala ja turbapinnasega. Kippari kinnitusel on nii suuremahulisele turbaalale ehitamine Eestis esmakordne kogemus. Uuringute järgi ulatusid turbakihid planeeritava uue trassi alal üle 3 meetri. Kui kunagi valminud eelprojekti järgi oli otsustatud üle 1-meetrised turbakihid stabiliseerida, et mittekandev turvas

Ardu liiklussõlm.

muuta kandvaks pinnaks, siis tehnilises projektis otsustati kallima lahenduse kasuks – kogu turvas kaevati teealuselt maa-alalt välja ja täideti karjäärist kohale veetud täitepinnasega. Kippari väitel oli selle muudatuse taga keskkonnaministeeriumi maavarade komisjon, kes viidates maavara säästva kasutuse printsiibile, ei olnud nõus turbapinnase mass-stabiliseerimisega. Seejärel jäigi Kippari ütlusel praktiliselt ainuvõimaliku lahendusena järele pinnase massvahetus. See säilitab turbapinnasse kasutuskõlblikuna ka tulevastele põlvedele. Väljakaevatud turbapinnast kasutatakse teemaa nõl-

vade, müravallide ja ökoduktide haljastamiseks. Kippari sõnul on antud lahendus positiivne näide sellest, kuidas turbaga suudetakse luua ideaalsed kasvutingimused piirkonna taimedele. Lopsakas taimestik on aga vältimatult vajalik, et põdrad jt ulukid hakkaksid ökodukte kasutama. Igapäevane võitlus veega Turba teisaldamine tähendas aga, et ehitajatel tuli välja kaevata ligikaudu 460 000 kantmeetrit turvast. Lisandus veel muid kaevetöid umbes 1,3 miljonit kantmeetrit, lisaks veel muldkeha materjal, ehk kokku kaevati välja li-

TEE-EHITUS

gikaudu kaks miljonit kantmeetrit. Ja seda ei saanud teha tavapärastes tingimustes. TREV-2 projektijuht Alan Muruväli räägib, et suurimaks väljakutseks oli pinnase kaevetööde teostamine vesistes tingimustes. Selleks tuli kasutada kohati laiemate lintidega ekskavaatoreid ja pinnavett pidevalt minema pumbata. Turbalõikudes pidi alumised muldkeha kihid ehitama lausa allpool veepiiri. Selleks toimus pidev veetõrjumine pumpamiste ja ajutiste kraavide rajamise abil. „Iga kiht tuli järelevalve jaoks eraldi üle mõõta ja üle anda,” selgitab Muruväli. Tundub, et Ardust Võõbuni teist lõiku ehitaval GRK Infral läks kergemalt. Ettevõtte tegevjuht Tarvi Kliimask nendib, et tööd on seni kulgenud plaanipäraselt. Kõige ettenägematumateks juhtumiteks on seni olnud arheoloogiline leid

ja selle kaeved ning pääsukese pesadest tekkinud seisak. Ta möönab, et vett on nendegi objektilõigul olnud – kevadel oli üleujutatud väljakaevatud/täidetud sooala Pala piirkonnas, kuid see ei ole tema sõnul midagi eriskummalist. Pigem on Kliimaski kinnitusel olnud keskmisest kuivem kevad- ja suveperiood, mis on tööde teostamist soosinud. Objekti kõige uudsemaks lahenduseks peab ta dreenmattide kasutamist mulde ülakihis. See peaks läbi lõikama võimaliku vee kapillaartõusu. „Kuidas see ekspluatatsioonis käitub, ei ole täpselt teada, kuid arvutuslikult on see andnud positiivse tulemi,“ on Kliimask lootusrikas. Muruväli toob enda lõigul kõige huvitavama uudse lahendusena välja meetodi, millega järelevalve mullamahtusid kontrollib.

