EhitusEST juuni 2018 by Meediapilt OÜ

EHITUSEST

P R O J E K T E E R I J A E H I TA J U U N I 2018

20 number

Suurim monteeritavast raudbetoonist ehitiste projekteerimisbĂźroo Eestis PĂ¤rnu mnt 105, Tallinn Tel: +372 667 6280 ces.consolis.com

Ehita Uponoriga:

Smatrix PRO Üks juhtimisseade erinevat tüüpi hoonete ja erinevate tsoonide kiirguskütte ja – jahutuse juhtimiseks.

Energiatõhususe optimaalsus: kohandab automaatselt igale hoonetüübile vajatavat ideaalset energiahulka Kasutatavuse optimaalsus: mitmetsoonilised funktsioonid kuni 192 ruumile; lihtne paigaldada ja käsitseda Jõudluse optimaalsus: hoone ühtsesse haldussüsteemi integreeritav kiirguskütte- ja jahutusfunktsioone hõlmav moodne tehnoloogia

www.uponor.ee

KVALITEETSED GENIE TÕSTUKID Müük Gert Kull tel:+372 558 4665 gert.kull@simeri.ee

www.simeri.ee

Hooldus ja varuosad Kaspar Kõll tel: +372 5812 2710 kaspar.koll@simeri.ee

E-mail info@simeri.ee

SISUKORD

Materjalitootjate I kvartal: müük sarnaneb mullusega lk 4 Andrei Novikov: ka planeeringute tellijad saavad tähtajad lk 6–9 Liitude uued juhatused ja tulevikuplaanid lk 10–11 Ivo Jaanisoo: rakendusaktid muutuvad ja arenevad lk 12–13 Teedeehitus: Haabersti ristmiku ehitus finišisirgel lk 16–19 Seadus: klaasfassaadid ja standardid lk 20 Katuseuudised: kutseeksamite korraldus lk 22–23 Uudis: näitus ehituse sajandist ja betoonpõranda juhend lk 24–25 Betoonimeister käivitas uue tehase lk 26

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT ISSN 2382-8382

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

• tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

PEIKKO EESTI OÜ

Peterburi tee 75A Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

E H I T U S M AT E R J A L I T O O TJ A D

Materjalide müük samal tasemel eelmise aastaga Ehitusmaterjalide müük

2018

I kvartal, mln eurot

2017

120

105,1

2016

100 2015 80

66,1

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALDE TOOTJATE LIIT, TEGEVJUHT

änavuse esimese kvartali ehitusmaterjalide müügitulemused on võrreldavad eelmise aasta sama ajaga. Kokkuvõttes ollakse pisikeses plussis (+4%), aga Eesti-sisene müük on pigem väikeses miinuses. Siin on meil vastuolu ehitusettevõtetega, kelle müük kasvas Eestis väga olulisel määral. Statistikaameti ehitiste ehitusja kasutuslubade andmetele toetudes võib eeldada, et I kvartalis oli palju ehitiste lõpetamist, seega vajati rohkem viimistlusmaterjale. Sellega oleks seletatav üldehitusmaterjalide müügi tagasihoidlikum tulemus võrreldes ehitusmahtudega. Ekspordis tubli kasv Ekspordi kasv oli suurem, ületades 10% piiri. Tavapäraselt on kõige suuremad eksportijad meil ehitusvahtude tootja OÜ Krimelte, ventilatsioonitoodete valmistaja AS ETS NORD, puidust avatäidete tootja AS Jeld-Wen Eesti ja klaasfassaadide ettevõte AS Metus-Est, kelle toodangust enamik Eestist välja läheb. Üldisemas plaanis on edukad

39 40 20 0

MÜÜK

kasvas esimeses kvartalis ehitusmaterjalide müük võrreldes mullusega. eksportijad kaks suuremat ehitustoodete rühma – avatäidete tootjad: Saint-Gobain Glass Estonia, AS Klaasmerk (klaastooted), AS Metus-Est, AS Malmerk Fassaadid (klaasfassaadid), AS Jeld-Wen Eesti, AS Viking Window, OÜ T-Tammer, AS Saajos, AS Saku Metall Uksetehas (aknad ja uksed) jne; betoonelementide tootjad: AS TMB, AS Lasbet Tootmine, AS Muuga Betoonelement, AS Betoneks ning

EKSPORT

EESTI

AS E-Betoonelement; nende kõrval on ekspordimahte kasvatamas ka AS Talot. Tänavuaastastes prognoosides on ehitusmaterjalide tootjad jäänud tagasihoidlikuks. Kuna eelmise aasta müügimahtude kasv oli väga hea, siis võiks rahul olla ka eelmise aastaga samaväärse tulemusega, aga loodame siiski, et ehitusmahtude hoogne kasv tõmbab senisest enam kaasa ehitusmaterjalegi. Tootmissisendid kallinevad Mured on valdkonnas ikka samad – erinevate tootmissisendite hoogne kallinemine. Kui põlevkivi töötlejaile tuli riik appi ja vähendas otsustavalt kaevandamisõiguse tasumäära, siis tulemus on põlevkivitööstuse elavnemises näha. Samasugust kaevandamisõiguse tasumäärade alandamist vajavad ehitusmaterjalitootjad.

Tolmu- ja veekindlad pöördlaserid (IP67), tegevusulatusega kuni 600m • Smart Target/Smart Target Lock funktsioonid. • Vastuvõtja, millel kiire püüdmise funktsioon. • Automaatne kõrguse monitooring. • Vastab ISO 17123-6 standardile. • Horisontaal ja vertikaalkasutus. • Töötemperatuur -20...+50OC. • Kaugjuhtimispult.

Telefonimüük 6511 222; www.wuerth.ee/esindused

Tallinn: Liimi3a, Peterburi tee 81, Veerenni 51• Assaku: Vana tartu mnt 85•Laagri: Linamäe tee 2 Haapsalu: Tallinna mnt 80 • Jõgeva: Tallinna mnt2e • Jõhvi: Jaama49 • Keila: Paldiski mnt 35 • Kuressaare: Kalevi põik 1 • Kärdla: Kõrgessaare mnt 45d • Narva: Vahtra 5 • Paide: Pärnu 126 • Põlva: Jaama 16d • Pärnu: Savi 3 • Rakvere: Niine 4a • Rapla: Kastani 6 • Sillamäe: Kesk 6 •Tartu: Riia 175, Turu 51 •Valga: Metsa 21 • Viljandi: Reinu tee 23 • Võru : Pikk 21

I N T E R VJ U U

Linn kehtestab tähtajad planeeringutega venitajatele Arendajate ja ehitajate lõputule võitlusele Tallinna ehitusplaneeringute tähtaegade venimise üle ei paista leevendust. Tähtajad saavad hoopis planeeringute tellijad ise. TEKST: TANEL RAIG

Möödunud sügisest linna ehitusvaldkonna eest vastutav abilinnapea Andrei Novikov ning alles mõned kuud tagasi arhitekti ametist linnaplaneerimise ameti juhiks asunud Ignar Fjuk ütlevad, et suur osa detailplaneeringutest paisuvad aastatepikkuseks planeeringu tellijate enda venitamistaktika tõttu. Novikov loodab olukorra paranemist äsja ametisse asunud uue linnaplaneerimise ameti juhi Ignar Fjuki ettepanekust määrata ameti esitatud märkuste sisseviimiseks tähtaeg ka planeeringu tellijatele. Tähtajast mittekinnipidamisel planeeringu menetlus katkestatakse. Novikov avaldab intervjuus, et planeeringu protsessi lühenemist võib loota ka juhul, kui õnnestub sisse viia seadusemuudatus, et kõik planeeringu ot6

sused ei pea enam käima läbi volikogu, vaid otsustusõigus delegeeritakse linnavalitsusele. Detailplaneeringute algatamise ja kehtestamise tähtajad ei suuda kuidagi mahtuda seadusega ettenähtud 30-päeva sisse. Milles on probleem ja kas seda probleemi on võimalik lahendada, et tähtajad ikkagi oleksid maksimaalselt 30 päeva?