Selleks kasutatakse droone ehk droonimõõdistust. Liiklus ei pääse töid segama Tallinna-Tartu maantee uue lõigu ehitamine on kulgenud jõudsalt. Nii ehitajad kui ka tellija kinnitavad, et kaasa on sellele kindlasti aidanud tõsiasi, et tegemist on täiesti uue trassi ehitamisega, kus ei ole vaja arvestada samaaegselt toimuva igapäevase liiklusega. Kippar ütleb, et see annab ehitusel kindlasti rahalise kokkuhoiu alates sellest, et ei pea tegema, välja panema ja muutma liiklusskeeme, lõpetades sellega, et asju ei pea tegema etapiti. „See võimaldab teostada töid palju suurema võimsuse ja efektiivsusega,“ on Muruväli nõus. Tänaseks on TREV-2 Kose-Ardu lõigul 95% mullatöödest valmis saanud. Valminud on ka kõik sil-

Mustla viadukti plaadi betoonivalu (480 m3).

lad, viaduktid ja tunnel. Pooleli on veel vaid ühe ökodukti ehitus. Valminud on ka üks müravall ja Kose-Risti liiklussõlme tänavavalgustus. Alustatud on haljastustöödega, nõlvade planeerimise ja kraavide kaevamisega, samuti loomatarade rajamisega. GRK Infra on Ardu-Võõbu lõigul jõudnud valmis 75% muldkeha töödest ja aasta lõpuks peaks muldke-

ha olema valminud. Valmis on ka kaks viadukti ja ühe silla betoneerimistööd ning üks ökodukt. Aasta lõpuks saab betoneeritud veel üks viadukt ja sild. Seejärel saabub objektidel vaikus. Jäädakse ootama. Nimelt on seekord projektis ettenähtud tee valmimine tavapärasest teistmoodi – valminud muldkeha peab sooaladel seisma 12 kuud ja ülejäänud aladel 8 kuud.

Alles seejärel võib asuda rajama killustikaluseid. See peaks ära hoidma, et tee juba esimesel aastal pärast valmimist ebatasaseks muutuks. Vajumid tulevad välja varem ning neid saab ehituse käigus korrigeerida. Lahendus on tee lõppkvaliteeti silmas pidades ilmselt kasulik, kuid Muruväli nendib, et töökorralduses võib see peatöövõtja seada keeruliste probleemide ette. Viimaste tööde jaoks tuleb leida alltöövõtjad hinnaga, millega võideti pakkumine juba aastaid varem. Seega, kuigi tundub, et TallinnaTartu maantee uuest Kose-Võõbu lõigust on juba palju valmis, jõutakse asfalteerimisega lõpule siiski alles aastal 2020. Alles seejärel saab teha kokkuvõtte, kuidas õnnestus uudse lähenemisega üle turbaalade rajatud Eesti üks suurimaid maantee-ehitus projekte.

TEE-EHITUS

Hoiatusfoorid loomade eest

Ardu-Võõbu teelõik, turba väljakaeve.

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Võõbu lõik Pikkus: 23 kilomeetrit Projekteerijad: Kelprojektas UAB, Skepast & Puhkim AS, Reaalprojekt OÜ 2 ehitajat: Kose-Ardu – ehitaja AS TREV-2 Grupp; Ardu-Võõbu – ehitaja GRK Infra AS Ehitusmaksumus: Kose-Ardu 56,65 mln eurot; Ardu-Võõbu 38,08 mln eurot Valmivad rajatised: Kose-Ardu: Torupilli tunnel kõrvalmaantee Kuivajõe-Liiva jätkuks Kose-Risti liiklussõlm tugimaantee Kose-Purila ja uue Tallinna-Tartu põhimaantee ristumiskohas Ardu liiklussõlm kõrvalmaantee ja uue tee ristumiskohas Rõõsa ökodukt üle uue TallinnaTartu põhimaantee Ardu-Võõbu: Ardu liiklussõlm kõrvalmaantee Ojasoo-Ardu ja uue Tallinna-Tartu põhimaantee ristumiskohas Pala eritasandiline riste Pala puhkeala Tallinna suunal Nõmmeri ökodukt üle uue Tallinna-Tartu põhimaantee Saarnakõrve puhkeala Tartu suunal Saarnakõrve eritasandiline riste Mustla liiklussõlm Tööde planeeritud teostamine: Kose-Ardu: 2017: planeerimine, raadamine, maaparandus/veetõrje, kaevetega alustamine 2018: muldkeha väljaehitamine, truupide ja rajatiste ehitamine, müratõkkeseinte ja kõrvalteede ehitus

2019: killustikaluste ehitamine, asfalteerimine, rajatiste lõpetamine, tänavavalgustuse rajamine 2020: asfalteerimise lõpetamine, liikluskorralduse rajamine, haljastustööd, tee kokkuviimine olemasolevate teedega Ardu-Võõbu: 2018: mullatööd, kuue rajatise (kaks silda, kolm viadukti ja ökodukt) ehitustööde põhietapp 2019: ehitatud muldkehade jätmine 8–12 kuuks seisma ja vajuma; loomafooride, muutuva teabega märkide ja ulukitara paigaldamine ning fooride katsetamine 2020: killustikaluste ja katete ehitamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine HEA TEADA: Uue maantee teealalt kaevati välja 460 000 kuupmeetrit turvast. Koos muude kaevetöödega oli väljakaevete maht ligikaudu 2 miljonit kuupmeetrit. Teeala uuesti täitmiseks ja muldkeha rajamiseks oli kasutusel 8 karjääri (võrdluseks: tavapärase 2+1 maantee ehitamisel ehk ühe rea juurde ehitamisel tuleb kogu vajaminev liiv/kruus ühest karjäärist). Uudse lahendusena kasutatakse dreenmatte, mis peaksid ära hoidma vee kapillaartõusu. Esmakordselt Eestis võetakse kasutusele loomafoori süsteem. Ehitusjärelevalve kontrollib mullamahtusid droonidega ehk kasutab droonmõõdistust. Objekt valmib: 2020. aastal. Allikas: Maanteeamet; EhitusEST

uele maanteetrassile rajatakse kogu tee ulatuses loomatarad, mis peaksid hoidma ulukeid sattumast kiirteele. Sellegipoolest lisatakse tarastamisele Eestis esmakordselt ka uudne loomafoori süsteem. Süsteemis fikseerivad andurid juhtumi, kui mingil moel on loomal ikkagi õnnestunud teele pääseda. Tekkinud ohtlikust olukorrast antakse juhile info edasi elektrooniliste liiklusmärkide kaudu. Lisaks on loomade (ja seeläbi ka autojuhtide) ohutusele mõeldud ka tavapäraste, juba Eestis varasemalt kasutusel olnud lahenduste abil. Loomade kasutada on 2 ökodukti ja 3 samatasandilist loomade ülekäigu kohta. Lisaks on truubid väikeulukite jaoks ning konnatõkked ja konnatruubid.

Vana Tartu maantee jääb kasutusse

raegu kasutuses olevale Tartu maantee lõigule Kose ja Võõbu vahel jääb ka tulevikus oluline koht teedevõrgus. Maanteeameti põhja regiooni ehitusosakonna projektijuht Lembit-Alo Kippar ütleb, et praegu olemasolev Kose-Ardu teelõik jääb teenindama kohalikku liiklust. Samuti tagab vana trass teedevõrgu toimivuse ka eriolukordades, kui uuel teel on näiteks liiklusõnnetuse või teeremondi korral liiklus häiritud. Tee on ettenähtud ka eriveoste (ülegabariidilised) marsruudina. Sellel põhjusel oli eelprojektis ettenähtud ka, et kõik ristumised põhimaantee ehk uue maanteega viiakse üle sildade, et suuregabariidilistel veostel ei oleks liikumisel takistusi.

SEADUS

Toimivusdeklaratsiooni koostamise erandid

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT

Vaid erandjuhul võib tootja harmoneeritud standardiga hõlmatud ehitustoote turule laskmisel toimivusdeklaratsiooni mitte koostada.

eame, et kui ehitustoode vastab Euroopa harmoneeritud tehnilisele kirjeldusele (harmoneeritud tootestandardile või ETA-le), peab tootja selle toote kohta koostama toimivusdeklaratsiooni ning toode tuleb varustada CE-märgisega. Selliseid tooteid võib müüa kõigis Euroopa majanduspiirkonna riikides. Kui ehitustoote puhul puudub harmoneeritud tehniline kirjeldus, siis toimivusdeklaratsiooni koostada ei saa, samuti ei tohi tootele kinnitada CE-märgistust. Tootja võib toimivusdeklaratsiooni koopia anda ostjale kas paberkandjal või elektrooniliselt. Paberkoopia antakse ostjale viimase nõudmisel. Toimivusdeklaratsioon on Eestis eestikeelne. Samas on olemas ka teatud erandjuhud, millal võib tootja harmoneeritud standardiga hõlmatud ehitustoote turule laskmisel toimivusdeklaratsiooni mitte koostada.