Andrei Novikov: Pahameel planeerimisprotsessi üle on paljuski õigustatud. Kui vaatame suurema ehitusprojekti kogukestvust, siis planeerimisprotsess on pikem kui ehitus ise. Kuna aeg on raha ja eriti suurarenduste puhul on see suur raha, siis mida lühemaks planeeringute protsess suudetakse teha, seda õnnelikum on arendaja. Kuid planeerimise käigus kujundatakse meie ühist avalikku ruumi ja seadusandja on ettenäi-

nud protsessid. Paraku on seaduses endas vastuolud. Planeeringu algatamiseks on ette nähtud 30 päeva, kui aga algatamiseks on vajalik keskkonnamõjude hindamine, siis ka selleks on 30-päeva aega. Selliseid vastuolusid on veel terve rida. Kuid on ka probleeme, mis sõltuvad mitte nii väga linnaplaneerimise ametist, vaid projekteerijatest ja arhitektidest, kes saavad ametilt märkusi paranduste tegemiseks ja peaksid need parandused sisse viima. Kui linnaplaneerimise ametil on tähtajad, siis planeeringu tellijal tähtaegu paranduste tegemiseks ei ole. Näiteks üks korteriühistu kaebas, et linnaplaneerimise amet ei suuda tema ehitusluba välja anda. Uurimisel selgus, et juba aasta tagasi olid tehtud märkused, mida projekteerija ei olnud aga sisse viinud. Tellijale ütles projekteerija, et tulevad pidevalt uued märkused. Sellise olukorra paran-

Andrei Novikov. Foto: Scanpix

damiseks hakkab linnaplaneerimise amet katsetama ka planeeringu tellijatele tähtaegade andmist paranduste sisseviimiseks. Kui tähtaeg ületatakse, siis planeerimismenetlus peatub. Ehitusettevõtete liit on teinud ettepaneku, et detailplaneeringu algatamise otsuse tähtaeg võiks maksimaalselt olla kuni 3 nädalat. Kas selline tähtaeg on seadustest tulenevate vastuolude tõttu ebareaalne? Ma arvan, et see on ebareaalne. Planeerimisseadus on ühene kõigile omavalitsustele ja loob kõigile ühesugused raamid. Kuid ehitusturg on Tallinnas ja väiksemates omavalitsustes väga erinev. Kui väiksemas omavalitsuses on planeeringuid ehk kord või paar aastas, siis Tallinnas tuleb planeeringuid iga nädal ja siin nii lühikesi tähtaegu ei ole võimalik täita.

Kas planeerimisseadust tuleks muuta? Seadust tuleks muuta paindlikumaks ja anda omavalitsustele delegeerimisnormid. Näiteks, kui on tegemist keskkonnamõju strateegilise hindamisega, siis see peab käima läbi volikogu. Kuid see pikendab protsessi 2–3 kuu võrra. Ma arvan, et see ei ole mõistlik ja selle võiks delegeerida linnavalitsusele. Kui vaadata linnavolikogu istungite päevakordi, siis pooled punktid on seal planeeringualased. Kuid need punktid on tehnilised ja ei anna volinikele tegelikult valikuvõimalusi. Lõpuks otsustab volikogu selle üle, kas keegi saab ehitada 5 meetrit pikema maja või väikese abihoone. See ei ole ratsionaalne. Delegeerimisnormide seadusesse kirjutamisega hoiaks planeerimisprotsessis kokku mitu kuud.

Ehitusettevõtete liit on teinud ka ettepaneku, et detailplaneeringute protsessi juhtimine peaks olema ühe linnaplaneerimise ameti spetsialisti käes, kes lahendab ka linna erinevate ametite tehtud märkuste vastuolud.

Selle märkusega olen nõus. On olnud lahkarvamusi erinevate ametite vahel. Täna ei ole ehitusmääruses selgelt lahti kirjutatud, kes lahendab näiteks transpordiameti, kommunaalameti ja linnaplaneerimise ameti vahelisi lahkarvamusi. Uude ettevalmistatavasse ehitusmäärusesse ongi eesmärk kirjutada, et lahkarvamused lahendab läbirääkimiste või otsustamise teel linnaplaneerimise amet. Märkusi tehakse ka erinevatel aegadel. Igale ametile on antud maksimaalne aeg, mille jooksul ta võib

I N T E R VJ U U

märkusi teha. Me ei tolereeri, ja palume sellistest näidetest alati teada anda, kui tehakse parandusi, mida oleks võinud juba dokumentide esimesel läbivaatusel näha. Kui dokumendid on esimesele läbivaatusele antud, siis ametnik peaks esitama kõik märkused, mida ta näeb. Teisel korral ta neid märkusi enam esitada ei tohiks. Teisel korral on märkused õigustatud vaid juhul, kui mõni teine amet on välja toonud mingi olulise asjaolu ja sellest lähtuvalt peab varasemaid märkusi muutma. Kuidas suhtuda märkustesse, millega nõutakse detailplaneeringus täpseid tehnilisi lahendusi, mis olemuselt peaksid kuuluma ehitusprojekti juurde – näiteks kõnnitee äärekivide kõrguse määramine? Iga planeering on rätsepatöö ja igat juhtumit tuleb vaadata eraldi. Näiteks vanalinnas, kus kõnniteid ei eksisteeri, võib ju kõnnitee nulltaseme määramine olla õigustatud. Üldjuhul aga arvan, et märkuste detailsuse tase kindlasti ei peaks olema nii kõrge. Tahate hakata lahendama külaliskorterite probleemi. Milles seal probleem peitub? Sisuliselt tehakse kortereid sinna, kuhu ei ole võimalik teha – kas parkimisnormatiivide tõttu, vähese valguse või liigse müra tõttu. Sama asi oli ka 2007. aasta buumi ajal. Ka siis hakkas tulema erinevaid skeeme, kuna rahvas ostis valimatult kõike. Ka praegu on seda täheldada. Ja ärimaast ei üritata teha elamumaad planeerimisprotsessi käigus, vaid üritatakse läbi ajada projekteerimistingimustega. Tehakse äripinnad, kuid hiljem peale vaadates on tegu korteritega. Kuid sellised korterid lähevad nagu soojad saiad.

päevaga peaks algatama detailplaneeringu. On ka suurarendusi, mis niimoodi kortereid müüvad. Võtame näiteks Meerhofi Pirita teel. Osa kortereid on äripinnad ja arendaja kirjutab, et võib osta äripinnana ning hiljem linnaplaneerimise ametilt taotleda korteriks tegemist. Kuid on põhjused, miks teatud kohtadel on äripinnad, mida püütakse maha müüa korteritena. Reeglina ei ole need põhjused lahendatavad. Praegu takistavad selliste pindade korteritena müüki ainult pangad, kes ei anna sellise ostu finantseerimiseks laenu. Kuidas te külaliskorterite probleemi lahendate? Siin on seadusandlikud võimalused – kehtestada nõuded, mis esitatakse külaliskorteritele ja millised on tingimused korteritele. Üks võimalus on ka välistada külaliskorterid planeerimismenetluses. Viimati tegime regionaalministrile ettepanekud seadusandlikeks muudatusteks kuu aega tagasi. Ma arvan, et täna on muudatused igati õigustatud. Mõneski kohas puuduvad hoovad, et ohjeldada buumiaegset kapitalismi. Piiranguks on ainult pankade krediidipoliitika, kuid see ei ole normaalne. Milline peaks olema ideaalis ehitusplaneeringu protsess Tallinna linnas? Ideaalis peab see olema sujuv alates hetkest, kui planeeringu taotlus on sisse antud. Planeeringu tellija peab ka mittespetsialistina aru saama tehtud märkuste loogikast ja põhjendustest, miks märkus

on tehtud. Märkusi tehakse kogu protsessis vaid ühel korral. Kui tekib erinevate ametite seisukohtades vastuolusid, siis mitte planeeringu taotleja ei pea jooksma ühest ametist teise ja üritama probleemi lahendada, vaid on ameti spetsialist, kes vastuolud lahendab ja annab planeeringu tellijale lõpliku seisukoha. Mida te ootate linnaplaneerimise ameti uuelt juhil Ignar Fjukilt? Minu palve talle, kui ta ametisse astus, oli vaadata üle süsteem ja kõik tööprotsessid. Ignari näol on tegemist praktikuga, kes on tulnud ametisse väljastpoolt. Lisaks sellele, et ta on väga hea spetsialist, ongi tema suurim väärtus väljastpoolt tulev nägemus. See peaks aitama analüüsida ja parandada praegusi tööprotsesse ja leida, kas annab tänast süsteemi efektiivsemaks muuta. Eesmärk on, et linnaplaneerimise ameti tööprotsessid oleksid üheselt mõistetavad ja ei tekitaks sedavõrd palju peavalu, nagu nad praegu tekitavad. See on kõik, mis ma temalt ootan. Millised eesmärgid te endale seadsite, kui eelmisel aastal astusite aselinnapea ametisse, vastutades Tallinna ehitusvaldkonna eest? Esimene eesmärk oli saada heaks spetsialistiks selles valdkonnas. Olen küll linnasüsteemis aastast 2005, kuid praegune valdkond on väga spetsiifiline. Kui oled jõudnud spetsialistina teatud tasemele, siis on võimalik sisse viia muudatusi, et need ei oleks laest võetud, vaid teadlikud muudatused. Vajadusel muudan ka poliitikat. Poliitiliste suundade muutmise all võib olla külaliskorterite probleemi lahendamine või sotsiaalse infrastruktuuri vajadus, mis on praegu eriti terav.