Määruses on esile toodud kolm erandjuhtu Silmas tuleb pidada, et need määruses toodud olukorrad on siiski vaid erandjuhud. Ehitustoodete määruse CPR artikli 5 kohaselt võib need kokku võtta järgmiste juhtudena: Ehitustoode on üksiktootmises eritellimuse alusel individuaalselt toodetud või tellimuse järgi tehtud ning see on paigaldatud ühte kindlaksmääratud ehitisse; Ehitustoode on valmistatud ehitusplatsil vastavasse ehitisse paigaldamiseks kooskõlas siseriiklike eeskirjadega; Ehitustoode on valmistatud traditsioonilisel/muinsuskaitse nõuetega kooskõlas oleval viisil ja ük-

siktootmises, et renoveerida ehitisi, mis on ametliku kaitse all. Kõik need juhud eeldavad asjakohaste siseriiklike nõuete olemasolu ning ehitustoote valmistamine ja ehitamine peab toimuma pädevate inimeste juhtimisel. Arusaadavamad on teine ja kolmas juhtum. Teisel juhtumil valmistatakse toode ehitusplatsil – näiteks betoontala valatakse ehitusplatsil ja monteeritakse ehitaja poolt. Nõuetekohase tulemuse, nõuetele vastava ehitise eest vastutab ehitaja. Ka muinsuskaitseliste hoonete ning ehitiste puhul on arusaadav, et vajalik võib olla tänastest toodetest erinevate toodete kasutamine. Esimene nõue vajaks selgemat sõnastamist Keerulisem on esimese nõudega ja parem oleks võib-olla praegu sellest juhtumist loobuda. Erinevad Euroopa asutused ja organisatsioonid on olnud raskustes selle nõude sisustamisega. Selle juhtumi mõte võiks olla eelkõige selles, et mingi ühekordselt valmistatava keerulise ja suure konstruktsiooni puhul pole mõeldav, et saame sellega teha kõiki vajalikke katseid. Katseid tehes võiks see konstruktsioon saada kahjustatud või sootuks hävida ning ehitisse paigaldamiseks tuleks valmistada uus konstruktsioon. Järelikult võib vajalik olla konstruktsiooni/ toote nõuetele vastavuse hindamine standardist erinevate nõuete alusel. Üldine seiskoht on, et seda CPR-i artiklit tuleb oluliselt selgemaks muuta.

K ATU S E E H I TU S

Katuse aluskatete ehitus vajab reegleid

PEETER KÄRP

mused on praktiliselt 2 korda vajalikust väiksemate tuulutusvahede kasutamine, tuulduva aluskatte alla tuulutusvahe jätmine ning tuuletõkete mittetuulekindel tihendamine puitliistude ja mittekvaliteetsete teipide-mastiksitega, samuti tuuletõkete soojuspaisumise ja -kahanemisega mittearvestamine.

KATUSE ASJATUNDJA OÜ, EKSKLUSIIVEHITUS OÜ TEGEVDIREKTOR, IFD ALUSKATUSTE JA TUULDUVATE FASSAADIDE TEHNILISE KOMITEE LIIGE

esti katuseehituses on suurimaks murekohaks aluskatuste ehituse ja kavandamise madal tase: katuseehitajatele ja eraklientidele pakutakse ka mittetoimvaid aluskatuselahendusi. Oma osa annavad nii teadmiste puudus, turu nõudlus kui tehniliste teadmiste ja projektide nõrkus. Peamine põhjus, miks pakutavad lahendused ei toimi, on madalakvaliteetne katuse aluskate, mis paigaldatakse lähtuvalt „heast Eesti ehitustavast”. Suurtes materjalimüügikettides pakutakse palju madala kvaliteediga ning mittetoimivaid aluskatteid, tuule- ja aurutõkkeid, samuti nende kinnitamiseks ning tihendamiseks teipe-tihendeid ja mastikseid. Analoogselt toidukaubanduses toimuvaga on eelkirjeldatud sageli nn privat label tooted, mis on suhteliselt odavad ning kõlavate turundusnimedega, ent madalate tehniliste näitajate ning pahatihti võltsitud sertifikaatidega. Kui materjalid paigaldatakse lisaks asjatundmatult, on tulemus tellija rahakotile ning hoonele kahjulik ja vähekestev. Palju on probleeme ka fassaadiehituses, kus kõige suuremad eksi-

Rahvuslikud standardid Katuse- ja fassaadimeistrite liit on võtnud enda südameasjaks lisaks senikoostatud põhikatusematerjalide rahvuslikele ehitusstandarditele aluskatuste ning tuulduvate fassaadide ehituse rahvuslike standardite koostamise. Liidu juhatuse liikmed on juba üle aasta osalenud IFD (www.ifd-roof.eu) aluskatuste ja tuulduvate fassaadide tehniliste komiteede töös. Maikuus toimus Helsingis IFD tuulduvate fassaadide tehnilise komitee istung samaaegselt Soome fassaadiliidu aastakoosolekuga, selle jätkuüritusena Soome ja Eesti liitude juhatuste ning IFD komitee liikmete ühine õhtusöök ja laevareis Tallinnasse. Järgmisel päeval toimus huvitavamate fassaadiobjektide külastus Merko ja Maru Ehituse inimeste juhtimisel. Septembris toi-

Loodavad rahvuslikud standardid on aluseks ka kutseõppele ja kutseeksamitele ning täiendharidusele.

mus Viinis IFD aluskatuse komitee 2-päevane istung, kus kinnitati suvel koos käinud töögruppide vahepealsed tulemused, sh meie jaoks oluline tuulutusvahe kõrgus sõltuvalt katusekaldest ning sarikapikkusest ja analoogsed näitajad. Samuti kinnitati üleeuroopaliste aluskatuseehituse reeglite valmimise lõpptähtajaks järgmise aasta hilissügisel Edinburghis toimuv IFD kongress. Töörühmad käivad koos Eestis on EVS-i juures moodustatud katuste- ja fassaadidekomitee, mille raames moodustatud tuulduvate fassaadide ning aluskatuste töörühmad on alustanud juba tegevust. Lähiajal esitatakse EVS-le standardite koostamise ettepanekud ning alustatakse Saksamaa, Austria, Šveitsi, Hollandi, Inglismaa, Ungari ja Soome kogemuste-teadmiste ja Eesti selle ala teadmiste põhjal rahvuslike standardite lõplikku koostamist. Kevadeks on loodetavasti standardikavandid valmis ja saadetakse EVS-i poolt asjaomastele organisatsioonidele ja firmadele ettepanekute-paranduste tegemiseks. Pärast nende läbivaatamist kinnitatakse eeldatavalt suve lõpuks uued rahvuslikud tuulduvate fassaadide ja aluskatuste ehituse standardid. Loodavad standardid on aluseks ka kutseõppele ja kutseeksamitele ning täiendharidusele, samuti tuulduvate fassaadide ja aluskatuste kavandamisele. Loodavate standardite järgi ehitamine ja hooldus kindlustab tellijatele toimivad ja kauakestvad katused ja fassaadid.