Kesklinn jääb ühistranspordile

bilinnapea Andrei Novikov ütleb, et ei ole autode vastane, kuid kesklinn jääb tema kinnitusel tulevikus siiski ühistranspordile. „Ma näen, et kesklinn on tulevikus suuresti ühistranspordil põhinev. Juba tänane tänavavõrk töötab maksimaalkoormusel,“ ütleb Novikov. Statistika järgi lisandub aga aastas tänavatele 5% autosid juurde ja see on Novikovi sõnul murekoht. Ta räägib, et linnaplaneerimise amet mõtleb praegu tõsiselt parkimisnormatiivide vähendamise peale. Kui praegu teeme kesklinna uusarendusi, siis peame sinna juurde tegema ka kolmekor-

Novikovi vastutusala Linnale kuulub umbes 1000 hoonet Nende seas on ca 250 kooli ja lasteaeda, 100 erinevat spordi- ja noorsoovaldkonna hoonet, 40 sotsiaalhoolekande ja terviseasutuse hoonet, suurusjärgus 35 elamut Linna tänavate pikkus on üle 1000 kilomeetri ja kergliiklusteid on 273 kilomeetrit Olemasoleva põhivara aastane amortisatsioon on suurusjärgus 35 miljonit eurot Tallinna linna lähiaastate suurimad ehitusobjektid: Tallinna Linnateater, uued objektid Tallinna loomaaias, Salme kultuurikeskuse renoveerimine, Mustamäe kultuurikeskuse Kaja renoveerimine, Tallinna botaanikaaia palmimaja renoveerimine, Kalevi staadion, Kadrioru staadion, Iru hooldekodu, Haabersti ja Mustamäe sotsiaalkeskused, Tallinna Haigla, Tallinna linnahall, Teatri väljak, Reidi tee, Gonsiori tänav, Mustakivi tee läbimurre Kase tänavani, kergliiklustee rajamine Ülemiste ühisterminali

ruselise parkla – mõelda, milline liikluskoormus sellega juurde tuleb. Linn lihtsalt seisaks. Juba täna on linn suhteliselt piiri peal ja maju ei ole võimalik laiali lükata, selgitab Novikov. „Muid variante ei ole, kui teha mingeid prioriteete ühistranspordile, olgu need bussirajad või trammiliikluse tihendamine. Ma ei ole autode vastu, kuid objektiivne reaalsus on, et kesklinn saab olla ühistranspordil põhinev,“ ütleb Novikov. Tema sõnul suunatakse seda ka parkimistasudega. Juba praegu on Lasnamäelt kesklinna tulla odavam taksoga, kui maksta kesklinnas parkimise eest.

ÜKS KÜSIMUS Tallinna lahte planeeritakse kolme ulmeprojekti, milline neist teie arvates teostub: Märt Sultsi kasiinosaar, Tauno Kangro Kalevipoja kuju, Tallinn-Helsingi tunnel? VASTUS Andrei Novikov, Tallinna abilinnapea Kõige reaalsem nendest on kasiinosaare projekt. See eelnõu võib minna juba enne suvepuhkust linna volikogusse. Kusjuures, kui oleksite seda küsinud aasta tagasi, siis suhtuksin sellesse nagu 90% Tallinna elanikest – kui ulmeprojekti. Minu jaoks on see hea koolitus, et nii mõnigi idee, millesse alguses suhtud teatud huumorimeelega, võib saada reaalseks. Tallinn-Helsingi tunnel on minu jaoks natuke ulmeprojekt. Kuid ma tahaks, et see realiseeruks, siis oleks ka Rail Balticul rohkem jumet. Tunnel tekitaks teise olukorra Tallinna jaoks. Realiseeruks Talsinki mõte koos ühiselt toimiva lennuliiklusega. Regiooni tekiks teine miljonilinn Peterburgi kõrval. See oleks suur läbimurre, kui tunnel tuleks.

KOMMENTAAR:

Ka tellijad peavad suhtumist muutma IGNAR FJUK

TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMETI JUHATAJA

etailplaneeringute venimine ei tulene ainult sellest, et omavalitsusel ei ole menetlusjõudu või et saaks efektiivsemalt. Need asjad muudaks vähe. Põhiline lähtekoht on suuremad soovid, kui seda võimaldavad seadusruum, kehtivad planeeringud ja naabrid. Ka arhitektid ei arvesta konteksti. Tullakse nt planeeringuga, kus soovitakse rajada üksikud pereeramud kortermajade keskele. Selle üle vaidlemine ja planeeringu järk-järgult muutmine võtab aega. Planeeringute tellijad peavad muutma oma suhtumist. Sellega on seotud plaan, et paneme ka arenduste tellijatele tähtajad, mille jooksul peab sisse viima ameti märkused. Olen ka ise arhitektina olnud seisus, et saan menetluses märkused ja lähen parandustega tagasi alles aasta pärast. Linnale on kehtestatud planeeringu otsuse tegemiseks 30-päevane tähtaeg, ent asi võiks olla sümmeetriline. Kui amet on teinud märkused, siis on planeeringu taotlejal aega 30 päeva need sisse viia. 30 päeva möödumisel on võimalik taotleda ajapikendust või menetlus katkestatakse. Olen nõus, et märkusi peaks tegema ühekorraga. Samas on planeeringuga seotud palju instantse, kes teevad märkusi, samuti naabrid – nad ei esita märkusi sünkroonis. Ei tohi ka tekkida olukorda, kus tellijale öeldakse, et otsuse tegi komisjon ja seetõttu ei oska ametnik menetlejana otsust põhjendada. Kui midagi ütled, siis pead ka vastutama. On mitu näidet, kus olen tagasi kutsunud varasemad linna seisukohad, kuna need ei ole olnud seadusandlusega kooskõlas. 9

UUDISED

EKEL-i aastakoosolekul valiti liidule uus juhatus

esti ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) aastakoosolekul valiti liidule järgnevaks kaheks aastaks juhatus, kuhu kuuluvad Merike Rannu (K-Projekt AS), Heiki Meos (EstKonsult OÜ), Kaitis Väär (Novarc Group AS), Maidu Saar (TARI AS), Johann-Aksel Tarbe (Arhitekt Tarbe OÜ), Keijo Vaher (Sweco Projekt AS), Tiit Kerem (Inseneribüroo Telora OÜ), Riho Milva (Roadplan OÜ) ning Andres Piirsalu (Entec Eesti OÜ). Esimeheks valiti on Tiit Kerem, kes on varem olnud ka Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühingu juhatuse esimees ja aseesimeheks

Keijo Vaher. Aaastakoosolekul tehti kokkuvõtteid möödunud aastast ja seati sihte tulevikuks. Olulisimate strateegiliste tegevussuundadena nähakse ehitusvaldkonna ärikultuuri mõjutamist, seadusloomes osalemist ning ehituskonsultatsiooniteenuse kvaliteedi tõstmist. Muuhulgas on plaanis on jätkata konkursi „Aasta ehitusprojekt” korraldamist, koguda statistikat ning anda välja trükiseid, arendada koostöökontakte (muuhulgas osaletakse Berliinis toimuval FIDIC aastakonverentsil), jätkata koolituste korraldamist (projekteerimise juhtimise seminar, vastutuskindlustu-

se seminar, tellija koolitus omavalitsustele, koolitused energiatõhususe miinimumnõuete osas). Oluline on ka koostöö arendamine ülikoolide ja teiste erialaliitudega (EEL, EEEL, EKVÜ, arhitektide liit, Betooniühing, KTK, TKL jne). Lisaks eelnevale jätkab EKEL 2018. aastal ehitusprojekti standardi EVS 932:2017 kasutuselevõtu toetamist, viies läbi tutvustavaid seminare (aasta alguses alustati koolitustega arhitektide liidule ja sisearhitektide liidule). Lisaks plaanitakse aidata kaasa liginullenergianõuete tutvustamisele ning toetatakse digiehituse võimaluste tutvustamist.

Teraskatused otse tootjalt! • terasest katuseprofiilid • terasest seinaprofiilid • terasest kandvad profiilid • vihmaveesüsteemid • turvaelemendid (lumetõkked, sillad, redeled jpm) • lisatarvikud • liistprofiilid (vastavalt kliendi poolt esitatud spetsifikatsioonile) • katuseaknad

www.karukatus.ee TALLINN Kopli 72, Tallinn 10412 Tel: 6446 258 / GSM: 5238 965 E-post: karukatus@karukatus.ee

TARTU Ringtee 25, Tartu 50105 Tel/fax: 7349 300 / GSM: 5562 9613 E-post: tartu@karukatus.ee

RAKVERE Rägavere tee 48, Rakvere 44312 Tel/fax: 3242 298 / GSM: 5819 1711 E-post: rakvere@karukatus.ee

Omanikujärelevalve ja ehitusjuhi dokumendid uuenevad Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) juures tegutsev töörühm on üle vaatamas „Omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimusi ja näidislepingut” ning „Ehitusjuhi käsunduslepingu üldtingimusi”. Nii omanikujärelevalve kui ehitusjuhi temaatika kuuluvad ehituskonsultatsiooniteenuste alla, nagu ka projekteerimine. „Üldine probleem on Eestis praegu omanikujärelevalveteenuse ebaühtlane kvaliteet,“ märkis EKEL-i tegevjuht Kalle Karron. „Meil oleks vaja dokumenti, kus kõik omanikujärelevalve tegevused oleksid üheselt arusaadavalt kirja pandud.“ Karroni sõnul ei pea dokument olema tingimata standard, selle asemel kaalutakse ka EKEL-i

poolt väljaantava juhendmaterjali loomist: „Töörühmas mõeldakse ja arutatakse praegu ka standardi „Omanikujärelevalve tegemise kord” vajalikkuse üle. Standardi koostamine on üldisem, lepingutingimused aga konkreetsed. Lepingutingimusi tuleb uuendada, sest vahepeal on hakanud kehtima uus ehitusseadustik.“ EKEL-i hinnangul standard ise kvaliteeti ei paranda, küsimus on selles, kuidas hea tava ühiskonda jõuaks: „Tuleks kindlasti teha ka koolitusi, et tellijat harida.“ Töörühma kuuluvad Kalle Karron (EKEL), Valter Napits (Inseneribüroo Telora OÜ), Riho Oras (Conviso OÜ), Vladimir Issakov (Tallinna Linnaehituse AS) ja Tarmo Sikk (Ehituskorralduse OÜ).