REKLAAMTEKST

Teadmatus kinnitustarvikute sertifikaatidest toob kaasa kordades kõrgemad kulud Rohkem kui 7 aastat tagasi teavitati, et ehitusregulatsiooni (CPR) kehtimise alguseks on 1. juuli 2013. Enamus tootvaid ettevõtteid kasutasid võimalust maandada oma riske ning võtsid kasutusele regulatsioonis kinnituse saanud tooted, mis omasid CE-märgistust. Tänaseks on turg juba kogenum ja tuntakse ära ka n-ö liba CE-märgistus (Hiina eksport), mis põhjustas vähemteadlikule tarbijale üllatusmomendi. Kinnitustarvikute sektoris rääkis mõnigi maaletooja murega, et CE-märgis meil on, DoP meil ka on, kuid kust me selle sertifikaadi küll leiame? Seepeale ei jää muud üle, kui muiata ning öelda, et vist läks paberite tootmisel järjekord sassi ning päris täpselt ei tea, mis mul seal laos täna just on. Meeldetuletuseks tuleb öelda, et Euroopas on ehitustoodete turustamise lihtsustamiseks olemas harmoniseeritud standardid ning kui see ehitustootel puudub, siis tuleks leida sobiv toode mitteharmoniseeritud toodete sektorist. Enne 01.07.2013 nimetati sellist alusdokumenti lühendiga ETAG, peale seda kuupäeva hakati antud dokumente uuendama ja täiustama ning need said uueks nimeks EAD. Mõlema dokumendi lõpptulemiks on n-ö ETA-sertifikaat, mille väljastamise järel on võimalik lisada ehitustootele CE-märgis ning väljastada DoP. ETAG-i põhjal väljastatud ETA-sertifikaadid kehtisid kuni 30.06.2018 ehk maksimaalselt 5 aastat väljastamise hetkest, ent EAD põhjal väljastatud ETA-sertifikaadid on aegumatud. Puidukruvide sektoris on ehitusturul täna võimalik pakkuda kahel erineval kujul CEmärgist: harmoniseeritud standardi aluseks on levinult EN 14592 ning veel lõplikult muutmata/parandamata ETAG 007, kus tuleb olla tähelepanelik detailides ning olemasolevatel dokumentidel põhinevas ajas. Nimelt on harmoniseeritud sektoris juba internetist ostetav uusversioon FprEN 14592:2018 (E), kust leiab uudisena sõltuvalt puidu liigist (kask-tamm-kuusk jms) puiduklassid (T1–T5), samuti atmosfääriklassid, kus levinud C2 jaguneb kaheks: nw-varjus (not weathered) ja w-ilmastiku (weathered) tingimustel. Projekteerimisel tasub olla põhjalik, kuna sõltuvalt ehitussõlme tüübist on määratud, kas kinnituslahendus peab olema suurem või väiksem/võrdne 2+ kontrollsüsteemiga. See määrab ära, kas meil on tegemist ehitustootega, kus CE-märgistus saab kaetud harmoniseeritud standardi või mitteharmoniseeritud standardi järgi. Juba

täna on tellija terav silm tuvastanud eksimusi, kus on alt mindud materjali või pinnakatte valikuga. Levinud eksimuseks on keskkonnaklassi valik, mis on seotud tööeaga (EOTA kirjelduses on ehitustoote tööiga rühmitatud 10–25–50–100 aasta järgi). Üheks EN 14592 standardipuuduseks on vajadus augu ettepuurimiseks, samuti onaktsepteeritud ainult 90-kraadised kruvi/poldi liited ning suurem serva kinnituskaugus. Näiteid: Kõik need loetletud faktorid on osutunud väärtustatud puitliidete lahenduses kuluartikliks, kus näiteks ilmastikutingimuse käes olevad rõdupiirded ja kandekingad on sobimatu Zn-pinnakattega ning ei ole ettekirjutuses toodud piisava tööeaga. Samuti on puitelementidest majade seinaelementide liitelahendustel tihti mitte90-kraadised liited ning siinkohal on tähtis valida ETAsertifikaadi sektorist sobiv kinnituslahendus. Sama kehtib ka terrassilaudade kruvidega kinnitamisel 30–60-kraadise nurga all, kus laua servad purunevad, kuna EN-standardi põhised kinnitustarvikud vajavad suuremat servakinnituskaugust, puit lõheneb ning kallis puitmaterjal vajab hiljem väljavahetamist kahjustunud tsoonides. Selline kokkuhoid või eksimus on tekitanud 5–10-kordse kinnitustarvikute kogumaksumuse, reaalse kahjuna, sisaldades asendatava materjali kulu, tööd ja seadmete rendiaega. Soovitus: Tutvuge ehitustoote sertifikaadiga, peatükis „kasutuskoht” on kirjas toote kasutusklass või keskkonnaklass, samuti tööiga. Tihti oleme olukorras, kus kasutusklass on >2 ja tuleb kasutada roostevaba kinnitustarvikut. Kehtiv EN puidustandardi kasutusklassi korrosioonitabel viitab kõigepealt kruvi pinnakattele või materjalitüübile (roostevaba) ning alles seejärel terasplaadi või perforeeritud plaadi/nurga tsingi pinnakihi paksusele või materjalile, mitte vastupidi. Teadliku kinnitamist soovides Enno Rahuoja SFS intec juhataja

BETOON

Uhked paviljonid püüavad pilke

arku valda kerkivad uhked betoonist bussiootepaviljonid. Idee autor ja teostaja, Peep Roosmann PR Betoon OÜ-st, lähtus põhimõttest „Kus häda näed laita, seal tule ja aita“. Kui paari aasta eest terendas Peep Roosmanni kodukülas Suurupis mitmele lapsele koolitee, sai selgeks, et lageda taeva all koolibussi oodata pole teps mitte tore. „Esimese hooga esitasime valda taotluse, ent kuna positiivset tagasisidet ei tulnud, siis otsustasime ise käed seguseks teha ja paviljonid valmis ehitada,“ meenutab Roosmann idee sündi. Mõeldud-tehtud: mehele, kelle käte jõul olid juba eelnevalt valmis saanud mitmed maakeldrid ja muudki väikerajatised ning kelle juhtimise all tegutseb PR Betoon OÜ, polnud bussipeatuse lahenduse väljatöötamine üleliia keeruline ülesanne.

Hea teada Harku valla aasta rahvahääletuse võitis ettepanek betoonist bussiootepaviljonide rajamiseks. Peatused asuvad Peeter Suure merekindlusest alguse saanud kunagise raudtee kohal.

„Olin ühes isikus nii arhitekt kui teostaja,“ meenutab Roosmann. „Üle maailma on püstitatud ka väga kolossaalseid eri materjale kombineerivaid lahendusi, ent siin oli mul kindel nägemus, milline on optimaalne suurus ja kuju. Aitas ka see, et olen terve elu betoonist väikevormidega tegelenud.“ Aga head ideed kipuvad levima ja nii sai ühest bussipaviljonist peagi kolm: sarnase kujuga lahendus püstitati pärast maanteeametiga kooskõlastamist ka Vääna ning Laulasmaa koolide

juurde. „Esimese hooga oli Laulasmaa kooli paviljon mõeldud küll Treppoja kaupluse juurde, ent Keila vallavalitsuse soovitusel sai too endale nüüd tagantjärgi hinnates paremagi paiga,“ räägib Peep Roosmann. Harku valla kaasava eelarve projekti ja avaliku küsitluse tulemusel valis Harku rahvas nüüd analoogse bussipeatuste lahenduse ka oma valda ilmestama. Oktoobrikuu lõpuks saavad püsti kaheksa paviljoni, neist kolm on tänase seisuga juba valmis. „Oleme algselt novembrisse pakutud ajakavast juba ees, praegu tundub kõik sujuvat,“ teab Roosmann. Uued bussiootepaviljonid saavad analoogse vormi Vääna kooli omaga, sõidusuunal ilmestab kujundust valatud Harku valla logo. Heade ideede ja algatuste eest anti Roosmannile äsja ka Aasta Betoonisõbra tiitel.

Milline on 2018. aasta

parim betoonehitis?

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi

Aasta betoonehitis 2018 2018

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi (hooneid ja rajatisi), mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui struktuurmaterjali eeliseid.

Konkursile võib esitada 2018. aastal tellijale üle antud betoonehitisi või neis kasutatud konstruktsioone või menetlusi. Esitajaks võivad olla füüsilised või juriidilised isikud. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija ning betooni tarnija. Vajadusel annab žürii välja eriauhindu.

Konkursi tingimusi ja ettepanekute esitamise vormi vaata:

www.betoon.org/aasta-betoonehitis/voistlusest/ konkursi-tingimused/

Lisainfo: tel 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 3. detsember 2018. Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 2019. aasta märtsikuus.

Viimsi eramu - peaauhind konkursil – „Aasta betoonehitis 2017”

ARVAMUS

Kaks miinusega!

TÕNIS TARBE EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT, ARHITEKT

Kui valik on kolme tee vahel, jätkab enamus otseteed, teisi võimalusi valimata.