Omanikujärelevalve: Jälgib, et ehitatakse ehitusprojekti järgides.

Ehitusjuht: On nt ehituse tellija-konsultant või professionaalne ehitusjuht, kes esindab tellijat kõigis ehitusprotsessi etappides: Vajadusuuring Ehitushanke planeerimine Projekteerimise ettevalmistamine Projekteerimise juhtimine Ehitamise ettevalmistamine Ehitusprotsessi koordineerimine ehitustellija esindajana Ehituse vastuvõtmine ja kasutuselevõtt

ISOVER FACADE UUES KUUES!

FACADE tootel on tõstetud UV-kindlust ning vähendatud veeaurutakistust. Uuendatud ilmastikukindlates pakendites on FACADE tootel endiselt väga hea soojusisolatsioonivõime, vetthülgav ja tuld mittelevitav pinnakate. Uuri lähemalt, miks ISOVER FACADE on kõige õigem lahendus kasutamiseks nii uusehitistel kui ka renoveerimislahendustes www.isover.ee/facade

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused

EHITUSSEADUSTIK

Rakendusakte tuleb te ja muu analoogse tegevuse näol. Seetõttu tuleb rõhutada ka teiste osapoolte, nagu näiteks erialaliitude ja teadusasutuste tänuväärt tegevust ehituskvaliteedi järjepideval tõstmisel.

IVO JAANISOO MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM EHITUSTEGEVUSE VALDKONNAJUHT

hitusseadustik on olnud jõus peaaegu kolm aastat. Arvestades keskmise ehitise elukaart, hakkavad kasutusse jõudma ehitised, mille projekteerimist alustati pärast ehitusseadustiku jõustumist. Seega on seadustiku rakendajate tagasiside alusel tekkimas tervikpilt sellest, kuidas seadustik toimib ning millised on arenguvõimalused. Arvestades pidevalt muutuvat elukeskkonda, peab ehitusvaldkonna hea tava ning selle rakendamist võimaldav regulatsioon olema võimalikult paindlik ja kujunenud olukorda arvestav. Ehitamise tehniline regulatsioon sisaldub eelkõige ehitusseadustiku rakendusaktides. Just tehnilisest küljest on ehitussektor pidevas ja üha kiirenevas muutumises, millest omakorda tuleneb vajadus rakendusaktide sisu regulaarseks uuendamiseks: allolevalt on toodud rakendusaktid, mis on peagi muutumas. Lisaks neile on aga ehitusseadustikus veel mitmeid rakendusakte, mille osas käib pidev praktika jälgimine ja üksikute täienduste kavandamine. Ehitiste ja ehitamise kvaliteedi huvides õigusloomest mitte vähem tähtis on hea tava ja ühtlase rakenduspraktika arendamine standardite, erialaste juhendite, koolitus-

RAKENDUSAKTID JA UUED NÕUDED: Majandus- ja taristuministri määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 1. jaanuaril 2019. a jõustuvad uued energiatõhususe miinimumnõuded nii uute hoonete püstitamisel kui ka olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel. Uute nõuete kohaselt kohaldub riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutuses või omandis oleva uue hoone püstitamisel liginullenergiahoone (A-energiaklass) nõue. Ülejäänud püstitatavad hooned peavad vastama madalenergiahoone (B-energiaklass) tasemele. Olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel kohaldub C-energiaklassi nõue. Kõi k hooned peavad A-energiaklassi nõudele vastama alates 1. jaanuarist 2020. Ülemineku hõlbustamiseks täiendatakse energiatõhususe miinimumnõudeid. Kõige mahukam täpsustus puudutab väikeelamuid, mille nõudeid leevendatakse köetava pinna suuruse põhjal. Liginullenergiahoone nõude täitmise osas tehakse mitmeid erandeid, et tagada nõuete otstarbekus ja põhjendatus. Näiteks ei pea liginullenergianõuet täitma juhul, kui taastuvelektri tootmissüsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. Määruse muudatus jõus-

tub prognoositavalt 2018. aasta teises pooles.

Majandus- ja taristuministri määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning majandus- ja taristuministri määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ Eestis lähtutakse energiatõhususe näitaja määramisel kogu energiakasutusest. Seetõttu on oluline, et arvutuslikud ja tarbimisandmetel põhinevad energiamärgised oleksid võrreldavad. Võrdlusanalüüside põhjal saab arvutuslike prognooside täpsust viia lähemale tegelikele andmetele. Selleks täpsustatakse arvutustes kasutatavaid hoone tüüpilise kasutuse andmeid ning nähakse ette konkreetsemad nõuded joonsoojusläbivuste ja õhulekkearvude määramiseks. Energiatarvitid, millega arvutusliku energiamärgise määramisel ei arvestata, on edaspidi võimalik tarbimisandmetel põhineva energiamärgise määramisel kõrvale jätta. Arvestada tuleb siiski seda, et tulenevalt hoone kasutaja tarbimisharjumustest, seadmete tarbimisvajadustest ning hoone kasutusintensiivsusest võib tarbimisandmetel põhinev energiamärgis oluliselt erineda arvutuslikust energiamärgisest. Eelnevalt nimetatud täienduste mõjul peaks tarbimisandmetel põhinev märgis senisest selgemini väljendama hoone tarbija rolli ja oleks seeläbi oluliseks infoallikaks just hoone kasutajale. Määruste tõhusa rakendamise tagavad ka juhendmaterjalid, mis on avaldatud KredEx-i koduleheküljel. Määruste muudatused jõustuvad energiatõhususe regulatsiooni muudatus-

muuta ja arendada paketi osana prognoositavalt 2018. aasta teises pooles.

Kavandatav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Hoone sisekliima ja õhustuse nõuded“ Hoone sisekliima ja õhustuse nõuete määruse välja töötamise vajadus on tekkinud seoses teema aktuaalsuse ja direktiivi 2010/31/ EL suunistega, mille kohaselt ei tohi hoone energiatõhusust saavutada sisekliima arvelt. Praegu sisalduvad hoone sisekliima nõuded ebaühtlaselt paljudes erinevates õigusaktides. Teema olulisuse tõttu, samuti õigusselguse huvides, tuleb soojuslikku mugavust, niiskustehnilist turvalisust, ventilatsiooni, heliisolatsiooni, valgustust, radoonitaset ja teisi sisekliima aspekte käsitleda terviklikult. Määrust koostatakse ning see jõustub prognoositavalt 2019. aastal. Kavandatav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ Puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete määruse eesmärk on tagada, et puuetega inimesed saaksid ehitisi kasutada takistusteta. Määrus kohaldub ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust või mille puuetega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded tulenevad planeeringust. Samuti kohaldub määrus asulasisesele avalikult kasutatavale teele. Määruse eelnõu osas on siseriiklik konsensus saavutatud. Määrus kehtestatakse pärast Euroopa Liidu liikmesriikide poolset kooskõlastamist. Lisaks eelpool kirjeldatud teh-

Arvestades muutuvat elukeskkonda, peavad regulatsioonid olema paindlikud.

nilise sisuga rakendusaktidele on uuendamisel erinevate ehitusega seotud tegevusalade regulatsioon, mille väljund on aluseks ehitise ja ehitamise kontrollimisele avaliku võimu poolt. 2017. aastal jõustus ehitusala kvalifikatsiooninõuetega tegevusalasid täpsustav ettevõtlusja infotehnoloogiaministri määrus nr 61. Selle koostamise raames toimunud avalikel aruteludel tõstatati vajadus korrastada ka nende ettevõtjate tegevuse aluseks olev regulatsioon. Majandus- ja taristuministri määrus nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“

Määrus nr 115 on vahetus seoses ehitisregistrisse esitatavate andmete kvaliteediga, samuti sõltub nõutavatest ehitusdokumentidest avaliku võimu töö tõhusus ehitiste ja ehitamise kontrollimisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustas hiljuti tööd ehitisregistri efektiivsuse uuele tasemele viimisega. Sellega kaasnevalt on vajalik ka õigusaktide ülevaatamine. Praegu toimub määruse ideekavandi ja seletuskirja koostamine, mille järel kaasatakse protsessi rohkem osapooli. Määruse muudatus jõustub

prognoositavalt 2019. aasta esimeses pooles.

Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 2017. aastal jõustus standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“, mis käsitleb varem kehtinud standarditega võrreldes ulatuslikumalt ehitusprojekti koostamise sisulisi aspekte. Määruses nr 97 ei reguleerita ehitusprojekti sisu, kuid selle nõuete täitmine saab toimuda eelkõige siis, kui järgitakse head tava, sealhulgas eelnimetatud standardit. Määruse põhimõtteline sisu vaadatakse üle ja uuendatakse, arvestades muutunud head tava ja asjaolu, et määruse kehtivuse ajal on ka projekteerimise olemus oluliselt muutunud (näiteks digitaliseerimise tõttu). Määruse muudatus jõustub prognoositavalt 2019. aasta esimeses pooles. Majandus- ja taristuministri määrus nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ Ehitiste ja ehitamise kasvava keerukuse tõttu on omanikujärelevalve ja muu ehitustellija erialase nõustamine hädavajalik selleks, et tagada asjatundlik ehitamine ja elukeskkonna kvaliteet. Selline nõustamispraktika on laialt levinud Põhjamaades ja LääneEuroopa riikides. Eesti ehitusturu esindajate hinnangul on omanikujärelevalve tegemise praktika ebaühtlane. Tõenäoliselt tuleb paralleelselt tegeleda nii hea tava arendamisega kui õigusaktis sätestatud eesmärkide ja nõuete täpsustamisega. Määruse muudatuste ideekavandi koostamine algab aasta lõpus, muudatuste jõustumist prognoosime 2019. aasta lõppu.

REKLAAMTEKST Kaspar Ots juhib CES AS-i, kus töötavad professionaalid. Foto: Raul Mee

CES:

rahvusvaheline kogemus loeb Rahvusvahelisse kontserni Consolis kuuluv CES AS on Eesti suurim projekteerimisbüroo, mis tegeleb monteeritavast raudbetoonist ehitiste projekteerimisega. Ettevõte juht Kaspar Ots räägib, et kvaliteetset projekteerimisteenust pakuvad siinsamas Eestis ettevõtte 51 inseneri.

Kui suur tegija on Consolis Euroopa mõistes ja milline on kontsernis CES-i roll?

Consolis on Euroopa suurim monteeritavast raudbetoonist täislahenduste pakkuja ja eelpingestatud betoonelementide tootja. CES (Consolis Engineering Services) pakub Eestis projekteerimisteenust Consolis kontserni ettevõtetele ja klientidele. 92–93 % meie teenustest läheb Eestist välja ja see 8%, mis järgi jääb, on seotud peamiselt projekteerimistöödega E-Betoonelemendile, kes kuulub samuti Consolis Gruppi. Kus on teie põhiturud ja millised eesmärgid CES-i ees seisavad?

Täna tegutseme peamiselt Soome, Rootsi ja Taani suunal. Suurim kasv on hetkel Soome turul. Sealne majandus kasvab ja samamoodi nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele. CES-i eesmärk on pakkuda kvaliteetset ja efektiivset projekteerimisteenust, kasuminumber tuleb aga kontserni tehastest, seega toimetame pisut teistel alustel kui äriühingud tavaliselt. Meie risk on pigem ressursside planeerimises, ajagraafikus püsimises: hinnastamine on tunnipõhine ja koostööpartneritega on sõlmitud raamlepingud. Saame keskenduda kliendile ja oma inimeste arendamisele, kommertsaspekt on väiksem. Suurde kontserni kuulumine tagab teatud eelised, näiteks kogemuste ja kompetentsi vahetamine, arendustegevused ning võimalus tegeleda huvitavate projektidga Skandinaavias: keskmiselt on CES-il välismaal 90 projekti aastas. Oluline on ka grupi teadmistepagas, ressurss ja kogemused: ilma kontserni toeta peaks olema väga suur rahakott, et kõigi arengutega sammu pidada. Kui terav on teie hinnangul tööjõu probleem?

Hetkel tundub, et isegi Soomes on lihtsam tööjõudu leida kui Eestis: kuna meil on inseneride puudus, siis kutsutakse noori juba 2.–3. aastal ülikoolist tööle ja sellest kannatab ka kvaliteet. Paljud liiguvad otse ehi-

ETTEVÕTTEST: 2004. aastal loodud CES AS pakub insenertehnilisi lahendusi ning projekteerimisteenust kontserni ettevõtetele ja klientidele. CES on esindatud Eestis, Rumeenias ja Poolas. CONSOLIS kontserni kuulub üle 130 tootmisettevõtte 30 riigis. Töötajaid on ligi 11 500. Tänu Consolise rahvusvahelisusele ja suurusele on neil võimalik tegeleda üle 100 projektiga aastas, kasutades selleks kaasaegsemaid töövahendeid (TEKLA Structures). Ettevõttes töötavad kogemustega insenerid, kellel on põhjalikud teadmised monteeritavate raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimisest. Lisaks panustab AS CES noorte inseneride väljaõppesse, pakkudes paindlikke võimalusi ja huvitavaid väljakutseid rahvusvahelisel tasandil.

tussektorisse ja jäävadki sinna tööle. Nn millenniumilaste põlvkond on ka üsna kärsitu ja see on koht, kus ettevõtted peavad järgi tulema: kogu ettevõte peab kohanema, olema paindlik tööaja suhtes ja pakkuma võimalusi arenguks. Olen ise püüdnud mõttes endale inseneri saapaid jalga tõmmata, et mõista, mida neil on vaja. Tööturg muutub. Euroopas ei ole enam tööandjaturg, see on töötajaturg, kes valib endale tööandja. Meie tahame Eestis olla rahulolevate spetsialistide organisatsioon, kelle juures inimesed tahavad töötada. Miks? Kuna nad teavad, et siin on head tingimused ja saab professionaalsel tasemel tegeleda insenertehniliste teadmiste rakendamisega, kasutades modernseid töövahendeid. Kui tahta tegeleda monteeritavast raudbetoonist elementidega, siis peaks tulema just CES-i ja E-Betoonelemendi juurde, et saada oma ala professionaaliks. Meie loome tingimused, et inimesed saaksid oma tööd hästi teha. Hea palga kõrval peavad olema tagatud kaasaegne juhtimine, arenguvõima-

lused, paindlik ja mugav töökeskkond. On oluline, et projekteerija kogeks tööd tehes kogu projekti tsüklit, nähes oma tehtud tööd tootmises ja realiseerituna valmis ehitisena. Kuidas kasutate oma töös BIM-i võimalusi?

Leian, et Eestis tõlgendatakse BIM-i valesti. Building Information Model puhul on fookuses „building“ ja „modeling“, aga vähe keskendutakse keskmisele osale ehk informatsioonile. Consolise suur eelis on lahendused, mida on võimalik standardiseerida, kasutades ühesuguseid tooteid (nt ristlõikeid, liitmikke, materjale, protsesse jne). Consolisel on Poolas eraldi meeskond, kes tegeleb toote informatsiooni sisestamisega, mis lihtsustab olulisel määral mudelprojekteerimist. Sisestatud informatsiooni kasutatakse abistavate komponentide ja tööriistade arendamiseks, mis vähendab projekteerimisel aeganõudvat ja tülikat käsitööd. CES-i erinevus teistest ettevõtetest on ka tarkvara küpsus: paljud, kes meile tööle tulevad on üllatunud, kui näevad, mis programme me kasutame ja kuidas tööd teeme. Suuri arendusi saavadki endale lubada üle miljardise käibega ettevõtted. Consolise arenguplaanidesse kuulub ka 5D BIM-i kasutuselevõtt kogu teenuse tsükli läbiviimiseks alates pakkumuse koostamisest, projekteerimisest, tootmisest kuni hoone püstitamiseni. 5D BIM mudelprojekteerimine tagab tootjale ja tellijale hea ülevaate projekti ajagraafikust ja tulevasest maksumusest.

Pärnu mnt 105, Tallinn Tel: +372 667 6280 ces.consolis.com

TEE-EHITUS

Haabersti ristmiku ehitus finišis oodatust varem Suuremahulised ehitusobjektid püüavad tihti tähelepanu valmimistähtaegade edasilükkumisega. Eesti õnnetusterohkeim liiklussõlm Haaberstis renoveeriti Nordeconi peatöövõtu all aga mitu kuud planeeritust kiiremini. Ehitustööde kiirele tempole pandi alus projekti esimestel kuudel. TEKST: TANEL RAIG