lukestvast õppest, täiendõppest, ümberõppest ja lihtsalt õppimisest on palju jutte loodud. Lihtsalt õppimise tulemuslikkust hinnatakse numbritega, tavaliselt viiepallisüsteemis, vahel laiendatakse numbreid miinus- ja plussmärkidega. Olen minagi saanud tehtud tööle hinde „kaks miinusega“, mida iganes see tähendada võis! Ka täiendõppes osalemise eest saadakse punkte. Punktide saamine ei olene teadmiste omandamisest, vaid õigel ajal kohal olemisest. Ka antavate punktide arv ei sõltu teadmiste omandamisest, vaid sellest, kui kõrgelt on hinnatud lektorit ja kui populaarne on loengu teema. Ehk elukestvas õppes lõpeb hinnete alusel õppijate järjestamine gümnaasiumi lõpuga, edasi toimub areng punktide ja muude „pehmemate“ näitajate alusel. Süsteemi lahtimõtestamiseks võib kasutada kahendsüsteemi loogikat, kus on kaks selget poolust: õige versus väär, on versus ei ole. Osaled täiendõppes – tark, ei osale täiendõppes – rumal Kogu ülaltoodud loogikat aluseks võttes võiks elukestva õppe gümnaasiumijärgset tegevust lahti mõtestada: osaled täiendõppes – tark, ei osale täiendõppes – rumal. Mingiks muuks süsteemiks teisendamiseks pole selles vallas põhjust, sest hindamissüsteem ei allu kavalatele halltoonidele, vaid ongi üles ehitatud süsteemis: on – ei ole. Lihtsad skeemid, kus kaks lahtrit, on mõistetavad enamusele. Samas suur osa inimestest on tõelises kimbatuses, kui tuleb teha valik mitme võimaluse vahel. Nagu ristteele jõudmine: valik

on kolme võimaluse vahel, lisaks tagasiminek, kuid enamus jätkab otseteed, teisi võimalusi valimata. Lihtsate valikute tegemine on igati progressiivne, kuna ka arvutisüsteemid baseeruvad kahendsüsteemil. Kui juba targad, kiired ja osavad arvutid kasutavad on/ei ole-süsteemi, siis on igati õigustatud kasutada sama ka kogu ülejäänud elu hindamisel? Või kas ikka on? Spetsialist kahendsüsteemi kahvlis ehk lihtsad valemid Kas saame spetsialisti hindamisel hakkama kahendsüsteemi rakendades ehk teisisõnu lihtsate oskab/ei oska-valemiga? Või on veel midagi, mida tuleb mõõta, tunnetada ning mõista? Kas reeglina hanke kriteeriumiks olev madalaim hind ongi kogu tõde hinnast, kvaliteedist, pikaealisusest, kasutusmugavusest? Rakendades kahendsüsteemile ülesehitatud hindamissüsteemi, võime kindlasti väita – jah, on! Sest ongi ainult kaks kriteeriumi: on/ei ole! Kuid tegelikult? Maailma tunnetamine üks-nullsüsteemis, kus prevaleerib arusaam „õige/väär“, „on/ei ole“, ei pruugi olla jätkusuutlik. Elame muutuste ajal, kui kaovad vahed igipõliste, tuhandete aastate pikkuste tabude vahel, nagu soolisuse mõistes mees versus naine ja kus me ei tea, kas tänane mees on mees ka homme. Sarnaselt ootan ma pikisilmi ühiskonnas muutusi ka muudes valdkondades, sealhulgas elukestva õppe punktisüsteemis, kus „osalen täiendõppes“ versus „ei osale täiendõppes“ ei tähenda alati targaks olemist versus rumalaks jäämist.

Energo Veritas on elektrimaterjalide ja -seadmete müügiettevõte, mis pakub tehnilist konsultatsiooni ja lahenduste väljatöötamist, kaupade komplekteerimist vastavalt kliendi soovidele ja tarneid ehitusobjektile.

Kaablid ja tarvikud

Kesk- ja kõrgepingeseadmed

Madalpingeseadmed

Telekommunikatsiooni materjalid

Valgustid ja komponendid

Elektrikütteseadmed

TALLINNA KONTOR JA KESKLADU Tuisu 19, 11314 Tallinn Tel 5687 1600, info@energoveritas.ee Ladu avatud: E-R 8.00–17.00

ELEKTRIMATERJALIDE KAUPLUS TARTUS Turu 51, 50105 Tartu Tel 521 9073, tartu@he.ee Kauplus avatud: E-R 8.00–17.00; L–P suletud

ELEKTRIMATERJALIDE KAUPLUS TALLINNAS Sõpruse pst 255, 13414 Tallinn Tel 5340 9411, tallinn@he.ee Kauplus avatud: E-R 8.00–17.00; L–P suletud

ELEKTRIMATERJALIDE KAUPLUS KEILAS Paldiski mnt. 35, 76606 Keila Tel 513 3108, keila@he.ee Kauplus avatud: E-R 8.00–17.00; L 10.00–14.00

Tallinn Keila

Tartu