Möödunud aasta märtsi viimane päev tõi teate, et Tallinna kommunaalamet valis Haabersti ristmiku ehitajaks Nordeconi. Tallinna ja ka kogu Eesti õnnetusterohkeima liiklussõlme ümberehitustööd pidid algama juba aprillis ning uus ristmik avatakse 2018. aasta oktoobris. Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik teatas meedias, et ilmselt ootavad piirkonda liikluses ees kõige suuremad segadused kohe ehituse alguses mais ja juunis. See oli aeg, kui liiklus oli ehitustööde tõttu juba piiratud, kuid inimesed ei olnud veel suutnud alternatiivseid variante liiklemiseks valida. Nordeconil seisis ees väljakutse leida liiklusskeemid, mis liiklussõlme täielikult ei sulgeks ja samas saada hakkama ehitamisega töötaval ristmikul, et kõik püsiks planeeritud ajagraafikus. Paari kuu pärast avastasid nad end ka vastasseisust looduskaitse aktivistidega, kes asusid kaitsma objektile ettejäävat hõberemmelgat. Seegi ähvardas anda tõsise tagasilöögi ehi-

tustöödele. Ometigi võis Vesiallik aasta lõpus objekti tellija esindajana uudistes rahulolevalt nentida, et suuremad liiklustakistused Haabersti ristmikul on läbi ja ehitustööd on ajagraafikust paar kuud ees. Viimaste aastate suurim ristmiku ümberehitus avatakse plaanitud oktoobri asemel juba 2018. aasta suvel. Nordeconi objektijuht Kristjan Ots nõustub, et liikluse korraldamine oli sellel objektil üks suuremaid väljakutseid. Liiklust ristmiku piirkonnas kinni panna ei saanud, mis tähendas, et ehitustöid tuli korraldada erinevates etappides. „Kui oleksime samasuguse ristmiku ehitanud põllule, oleksime selle valmis ehitanud ilmselt juba 2017. aasta lõpuks,“ ütleb Ots praegu. Tehnovõrkude labürindi lahendamine Liikluskorralduse kõrval oli ehituse alguses ka teisi võtmetähtsusega väljakutseid. Nende lahendamine pani aluse kogu projekti edu-

kusele. Ots peabki tagantjärgi vaadates kõige keerulisemaks ajaks ehituse algust. Ta meenutab, et kohe pärast ehituslepingu sõlmimist olid ilmad juba ehituseks sobilikud ja head ehitusaega ei tohtinud raisata. See tähendas, et väga lühikese ajaga (umbes kuuga) tuli leida kõikide tehnovõrkude (elekter, gaas, side, vesi, kanalisatsioon) ehitajad ning seejärel tuli alustada korraga kõigi tehnovõrkude ehitamist ja ümbertõstmist. „Kiire algus oli vajalik edasiste töödega graafikus püsimiseks ja objekti tähtaegseks valmimiseks,“ rõhutab Ots. Asja tegi keerulisemaks ka juba olemasolevate tehnovõrkude „sasipundar“, mis tuli joonistelt lahti harutada ja mõelda, millises järjekorras teha trasside ümberlülitused. Ots ütleb, et tööde etappideks jagamine ja õiges järjekorras planeerimine oli suur väljakutse. Uued tehnovõrgud pidi välja ehitama ning samal ajal hoidma töös ka veel vanad võrgud. Kõik see pidi toimuma liiklusega ristmikul. „Kogu ristmiku piirkond oli kae-

tud tehnovõrkudega – ristmiku läbisid Kakumäed ja Tabasalu varustav gaasi- ja veetrass, kõrgepingekaablid, mis ühendasid lähedal olevaid alajaamu ning toitsid kaubanduskeskuseid, sajad erinevad sidekaablid, millest osad läksid üle lahe Soome,“ kirjeldab Ots rägastiku, mis peitus ehitatava ristmiku all. Esimeste tööde hulgas kergliiklustunnel Eelmise aasta mai alguseks olid plaanid välja töötatud ja alustati tehnovõrkude rajamisega. Juunisjuulis lülitati enamus võrke ümber, misjärel sai jätkata kaevetöödega. „Objektil töötas esimese paari kuu jooksul paralleelselt kuni 15 tehnovõrkude rajamisega hõivatud brigaadi. Sellises mahus trassitööde juhtimine oli keeruline,“ tunnistab Ots. Samal ajal alustati ka rajatiste töödega, kuid betoonitöidki sai alustada ainult nendes töölõikudes, kus trassid ette ei jäänud. Esimeste tööde hulgas oli Paldiski

TEE-EHITUS

maantee aluse kergliiklustunneli rajamine. See tuli valmis jõuda enne, kui viadukt sellest üle läheb. Kuid Otsa sõnul segasid ka tunneli rajamist suur hulk elektri- ja sidekaableid, millede ümberlülitused erinevatel põhjustel viibisid. Vaiatööd said suuremas mahus tehtud juuni alguseks, kuid viimased vaiad tehti alles augustis, kui välja oli lülitatud endine veetrass ja gaasitrass. Gaasitrassi ümberlülitamiseks tuli eelnevalt ehitada 2 kilomeetrit uut trassi ning ümberühendamine toimus töötava trassi all. Otsa väitel pole teadaolevalt Eestis varem nii suurt trassi selliselt ümber ühendatud. Kuid kogu pingutus tehnovõrkudega oli vaeva väärt. Otsa ütlusel olid tehnovõrkude ümberlülitamised objekti tähtaegse valmimise võtmekohaks. See võimaldas 2017. aasta lõpuks tegeleda vajali-

kus mahus tee ehitusega ning väga olulise vaheetapina valmis saada enne talve tulekut viadukti betoonkeha. Pärg võeti viaduktilt maha 18. detsembril. Puukaitsjad panid pooleteiseks kuuks töö seisma Vahepealsesse aega mahtus ka hõberemmelga saaga. Ristmiku laiendamiseks oli vaja maha võtta hõberemmelgas, ent looduskaitseaktivistid ei olnud puu mahavõtmisega nõus. Otsa väitel see siiski olulist mõju ehitusgraafikule ei tekitanud, kuna remmelgas asus kõige intensiivsemast tööfrondist veidi eemal. „Juhtum tekitas pigem närvipinget ning objektimeeskonnal jäi ülejäänud objektiga tegelemiseks seetõttu vähem aega,“ lausub Ots. Päris ilma tööseisakuta siiski hakkama ei saadud. Vaidlus loodusaktivisti-

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee

dega pani hõberemmelga piirkonnas tööd pooleteiseks kuuks seisma, kuid Otsa kinnitusel jõuti sügiseks soovitud graafikusse tagasi. Mai lõpus avatigi Haabersti ringristmikku ületav 277-meetri pikkune viadukt: ristmikul on teha veel mõned teetööd, paigaldatakse veevarustust ja kanalisatsiooni ning tänavavalgustust ja foore, samuti on vaja lõpule viia haljastustööd. Otsa kinnitusel pole projektis otseselt midagi plaanitust kiiremini sujunud. Lihtsalt algne soov oligi ristmik veelgi kiiremini valmis saada. „Ajagraafik oligi tehtud väga sportlik,“ ütleb ta ja lisab, et edu tagasid enne tööde algust tehtud põhjalik eeltöö, detailne ajagraafik ning väga jäigalt graafikust kinni hoidmine ehitustööde ajal. Valitud koostööpartnerid olid heal tasemel ja said tähtaegse tööde valmimisega hakkama.

Fassaaditelling hind alates 16 €/m2

KÜSIMUS Suuremate tee-ehitusprojektide puhul on juba tavaks konfliktid looduskaitsjate/-aktivistidega (Haabersti ristmikul hõberemmelga kaitsjatega, Reidi tee ehitusel rohelistega). Mida teha teisiti selliste ehituste planeerimisel, et neid kokkupõrkeid ei tekiks?

VASTUS Kristjan Ots, Nordeconi objektijuht Haabersti ristmiku ehitusel Kõiki juhtumeid ei oska ette näha ja ennustada. Haabersti hõberemmelga juhtum sai tänu politseile

konkreetse lõpu. Ehitustegevusega kaasneb puude maha võtmine ja ka uute puude istutamine – suuremat tähelepanu tuleb pöörata selgitustegevusele ja osapooled peavad kompromissini jõudma enne ehitustegevuse algust. Andrei Novikov, Tallinna abilinnapea Siin on midagi teha ääretult keeruline. Mõnedel juhtudel on võimalik laiem diskussioon, näiteks Soo tänava puhul oli see mõistlik ja andis häid tulemusi. Kuid ma ei ole nõus seisukohaga, et laskuda igakord laia diskussiooni.

Haabersti liiklussõlme ehitus

Maksumus 19,8 miljonit eurot. Ehitati Paldiski maantee, Rannamõisa tee ja Ehitajate tee kahetasandiline ristmik 277-meetri pikkuse ja 5-meetri kõrguse viaduktiga. Ehitati 1,05 kilomeetrit Paldiski maanteed, 1,1 kilomeetrit Rannamõisa teed, 100 meetrit Ehitajate teed. Kergliiklejate jaoks ehitati Ehitajate tee alla 38-meetri pikkune tunnel ja Paldiski maantee alla 54-meetri pikkune tunnel.

Iga päev mõjutatud mitukümmend tuhat inimest

aabersti ristmiku ehituse alguse puhul avaldas statistikaamet mullu mais analüüsi, kui paljusid elanikke mõjutab Haabersti ringristmiku ümberehitus. Rohkete liiklusõnnetuste ja tipptundide suurte ummikute poolest tuntud Haabersti ring on olnud oluliseks sõlmpunktiks Tallinna liiklusele. Sealt saab alguse Rannamõisa tee, mis on tuiksoon eeslinnastunud piirkondadele Tabasalu ja Vääna suunal. Seda läbib Paldiski maantee, mis ühendab Keilat ja Paldiskit Tallinnaga. Ka Õismäe elanikest suur osa läbib seda teel kesklinna. Hinnanguliselt läbib Haabersti ristmiku teel tööle iga päev 21 000 inimest.

Raudbetoon karkassielemendid (postid, talad)

VMT BETOON KAUBABETOON JA ELEMENDID

AS VMT Betoon betoon@vmt.ee Kaubabetoon: tel 5331 4792 Betoon elemendid: tel 5331 4751

w w w. v m t . e e

SEADUS

Klaasfassaadid: millal võib ja millal peab standardit kasutama? ENNO REBANE

EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

a mullu oktoobrinumbris oli EhitusEST-i ajakirjas klaasfassaadidest juttu, ent kui Euroopas on võimalik midagi keeruliseks ajada, siis seda ka tehakse. Küsimus on seekord standardite kasutamise ajamäärades ehk selles, millal võib ja millal peab standardit kasutama. Lähtu Euroopa harmoneeritud standardist Klaasfassaadide (rippfassaadide) kui ehitustoodete puhul tuleb lähtuda Euroopa harmoneeritud standardist EVS-EN 13830:2005. Standardi originaalversiooni aastaarv on 2003 (EN 13830:2003), kuid Eestis võeti standard üle 2005. aastal – sellest aastaarvude erinevus. Seda standardit võis kasutada (kooseksisteerimisperioodi algus) alates 2004. a detsembrist ja peab kasutama (kooseksisteerimisperioodi lõpp) alates 2005. a detsembrist. Kuigi vahepeal on muutunud ka ehitustoodete õiguslikud nõuded – ehitustoodete direktiivi (CPD) asemel jõustatud 2013. a ehitustoodete määrus (CPR) – ning viidatud standard ei järgi ehitustoodete määruse nõudeid, on tegemist siiski endiselt harmoneeritud standardi ja seega kohustusliku standardiga. Samas ei tohi unustada, et kõigepealt tuleb järgida ehitustoodete määruse nõudeid ja alles seejärel standardi nõudeid – kui dokumentides on vasturääkivused, tuleb lähtuda määruse nõuetest. Eelkõige tähendab see, et toimivusdeklaratsiooni ja CE-märgistuse nõuded leitakse otse määrusest.

Pangem alati tähele ka standardile lisatud Eesti Standardikeskuse märkusi. Segadus nõuetega: standardites jälgi ajamäära Klaasfassaadide (rippfassaadide) kui ehitustoodete puhul tuleb lähtuda Euroopa harmoneeritud standardist EVS-EN 13830:2005. Kõigepealt tuleb järgida ehitustoodete määruse nõudeid ja alles seejärel standardi nõudeid ja kui dokumentides on vasturääkivused, siis tuleb lähtuda määruse nõuetest. Euroopa standardiorganisatsiooni ning Euroopa Komisjoni erinevate tõlgenduste tulemusel on küllalt palju standardeid, mille uus versioon on valmis, aga mis ei ole harmoneeritud staatust saanud. Siinkohal tuleb jälgida standardite kooseksisteerimisperioodi kuupäevasid.

Samas on juba 2015. a koostatud standardi EN 13830 uusversioon. Euroopa standardiorganisatsioon on selle standardi heaks kiitnud ning samal aastal on see ka üle võetud Eesti standardiks EVS-EN 13830:2015. Muuseas, see standard on juba tõlgitud eesti keelde (2016). Eesti Standardikeskuse kodulehelt võib lugeda, et 2005. a standard on kehtetu ja et 2015. a väljaanne on ainuke kehtiv versioon. NB! – tegemist

on standardiorganisatsiooni seisukohaga, kus lähtutakse sellest, et kui uus standard on valmis, siis tuleb see mingil ajal käibele võtta ja vana standard tühistada. Pangem alati tähele ka standardite juurde lisatud Eesti Standardikeskuse märkusi – need selgitavad lahti, et ka kehtetu standardi versioon võib ehitustoodete määruse alusel olla kohustuslik. Antud juhul on EVS-EN 13830:2005 juurde lisatud märkus, et vaatamata kehtetule versioonile tagab see standard vastavuse ehitustoodete määrusele. Seega – kuna EN 13830:2003 (EVSEN 13830:2005) on harmoneeritud standard, millele viide on avaldatud kõige viimases ehitustoodete standardite Euroopa Liidu Teataja nimekirjas ja kooseksisteerimisperiood on ammu lõppenud – siis on selle standardi järgimine kohustuslik. Viimane Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ehitustoodete harmoneeritud standardite nimekiri: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1527486695721& uri=CELEX:52018XC0309(09). Erinevad tõlgendused tekitavad segadust Kahjuks on selliseid standardeid (uus versioon on valmis, aga harmoneeritud staatust ei ole saanud) praegu väga palju, see on Euroopa standardiorganisatsiooni ning Euroopa Komisjoni erinevate tõlgenduste tulemus – s.t et standardid on kuulutatud valminuks, kuid Euroopa Komisjon leiab, et need on vigased või ebatäpsed. Jälgigem täpselt õigusakte ning standardite kooseksisteerimisperioodi kuupäevasid.

K ATU S E E H I TU S

Kaldkatuse õpe Haapsalu kutsehariduskeskuses. Fotod: Peeter Kärp

Katusemeistrite kutseeksamid PEETER KÄRP EESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIT

esti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu pingutused luua katuse- ja fassaadierialadel toimiv kutseõppesüsteem ning kutsetaseme tõendamise kord, on tänu heale koostööle Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ning kutseõppeasutustega hakanud vilja kandma. Äsja lõppes Lasnamäe Mehaanikakoolis ehitusplekkseppade hooaja viimane kutseeksam, tänaseks on Eestis 50 kutsetunnistusega ehitusplekkseppa ning 25 lamekatuseehitajat, kelle puhul võib kindel olla, et nende tehnilised oskused ja teadmised on erialaseks tööks piisavad. Katuseehituserialad jagunevad klassikaliselt kolmeks: lamekatus (sealhulgas rohelised katused ja erinevad hüdroisolatsioonitööd), metallkatused (ehitusplekksepad,

kes ehitavad käsivaltskatuseid, nt tsingitud terasplekk, vask, alumiinium, titaantsink) ja kaldkatus (kivi-, eterniitlaineplaadid-, looduskivi-, profiilplekk, bituumenlaineplaadid ja -sindlid, puitkatused ning rookatused). Kõigil erialadel puudus viimase 25 aasta jooksul sisuline kutseharidus. Ehitusplekkseppade ja lamekatusekatjate õpe toimub juba neljandat aastat koostöös 3 kutseõppeasutusega: Tallinna Ehituskoolis lamekatusekatjad, Lasnamäe Mehaanikakoolis ehitusplekksepad ning Haapsalu Kutsehariduskeskuses ehitusplekksepad ja alates kevadest esmakordselt ka kaldkatuseehitajad. Novembrist alustab ka Tallinna Ehituskoolis õpinguid kaldkatuseehitajate õppegrupp. Kui lamekatusekatjate õppes on võimalik rakendada nn õpipoisiõpet katusefirmades, siis ehitus-

plekkseppade ning kaldkatuseehituse valdkonnas pole see võimalik: väikeses Eestis puuduvad katuseehitusfirmad, kes teeksid õpipoisiõppe jooksul piisavalt eriliigilisi katuseid ning kus oleks samas piisavalt pedagoogikas kompetentseid katusemeistreid. Pädevat kutseõpet on neil aladel võimalik anda ainult kutseõppeasutuses. Kutseõpetuse taset kajastab hästi kooli lõpetanute kutseeksami sooritanute protsent, mis hakkab kajastuma ka riiklikus finantseerimises ehk kooli eelarves. Kui täna on katuserialade õppurid kooli tulles juba õpipoisi ja selli taseme vahel või kõrgemal ehk tööturult tulnud, siis edaspidiseks on hädavajalik luua ka 3-aastased õppekavad põhikooli lõpetajatele. Kahel katuseerialal on juba kriitiline hulk kutseeksami sooritanuid, ent kaldkatuseehitaja erialal toimuvad kutseeksamid sügisest.

See kruvi kannab 550 kg ja maksab 26.90 eur/tk

Plekksepad kutseeksamil.

Katusemeistritel tihe programm

esti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidul on kevad-suvel tihe programm, muuhulgas kohtus liidu juhatus 28. mail Tallinna Ehituskoolis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuhi Ivo Jaanisoo ning õigusnõuniku Ülle Reidiga. Peamiseks arutelu teemaks oli ehitusseaduse rakendusaktide valguses alates 1. juulist ehitusloa kohustuse tekkimine ning sellega seotud pädevuse- ja kvalifikatsiooninõuded. 14. juunil aga toimus Helsingis IFD (ülemaailmne rahvuslike katusemeistrite liitude ühendus) tuulduvate fassaadide tehnilise komitee istung, kus jätkati Euroopa tuulduvate fassaadide üldreeglistiku koostamist. Eesti poolt osalesid Peeter Kärp Eesti Katuse -ja Fassaadimeistrite Liidust ning tuuletiheda ehituse spetsialist Margus Laats. Sügisel alustatakse üleeuroopalise üldreeglistiku põhjal ka Eesti rahvusliku tuulduvate fassaadide ehituse standardi koostamist. Samaaegselt toimus Soome Fassaadiliidu aastakoosolek, kus Eesti liitu tutvustava ettekandega esines Enno Rahuoja. Järgneva päeva veetsid liidud Tallinnas, tutvudes siinsete elamu- ja ärihoonete arendustega.

Krinneri originaalkruvivundamendid on: Garanteeritud saksa kvaliteediga Saksamaal testitud ja garanteeritud kandevõimega Patenteeritud, maasse keeramist lihtsustava puurotsaga Sileda, maasse keeramist hõlbustava pinnatöötlusega Väga pika, 70+ aastase kasutuseaga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel 672 6845, info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn

Soojusvahetusvedelikud POLARTHERM® Kütte- ja ventilatsioonisüsteemidele ning konditsioneeridele tööstusseadmetes, tööstus-, büroo- ja eluhoonetes, toiduainetetööstuses, külmahoidlates, ladudes, serverite jahutussüsteemides, spordiväljakutes, jäähallides jms. Samuti päikesepaneelide, kiirguskütte seadmete, maasoojuspumpade jms. üksik või kombineeritud süsteemidele. Polartherm soojusvahetusvedelikud: tagavad suurepärase soojusvahetuse kaitsevad külmumise eest kaitsevad korrodeerumise eest annavad pika ja probleemivaba kasutusea saadaval erinevates pakendites ja kogustes Polartherm etüleen- ja propüleenglükooli alusel valmistatud soojusvahetusvedelikega on süsteeme täidetud juba ligi 15 aastat. Seadme oodatav efektiivsus ja pikk tööiga on tagatud vaid kvaliteetse ja vastupidava soojusvahetusvedelikuga. SAADAVUS JA TEHNILINE NÕUSTAMINE:

Telko Estonia OÜ

Mõisa 4, 13522 Tallinn Tel. 654 88 33

www.telko.com

UUDISED

Kingitus Eestile:

aks Eesti ehitusala liitu – Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit – otsustasid ühiselt teha kingituse Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul – näituse „100 ehitist – sada aastat. EV100”. Näitusel esitletakse ekspertgrupi poolt välja valitud hooneid ja rajatisi, millest igaüks esindab üht konkreetset aastat Eesti ajaloos. Sügisel Eesti Arhitektuurimuuseumis avatava näitusega kaasneb ka raamat, kus samuti kõiki neid 100 väljavalitud hoonet ja rajatist eksponeeritakse. „Mõtlesime, et igast aastast ühe näidis-ehitise või rajatise leidmisega ja nende üksteise kõrvale välja seadmisega saame ülevaatliku pildi sellest Eestist, mida oleme sa-

100 ehitist – sada aastat

18.10

avatakse Näitus „100 ehitist – sada aastat. EV100” Eesti Arhitektuurimuuseumis. ja aastaga ehitanud,” ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esimees Meelis Einstein. „Näituse ja raamatuga tahame esitleda võimalikult laia paletti ehitistest ja rajatistest, mis meie füüsilist keskkonda kujundanud on.” „Ehitamine on iga riigi ja rahva jaoks üks olulisi alustegevusi

ja ehitades oleme jõudnud maailma arenenud riikide hulka,” sõnas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esimees Raivo Rand. Saja Eesti ehitise va limiseks kutsuti kokku žürii Eesti Arhitektide Liidu (Jaak Huimerind, Raul Vaiksoo), Eesti Arhitektuurimuuseumi (Triin Ojari), Eesti Ehitusinseneride Liidu (Ivo Roola ht), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (Ra Luhse), Tallinna Tehnikaülikooli (Karl Õiger), Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (Sven Pertens, Erkki Suurorg) ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (Meelis Einstein, Vallot Mangus) esindajatest. Märtsis ja aprillis koos käinud žürii on nüüdseks oma töö lõpetanud.

Efektiivne ja säästlik sademeevee kogumine ja immutamine! Kalkulatsioonid vastavalt projektile - Projekteerimise nõustamine ja paigaldussoovitused

H Alaind 165 tes €/m 3

Stormbrixx SD Standard Duty

Stormbrixx HD Heavy Duty

* Suur koormustaluvus * Paindlikus ehitamisel * Logistiliselt mugavaim

Tutvu meie toodetega www.aco.ee Lisainfot küsi tel 688 9439

Ilmus uus juhend – BÜ7: betoonpõrandad

esti Betooniühing andis välja uue juhendi – „BÜ7: betoonpõrandad”. 191-leheküljeline ülevaatlik käsiraamat annab esmakordselt eesti keeles nii mahukas vormis ülevaate betoonpõrandate ehitamisega seonduvast. „Raamat tutvustab betoonpõrandate kavandamist, nende omadusi ja kasutamist, andes selgeid juhiseid betoonpõrandate ehitamiseks ja kvaliteedi hindamiseks,” ütles Eesti Betooniühingu esimees Tiit Roots. „Põrandatööde mõjurite mitmekesisuse ja betoonitööde rohkuse tõttu on seljataga pikki arutelusid ning tekstide muutmist ja täiendamist,” lisas raamatu töörühma juht Mati Laurson.

Uus juhend on saadaval Eesti Betooniühingus, samuti Ehituskeskuses.

Juhendi „BÜ7: betoonpõrandad” koostamisel on lähtutud Soome Betooniühingu poolt välja antud betoonpõrandate juhendist BY

Vineerist riiulisüsteemid ja sisekatted kaubikutele www.vanerex.eu

Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage, Tartumaa tel 5650 9995 vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex

45/BLY 7 „Betonilattiat 2014”, kuhu Soome Betooniühing ja Soome Betoonpõrandate Ühing on 40 aasta jooksul kogunud pidevalt täiendatud materjali. Sinna on talletatud Soome parimate ekspertide teadmised ja pikaajalised kogemused. Samas on raamatus olulisi eestipoolseid täiendusi, viited Euroopa ja Eesti standarditele, fotosid Eesti objektidest jne. Raamat sisaldab lisaks hulgaliselt jooniseid, tabeleid ning fotomaterjali. Juhendi töörühma kuulusid Mati Laurson – töörühma juht (Savekate OÜ), Ain Lember (Primekss Põrandad OÜ), Sven Luuk (Nordecon Betoon OÜ), Riho Oras (Conviso OÜ) ning Johannes Pello (Tallinna Tehnikaülikool).

UUDISED

Kalle Suitslepp uues Tapa tehases. Foto: Raivo Tiikmaa

Betoonimeister käivitas Tapal uue betoonitehase

etoonisegude tootja AS Betoonimeister alustas Tapal kaubabetooni tootmist: paigaldati Liebherr Mobilmix 2,25 mobiilne betoonitehas tunnitootlikusega kuni 100 m3. Uue tehase teenindusareaal on LääneVirumaa, Järvamaa, Ida-Harjumaa ja Põhja-Viljandimaa. Tapa mobiilse tehase kolimiseks ja paigaldamiseks kulus nädal. Rohkem aega kulub liitumistele tehnovõrkudega. Hetkel toimub tootmine elektrigeneraatori toel, elektrivõrguga liitumistööd käivad. „Betoonisegude optimaa lne veokaugus on kuni 50 kilomeetrit. Betoonikeemiat kasutades on tänapäeval võimalik betooni vedada kasvõi Tallinnast Tartusse, kuid ehitajal on parem

AS Betoonimeister AS Betoonimeister on 2005. aastal asutatud eesti omanikele kuuluv betoonisegude tootmise ettevõte. AS Betoonimeistri viis tehast asuvad Jõhvis, Tallinnas, Tapal ja Tartus. Ettevõtte autoparki kuulub üle 40 ühiku tehnikat betooni transpordiks ja pumpamiseks. AS-i Betoonimeister käive oli 2017. aastal 17 miljonit eurot. Ettevõttes töötab 80 inimest.

tööd organiseerida ning transpordikulusid vähendada, kui betoonitehas ei asu väga kaugel,” rääkis AS-i Betoonimeister juhataja Kalle Suitslepp. „Oma viie betoonitehasega oleme võimelised operatiivselt teenindama ka kõi-

ge suuremaid ehitisi üle Eesti.” Betoonimeistri Tapa tehasega on juba koostööd alustanud nt AS Tallinna Teed ning Mapri Ehitus OÜ, mitmed projektid on läbirääkimiste ja lepingute sõlmimise faasis. Lisaks ootab Tapa kinnistul kasutamist tühjana seisev endisele Nõukogude armeele kuulunud remondihall, mida sobiks kasutusele võtta väikesemahuliseks betoonelementide tootmiseks. „Huvilised võiks endast teada anda – meie betoonitehas suudab lisaks väljastatavale kaubabetoonile kindlustada ka tulevaste naabrite betoonivajaduse. Samasugune koostöö toimib Betoonimeistril Jõhvis, kus meie naabriks on „Liisbet Invest” – tubli betoonelemenditootja IdaVirumaal,” sõnas Kalle Suitslepp.

Kiika meie veebilehti: